txt: Mäeinstituut, Ehitajate tee 5, NRG-202, tel. 620 3850, 19086 Tallinn, maeinst@ttu.ee http://mi.ttu.ee/ Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs Projekt 10091 TTÜ KIK15013 Juuni 2016 Reg.nr 74000323 Ehitajate tee 5 19086 Tallinn Kuupäev 01.06.2016 KINNITAN Instituudi direktor Ingo Valgma Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs Projekt 10091 TTÜ KIK15013 Vastutav täitja: Vivika Väizene Tallinn 2016 Mäeinstituut, Ehitajate tee 5, NRG-202, tel. 620 3850, 19086 Tallinn, maeinst@ttu.ee http://mi.ttu.ee/ Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs SISUKORD TÖÖ TULEMUSTE KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 6 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................................... 7 1.1. LÄHTEANDMED ................................................................................................................................ 7 1.2. ANALÜÜSI ULATUS ........................................................................................................................... 8 1.3. RIIGI HUVI ........................................................................................................................................ 8 2. VAREM TEHTUD PÕLEVKIVI KRITEERIUMITE UURINGUTE TULEMUSED ................... 9 2.1. 1995. A KINNITATI UUS EESTI MAAVARAVARUDE KLASSIFIKATSIOON NING MAAVARA UURINGU KORD (MAAPÕUESEADUS, 1996) ................................................................................................................... 9 2.2. UURINGU „EESTI MAAVARADE KÜTUSENA KASUTAMISE PERSPEKTIIVID“ 1996. A. ETAPP 2.1 „PÕLEVKIVI VARU HINDAMISE KRITEERIUMITE MAJANDUSLIKUD ALUSED“ [26] JA 1997. A. ETAPP 2.2 „PÕLEVKIVI AKTIIVSE VARU KRITEERIUMID KAEVANDAMISEKS SOODSATEL ALADEL“ [27] TULEMUSED ..... 9 2.3. 2003. A. GRANDI ETF4870 "PÕLEVKIVI RESSURSS“ OLULISEMAD TULEMUSED [19] ...................... 10 2.4. 2005. A. TÖÖ „KASUTAMISSUUNDADELE VASTAVA PÕLEVKIVI VARU HINDAMISE KRITEERIUMITE LOOMINE JA KOGUSE HINDAMINE VASTAVALT ARENEVALE KÜTUSE JA ENERGIAMAJANDUSELE, RESSURSI PIKAAJALINE PLANEERIMINE. ETAPP 2.1.“ TULEMUSED JA JÄRELDUSED [3] ................................................ 12 2.5. 2010. A. UURINGU „PÕLEVKIVIKASUTUSE JÄTKUSUUTLIKKUSE TAGAMISEKS PÕLEVKIVI KASUTAMISSUUNDADE MÄÄRAMINE JA VARU HINDAMINE UUTE KRITEERIUMITE ALUSEL“ KOKKUVÕTE [4] 13 3. TÖÖ METOODIKA ........................................................................................................................... 14 4. KASUTUSALA .................................................................................................................................... 14 5. LOODUSKAITSELISED PIIRANGUD ........................................................................................... 14 6. KAASNEVAD MAAVARAD ............................................................................................................. 14 6.1. FOSFORIIDI JA PÕLEVKIVI KOOSKAEVANDAMINE ........................................................................... 15 7. PÕLEVKIVI MAKSUSTAMINE ...................................................................................................... 17 7.1. MAKSUSOODUSTUS ........................................................................................................................ 17 7.2. ENERGIAPÕHINE MAKSUSTAMINE .................................................................................................. 18 7.3. MAKSUSTAMINE JA KADU .............................................................................................................. 18 8. VARU GARANTEERITUS JA KONKURENTSIVÕIMELISUS .................................................. 18 9. ÄÄREALAD ........................................................................................................................................ 19 10. KASUTUSOTSTARVE VARU KVALITEEDI PÕHJAL .............................................................. 23 11. MAAKASUTUS ................................................................................................................................... 23 12. MAAILMAS KASUTATAVAD ENERGEETILISE MAAVARAVARU ARVELE VÕTMISE METOODIKAD ............................................................................................................................................ 23 12.1. SÖE VARU KLASSIFIKATSIOON JA ARVELE VÕTMINE ....................................................................... 23 13. ETTEVÕTETE SEISUKOHAD ........................................................................................................ 26 13.1. KÜSITLUSE KOKKUVÕTE ................................................................................................................ 26 14. PÕLEVKIVIVARU HINDAMISE KRITEERIUMID .................................................................... 