Otse põhisisu juurde

Turbavõtt, Iirimaa

Iirimaal ei nimetata turba võtmist kaevandamiseks, vähemalt vaipsoost mitte. Neil on küll sisemaal rabad kus freesitakse samuti kui Eestiski kuid vaipsoo alal, Atlandi ääres nimetatakse seda tegevust turbavõtuks või turbakoristamiseks või turbalõikamiseks. Ja selle üldnimetus on põllumajandus ja sellega tegelevad põllumehed ehk farmerid.

Turvast võetakse mitmeti:

1. Punkerturvas. ( Hopper turf ) Punkermeetod. Nimetus tuleb traktori järelhaagisest mis on punker. Punker võib olla ka iseliikuv nagu allolevas videos on näha. Punkri põhjas on tigu nagu hakklihamasinal mis surub turba punkrist välja ja moodustab ribad või ristülikukujulised vorstid. See riba murdub kuivades juppideks, mis meenutavad briketti või puuhalge. See on kütteturba tegemisel eelistatuim meetod, kuna turvas on veidi kokku surutud, võttes nii vähem ruumi ja sisaldades selle ruumi kohta rohkem energiat. Samas saab valikuliselt pöördkoppekskavaatoriga ammutada, eemaldada katendit või segada turvast nii, et see kuivades liiga ära ei pudeneks. Seda võib võrrelda vorsti tegemisega. Kui vorstisegu on ühtlaselt segatud, siis tulevad kõik vorstid sarnased. Kui aga ei ole hästi segatud, siis võivad olla osa vorstidest kuivad ja laguneda. See meetod on suhteliselt säästlik kuna ammutatakse turbavälja ( turbapõllu ) servast suhteliselt väikselt alalt.

Turba ammutamine pöördkoppekskavaatoriga ja laotamine punkerlaotajaga:
Punker võib olla moodustatud ka kopast.

2. Kopaturvas, või ekskavaatorturvas ( Digger turf, bucket turf ).  See on turvas mis on lõigatud ribilise ekskavaarikopaga ja laotatud samasse maha. See on tänapäeval lihtsaim ja tavalisim meetod kui ei ole käepärast keerulisemaid masinaid. See meetod on suhteliselt säästlik kuid turvas ei ole kokku surutud, seega on selle kütteväärtus ruumalaühiku kohta väiksem ehk sama kogus energiat võtab rohkem ruumi.


3. Pressturvas. Pressturvast tehakse sarnaselt nagu punkerturvast ja sarnaselt nagu seda ka Eestis tehakse. Kettsae kujulise tööorganiga ( või pisikese paljukopalise kettekskavaatori kujulise ) lõigatakse turbaviil ja pressitakse ning laotatakse see turbaväljale. Selle masina tootlikkus on suur ja see lõikab turbasse sügava vao, dreenides turvast ja lõhkudes rohukamarat, seetõttu peetakse seda liiga jõhkraks meetodiks ehk mitte piisavalt säästvaks. Piki vagu sõites võib traktoriratas sisse vajuda. Kohalikud kutsuvad seda masinat ka vorstimasinaks. Mõnel pool on selle meetodi kasumine juba keelustatud.
4.

4. Traditsiooniline meetod. Nii kutsutakse käsitsi turba lõikamist ja laotamist. Piklike turbanugadega ( spaatli, labidaga ) lõigatakse turbaviilud kas ülalt alla või paksema turbakihi korral ka horisontaalselt ehk enda eest ja asetatakse kärusse ( või traktori platvormile ). Seejärel kärutatakse turbaviilud (piklikud pätsid) põllule kuivama.

Kuivamine. Turvas laotatakse kas eelnimetatud masinate abil või käsitsi käsikäru abil põllule kuivama. Paari päeva pärast pööratakse ribad käsitsi ümber. Mõnikord asetatakse ribad ka saatu ehk tehakse väikesed indiaanionnikesed, et tuul paremini ligi pääseks. Mõnel pool sätitakse need riita. Sõltuvalt ilmast kuivab turvas ca. 2 nädalat ja siis korjatakse see kokku.

