Otse põhisisu juurde

Turbavõtt, Iirimaa

Iirimaal ei nimetata turba võtmist kaevandamiseks, vähemalt vaipsoost mitte. Neil on küll sisemaal rabad kus freesitakse samuti kui Eestiski kuid vaipsoo alal, Atlandi ääres nimetatakse seda tegevust turbavõtuks või turbakoristamiseks või turbalõikamiseks. Ja selle üldnimetus on põllumajandus ja sellega tegelevad põllumehed ehk farmerid.

Turvast võetakse mitmeti:

1. Punkerturvas. ( Hopper turf ) Punkermeetod. Nimetus tuleb traktori järelhaagisest mis on punker. Punker võib olla ka iseliikuv nagu allolevas videos on näha. Punkri põhjas on tigu nagu hakklihamasinal mis surub turba punkrist välja ja moodustab ribad või ristülikukujulised vorstid. See riba murdub kuivades juppideks, mis meenutavad briketti või puuhalge. See on kütteturba tegemisel eelistatuim meetod, kuna turvas on veidi kokku surutud, võttes nii vähem ruumi ja sisaldades selle ruumi kohta rohkem energiat. Samas saab valikuliselt pöördkoppekskavaatoriga ammutada, eemaldada katendit või segada turvast nii, et see kuivades liiga ära ei pudeneks. Seda võib võrrelda vorsti tegemisega. Kui vorstisegu on ühtlaselt segatud, siis tulevad kõik vorstid sarnased. Kui aga ei ole hästi segatud, siis võivad olla osa vorstidest kuivad ja laguneda. See meetod on suhteliselt säästlik kuna ammutatakse turbavälja ( turbapõllu ) servast suhteliselt väikselt alalt.

Turba ammutamine pöördkoppekskavaatoriga ja laotamine punkerlaotajaga:
Punker võib olla moodustatud ka kopast.

2. Kopaturvas, või ekskavaatorturvas ( Digger turf, bucket turf ).  See on turvas mis on lõigatud ribilise ekskavaarikopaga ja laotatud samasse maha. See on tänapäeval lihtsaim ja tavalisim meetod kui ei ole käepärast keerulisemaid masinaid. See meetod on suhteliselt säästlik kuid turvas ei ole kokku surutud, seega on selle kütteväärtus ruumalaühiku kohta väiksem ehk sama kogus energiat võtab rohkem ruumi.


3. Pressturvas. Pressturvast tehakse sarnaselt nagu punkerturvast ja sarnaselt nagu seda ka Eestis tehakse. Kettsae kujulise tööorganiga ( või pisikese paljukopalise kettekskavaatori kujulise ) lõigatakse turbaviil ja pressitakse ning laotatakse see turbaväljale. Selle masina tootlikkus on suur ja see lõikab turbasse sügava vao, dreenides turvast ja lõhkudes rohukamarat, seetõttu peetakse seda liiga jõhkraks meetodiks ehk mitte piisavalt säästvaks. Piki vagu sõites võib traktoriratas sisse vajuda. Kohalikud kutsuvad seda masinat ka vorstimasinaks. Mõnel pool on selle meetodi kasumine juba keelustatud.
4.

4. Traditsiooniline meetod. Nii kutsutakse käsitsi turba lõikamist ja laotamist. Piklike turbanugadega ( spaatli, labidaga ) lõigatakse turbaviilud kas ülalt alla või paksema turbakihi korral ka horisontaalselt ehk enda eest ja asetatakse kärusse ( või traktori platvormile ). Seejärel kärutatakse turbaviilud (piklikud pätsid) põllule kuivama.

Kuivamine. Turvas laotatakse kas eelnimetatud masinate abil või käsitsi käsikäru abil põllule kuivama. Paari päeva pärast pööratakse ribad käsitsi ümber. Mõnikord asetatakse ribad ka saatu ehk tehakse väikesed indiaanionnikesed, et tuul paremini ligi pääseks. Mõnel pool sätitakse need riita. Sõltuvalt ilmast kuivab turvas ca. 2 nädalat ja siis korjatakse see kokku.

Korjamine. Kui turbaribad on kuivanud, siis pannakse need käsitsi kottidesse ja kotid veetakse traktoriga koju või kui ribad on tugevad, siis pannakse ribad ilma kottideta kärusse ja viikse koju. Seda protsessi ei ole õnnestunud veel mehhaniseerida, nii, et korjata tuleb jätkuvalt käsitsi. Muide, turbapätsid on põllul koos lambapabulatega, mis on täpselt sama värvi, nii, et pärast päevakest turbapõllul on sama tunne ja aroom nagu pärast päevakest lambalaudas.