28 14.1. KÜTTEVÄÄRTUS ............................................................................................................................. 29 14.1.1. Kehtivad kriteeriumid ........................................................................................................... 29 14.1.2. Kütteväärtuse analüüs .......................................................................................................... 29 14.2. ENERGIATOOTLUS .......................................................................................................................... 30 14.2.1. Kehtivad kriteeriumid ........................................................................................................... 30 14.2.2. Energiatootluse analüüs ....................................................................................................... 30 14.3. ÕLISISALDUS .................................................................................................................................. 33 14.3.1. Kehtivad kriteeriumid ........................................................................................................... 33 14.3.2. Õlisisalduse analüüs ............................................................................................................. 33 © TTÜ Mäeinstituut 2/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.4. MASSITOOTLUS .............................................................................................................................. 33 14.4.1. Kehtivad kriteeriumid ........................................................................................................... 33 14.4.2. Massitootluse analüüs ........................................................................................................... 33 14.5. TOOTUSKIHINDI KOOSSEIS .............................................................................................................. 34 14.5.1. Kehtivad kriteeriumid ........................................................................................................... 34 14.5.2. Tootuskihindi koosseisu analüüs ........................................................................................... 34 14.6. PÕLEVKIVIKIHTIDE SUMMAARNE PAKSUS ...................................................................................... 35 14.6.1. Kehtivad kriteeriumid ........................................................................................................... 35 14.6.2. Põlevkivikihtide summaarse paksuse analüüs ...................................................................... 35 14.7. KAEVANDAMISSÜGAVUS ................................................................................................................ 36 14.7.1. Kehtivad kriteeriumid ........................................................................................................... 36 14.7.2. Kaevandamissügavuse analüüs ............................................................................................ 36 14.8. TUHASUS ........................................................................................................................................ 38 14.8.1. Kehtivad kriteeriumid ........................................................................................................... 38 14.8.2. Tuhasuse analüüs .................................................................................................................. 38 14.9. NIISKUS .......................................................................................................................................... 38 14.9.1. Kehtivad kriteeriumid ........................................................................................................... 38 14.9.2. Niiskuse analüüs ................................................................................................................... 38 14.10. KEEMILINE KOOSTIS................................................................................................................... 39 14.10.1. Kehtivad kriteeriumid ....................................................................................................... 39 14.10.2. Keemilise koostise analüüs ............................................................................................... 39 14.11. KRITEERIUMITE MUUTMISE MÕJU MAAVARA KAOLE JA RESSURSISÄÄSTLIKKUS ........................ 40 15. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................... 41 16. KASUTATUD ALLIKAD .................................................................................................................. 42 TABELID Tabel 1 Eesti põlevkivimaardla kaeve- ja uuringuväljad [6] ................................................ 8 Tabel 2 Kehtivate kaevandamislubade põlevkivi kasutamise eesmärgid ........................... 