Korjamine. Kui turbaribad on kuivanud, siis pannakse need käsitsi kottidesse ja kotid veetakse traktoriga koju või kui ribad on tugevad, siis pannakse ribad ilma kottideta kärusse ja viikse koju. Seda protsessi ei ole õnnestunud veel mehhaniseerida, nii, et korjata tuleb jätkuvalt käsitsi. Muide, turbapätsid on põllul koos lambapabulatega, mis on täpselt sama värvi, nii, et pärast päevakest turbapõllul on sama tunne ja aroom nagu pärast päevakest lambalaudas.

Vedu. Turvast veetakse traktori järelhaagises kas lahtiselt või kottides. Enne kasutati vedamiseks eesleid. Seetõttu võib näha mitmel pool nn. nostalgiaeesleid koos lammastega rohtu näksimas ja aegajalt südantlõhestavalt kisamas. Turbast tehakse ka riitasid nagu meil puuhalgudest.

Kasutamine. Selliselt võetud turvast kasutatakse kütteks kodumajapidamistes, nii nagu meil puuhalge või briketti. Enamus lääne-iirlasi kasutavad kütteks sedasama kütteturvast.

Turbaribad. Nende nimetus on Iirimaal "sod" ehk Inglismaal oleks selle otsetõlge mätas. Eesti keeles meil väljakujunenud nime ei ole, seetõttu võib neid kutsuda mitmeti - riba, tükk, vorst, jupp või päts - kuid mätas oleks eksitav.

Turbajuttu mitme külje pealt:
Pildigalerii turbavõtust:

Populaarsed postitused sellest blogist

Fosforiidimatk 18.05.2019 Maardus kl 10..14

Lisage omale meeldetuletus facebookis:

Fosforiidimatk FB
Fosforiidimatk vs. põlevkivimatk

Täpsustavad küsimused ja soovid on teretulnud kas allolevas registreerimisvormis või aadressil: retked@solo.ee

Laupäeval 18.05.2019 kl 10..14

Fosforiidimatk on kaheosaline: Külastame Ülgase kaevandust ehk läheme maa alla. Seejärel uurime Maardu kaevandust ja karjääri nii pealpoolt kui mitmelt küljelt. Matkal saab nii reipalt kulgeda kui üles-alla ukerdada.
______________


Põlevkivimatk. Küttejõu. Pühapäeval 19.05.2019 kl 12..15 ( andke teada kui teil on lõpuaeg kriitiline, et teaksime kiirust ja teekonda reguleerida )

Uurime kaevandust ja karjääri nii pealt kui mitmest küljest. Vaatame millega on pea sajandi eest hakkama saanud Eestis ainukordne puistangumoodustaja. Matkal saab ukerdada ja ka rahulikumalt kulgeda.

Kohtumispaiga aadress on Google kaardil Lepa haljasala 1.

Tasumine:

Sularahas kohapeal või kui soovite, siis eelnevalt ülekandega [ Minest OÜ EE442200221067550738 ]. Soovi korral saadame a…

Põlevkivimatk 19.05.2019 Kiviõlis

19.05.2019 Kiviõlis

Täpsustav info 👀

Pildialbum: Küttejõu kaevandus ja karjäär

Lisage omale meeldetuletus facebookis:
https://www.facebook.com/events/404983266730739/https://www.facebook.com/events/1092867877567264/ Andke meile alloleva vormi kaudu märku, kui soovite osaleda matkal:

Laadimine...


PõlevkivimaaRetked

Pealinnast piirilinna 18.-19.05.2019

Kutsume huvilisi matkama ajas ja ruumis fosforiidimaale ja põlevkivimaale!

Loe täpsustatud infot siit!

Registreeru veebis:

Fosforiidimatk, Maardu, 18.05.2019 FB
Põlevkivimatk, Kiviõli, 19.05.2019 FB

Perepileti võitmiseks osalege "Metsiku lääne" pildikonkursil

Giidituur + mõnus matk müstilisel ja tundmatul maal: Saame teada kuidas see kõik algas ja mis sellest on saanud?

Loodus, ajalugu, tehnoloogia, inimesed, minevik ja olevik

Retke juhib ja infot jagab loodusgiidi ja mäenduse haridusega ajaloohuviline Ingo Valgma

1 matka hind 15 eur/täiskasvanu; 5 eur/laps; 40 eur/perepilet.

Kõigile, kes osalevad mõlemal matkal, on soodustus 10%FB
(Maksta saab kas üleakandega või sularahas)

Pealinnast piirilinna kaart