Vedu. Turvast veetakse traktori järelhaagises kas lahtiselt või kottides. Enne kasutati vedamiseks eesleid. Seetõttu võib näha mitmel pool nn. nostalgiaeesleid koos lammastega rohtu näksimas ja aegajalt südantlõhestavalt kisamas. Turbast tehakse ka riitasid nagu meil puuhalgudest.

Kasutamine. Selliselt võetud turvast kasutatakse kütteks kodumajapidamistes, nii nagu meil puuhalge või briketti. Enamus lääne-iirlasi kasutavad kütteks sedasama kütteturvast.

Turbaribad. Nende nimetus on Iirimaal "sod" ehk Inglismaal oleks selle otsetõlge mätas. Eesti keeles meil väljakujunenud nime ei ole, seetõttu võib neid kutsuda mitmeti - riba, tükk, vorst, jupp või päts - kuid mätas oleks eksitav.

Turbajuttu mitme külje pealt:
Pildigalerii turbavõtust:

Populaarsed postitused sellest blogist

Vasalemma maapõuematk 12.10.2019

Vasalemma maapõuematk / marmorimatk / lubjakivimatk / porimatk



Mis? Porikuu festivalile kohaselt matkame maa peal ja maapõues. Tutvume Eesti suurima ja mitme väiksema lubjakivikarjääriga. Matkal tuleb ette lisaks jalutamisele ka muda, pori, ukerdamist ja võsaläbimist.  Kus? Vasalemmas. Vasalemma saab minna rongiga, bussiga, autoga, rattaga või jalgsi. Ühistranspordi võimalusi saab vaadata näiteks: maps, peatus, tpilet, Harju transport, moovitMillal? Laupäeval 12.10.2019 kl 10..14 Kellele?
Loodusest, ajaloost ja tehnoloogiast huvitatud matkasõpradeleKes on giid?
Giid on mäeinsenerist loodusgiid Ingo ValgmaMatka hind

Hind gruppidele ja üksikisikutele vastavalt allolevale:
15 eur/täiskasvanu5 eur/laps ( kuni 18 a )30 eur/perepilet ( vanemad kuni 18 a lastega ) Maksta saab sularahas kohapeal või ülekandega

Registreerumine
Registreerumise vormMeeldetuletus
Meeldetuletuse saadame registreerunutele meilile ja abi võib olla ka Facebooki üritusest Üldinfo Porikuu festival FBminest.ee/retkedArtiklidPildid …

Põlevkivimatk

Tule tutvu põlevkivimaaga

Kus?
Küttejõu ja Kiviõli kandis
Matkata saame ka mujal põlevkivimaardla alal. Andke palun oma soovidest meile teada.

Mis?
Jalgsimatk maailma suurima põlevkivimaardla alal Kiviõlis ja Küttejõus. Liigume läbi ruumi ja aja nii kaevanduste kui karjääride alal. Saame teada kus ja kuidas sai  ligi sajand tagasi alguse Põlevkivimaa. Matkal saab nii reipalt kulgeda kui üles-alla ukerdada.

Millal?
Siis kui kokku lepime või oleme siinsamas välja kuulutanud.

Miks?
Näed ja saad tundma põlevkivimaa maapõue, maastikku, ajalugu ja tänapäeva. Saad teada miks ja kuidas maa variseb ja vajub ning kuidas tekkis ja muutub asustus, loodus, põhjavesi, pinnavesi ja kultuur.

Matka hind
Hind gruppidele ja üksikisikutele vastavalt allolevale:
15 eur/täiskasvanu
5 eur/laps ( kuni 18 a )
30 eur/perepilet ( vanemad lastega kuni 18 a )

Anna oma huvist märku selle vormi kaudu

Retke juhib ja infot jagab loodusgiidi ja mäenduse haridusega ajaloohuviline Ingo Valgma
retked@solo.ee
55622318
#minestre…

Viimane allmaa+pealmaafosforiidimatk sel aastal

Tervitustega osalejatele!

8.19 matka pildid (fb):
______________

_______________

Perioodil 10..12.08.2019 teeme viimase(d) matka(d) fosforiidikaevandusse (seoses nahkhiirte kaitsmiseks mõeldud liikumispiiranguga kaevanduses) ehk maa sisse. Lisaks matkame mujal Fosforiidimaal (mis asub Maardu kandis).

Sobitame aja ja kestuse ja raskusastme huviliste soovidega.

Giid: Mäeinsenerist loodusgiid Ingo Valgma

Andke palun oma huvist märku ja jagage infot ka teistele huvilistele (facebook.com/events/2588815274473415).

Huvi saate näidata ja asja uurida aadressil: https://forms.gle/RRzbZjeb7uNkxFFD7