14 Tabel 3 Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad kuni 31.12.2015 [17] ...................................................................................................................................... 17 Tabel 4 ASTM söe klassifikatsioon [16]............................................................................. 25 Tabel 5 Põlevkivivaru kogused energiatootluse erinevate alampiiride korral .................... 31 Tabel 6 Põlevkiviplokid energiatootlusega kuni 25 GJ/m2 ................................................. 32 Tabel 7 Kaeve- ja uuringuväljadel põlevkivikihindi lae sügavus ....................................... 36 Tabel 8 Põlevkivi kaevandamissügavused aastatel 2000 - 2014 Ida-Virumaal [21] .......... 37 Tabel 9 Kriteeriumite muutmise mõju kaole ....................................................................... 40 Tabel 10 Põlevkivi kaevandavate ja tarbivate ettevõtete seisukohad põlevkivi hindamiskriteeriumite kohta ................................................................................................ 57 Tabel 11 Põlevkivi plokiandmed Ahtme, Aidu, Estonia, Haljala, Kabala, Kohala, Kohtla, Narva ja Oandu kaeve- ja uuringuväljadel .......................................................................... 58 Tabel 12 Põlevkivi plokiandmed Ojamaa, Pada, Peipsi, Permisküla, Puhatu, Põhja-Kiviõli ja Seli kaeve- ja uuringuväljadel ......................................................................................... 59 Tabel 13 Põlevkivi plokiandmed Sirgala, Sompa, Sonda, Tammiku, Uljaste, Uus-Kiviõli ja Viru kaeve- ja uuringuväljadel ........................................................................................ 60 JOONISED Joonis 1 Eesti põlevkivimaardlaga kattuvad maavarade maardlad ..................................... 16 Joonis 2 Nafta hinna järsk langus maailmaturul [10] .......................................................... 18 Joonis 3 Läbilõige Ojamaa kaevanduse mäeeraldise piirist ja Purtse ürgorust [20] ........... 20 © TTÜ Mäeinstituut 3/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Joonis 4 Purtse ürgoruga külgnevad põlevkivivarud .......................................................... 21 Joonis 5 Vasavere ürgoruga külgnevad põlevkivivarud ..................................................... 22 Joonis 6 1998. a. UNECE kivisöe liikide klassifikatsioon [11] .......................................... 24 Joonis 7 Põlevkivivaru koguste osakaal kogu varust energiatootluse erinevate alampiiride korral ................................................................................................................................... 31 Joonis 8 Põlevkivikihtide A-F1 summaarsed kütteväärtused .............................................. 44 Joonis 9 Põlevkivi tootuskihindi energiatootlused .............................................................. 45 Joonis 10 Põlevkivivaru liikide kaupa ................................................................................ 46 Joonis 11 Õlisisaldused ....................................................................................................... 47 Joonis 12 Põlevkivikihtide mahumassid ............................................................................. 48 Joonis 13 Tootuskihindi põlevkivikihtide summaarsed paksused ...................................... 49 Joonis 14 Põlevkivimaardla kattekivimite paksus ning kaeve- ja uuringuväljade keskmine kattekivimite paksus ............................................................................................................ 50 Joonis 15 Tuhasisaldus ........................................................................................................ 51 Joonis 16 Orgaanilise massi sisaldused ............................................................................... 52 Joonis 17 Niiskuse sisaldus ................................................................................................. 53 Joonis 18 MgO sisaldus põlevkivimaardlas ........................................................................ 54 Joonis 19 Põlevkivimaardla plokkide varu liik, varu kogus ja energiatootlus .................... 61 LISAD Lisa 1 Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord. Uuringu korra rakendamine põlevkivi suhtes ..................................................................... 55 Lisa 2 Põlevkivi kaevandavate ja tarbivate ettevõtete seisukohad põlevkivi hindamiskriteeriumite kohta ................................................................................................ 57 Lisa 3 Põlevkivi plokiandmed kaeve- ja uuringuväljadel ................................................... 58 Lisa 4 Põlevkivimaardla plokkide varu liik, varu kogus ja energiatootlus ......................... 61 © TTÜ Mäeinstituut 4/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Töö teostajad PROJEKTI RAHASTAJA : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Narva mnt 7A 10117 Tallinn Tel: 627 4171 E-mail: info@kik.ee Registrikood 90005946 TÄITJA: Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut Ehitajate tee 5 19086 Tallinn Tel: 6203 850 Registrikood: 74000323 Arveldusarve nr. 10052037382001 SEB Vivika Väizene vastutav täitja Ingo Valgma põhitäitja Litsentsid Tallinna Tehnikaülikool on akrediteeritud teadusasutus. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000015 Veeuuringut teostava proovivõtja litsents 1276/15, 1277/15 ja 1307/15 Keskkonnamõju hindamise (KMH) litsents, KMH0125 Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632 Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098319 ja 098628 Kaevandamise vastutav spetsialist, pädevustunnistus VS-020-11 ja VS-016-12 Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projekti koostamise vastutav spetsialist, pädevustunnistus VP-004-11 ja VP-004-12 Akrediteeritud Mäeinstituudi labor L266 © TTÜ Mäeinstituut 5/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Töö tulemuste kokkuvõte Põlevkivi varu koguse määrab selle kasutamise tehnoloogia ja tarbimist kujundav majandustegevus. Vastavalt sellele kehtestatakse kriteeriumid, mis määravad, mis osa maapõues on maavara. Eelnevat analüüsi arvesse võttes on soovitav põlevkivivaru kriteeriumite kehtestamisel arvestada järgnevaga: 1. Varu aktiivseks ja passiivseks jaotamine energiatootluse põhjal pole põhjendatud. 2. Maardla on otstarbekas piiritleda energiatootluse minimaalse väärtusega 25 GJ/m2. See vastab praegusele maardla piirile. 3. Kaevandajale tuleks võimaldada soovi korral lisaks tootuskihindile väljata ka G ja H kihid sobiliku tehnoloogia olemasolul. 4. Äärealade parema kasutatavuse eesmärgil on otstarbekas võimaldada kaevandajale kaevandamisloaga etteantud mäeeraldise kõrvale luba teha ettevõttel enda vastutusega läbindustöid varu kaevandatavuse kindlaksmääramiseks. 5. On otstarbekas kehtestada kord, kus riigiga kokkulepitud põlevkivivaru kogus oleks garanteeritud pikema perioodi jaoks neile, kes kasutavad parimat võimalikku tehnoloogiat. 6. Maksudega saab mõjutada varu ressursisäästlikku ja efektiivset kasutamist paremini kui põlevkivile seatud kriteeriumitega. 7. Põlevkivivaru arvele võtmisel on otstarbekas kasutada järgnevaid andmeid informatiivsena maardlate registris, kuid mitte piirangutena: • Kütteväärtus • Õlisisaldus • Massitootlus • Põlevkivikihtide summaarne paksus • Kaevandamissügavus • Tuhasus • Niiskus • Keemiline koostis © TTÜ Mäeinstituut 6/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 1. Sissejuhatus Projekt on valminud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastamisel keskkonnaprogrammist maapõu. Töö on teostatud ajavahemikul 01.06.2015 – 01.06.2016. Töö eesmärk on vähendada põlevkivi kaevandamise kadu ja tõsta varu kasutamise efektiivsust analüüsides selleks põlevkivivaru arvele võtmise kriteeriume. Analüüsitakse kaevandajate, tarbijate ja riigi huve. Hinnatakse iga täna kehtiva kriteeriumi vajalikkust ja sisu, tehakse soovitusi ja muutmisettepanekuid. Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2016-2030 on välja toodud: analüüsi vajavad 2005. aastal maapõueseaduse alusel kehtestatud kriteeriumid [9], mille järgi on arvutatud põlevkivivaru ja määratud varu kvaliteet, juhindudes elektritootmisest kui peamisest põlevkivi kasutusviisist. Kuna praegu on energiamajanduses võetud suund suurendada põlevkivi kasutamist õlitootmiseks, siis tuleb anda hinnang ka kehtivatele põlevkivivaru kriteeriumitele ning vajaduse korral kriteeriume muuta ja varu ümber kvalifitseerida [1]. 1.1. Lähteandmed Põlevkivi varu koguse ja omaduste analüüsimisel on aluseks võetud keskkonnaregistri maardlate nimistus olevad Eesti põlevkivimaardla andmed, 23 kaeve- ja uuringuväljal (Tabel 1) [6]. Keskkonnaregistri maardlate nimistu sisaldab plokkide ja maardlaosade kontuure, varu liiki, varu kogust, põlevkivikihtide summaarset paksust, põlevkivikihindi energiatootlust, kasutusala, niiskussisaldust, põlevkivi mahumassi (tihedust), tuhasisaldust, orgaanilise massi sisaldust, põlevkivikihtide summaarset kütteväärtust (põlemissoojust) ja õlisisaldust. Töös on arvestatud eelnevate uuringute tulemustega. Kattekivimite paksuse andmed on pärit Mäeinstituudi töödest [22, 23 ja 24]. © TTÜ Mäeinstituut 7/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Tabel 1 Eesti põlevkivimaardla kaeve- ja uuringuväljad [6] Jrk. nr. Registrikaart Maardlaosa nimetus 1 1 Permisküla uuringuväli 2 2 Ojamaa uuringuväli 3 3 Aidu kaeveväli 4 4 Pada uuringuväli 5 5 Puhatu uuringuväli 6 6 Tammiku kaeveväli 7 7 Ahtme kaeveväli 8 8 Oandu uuringuväli 9 9 Sonda uuringuväli 10 10 Narva kaeveväli 11 11 Uus-Kiviõli uuringuväli 12 12 Sompa kaeveväli 13 13 Kabala uuringuväli 14 14 Viru kaeveväli 15 15 Seli uuringuväli 16 30 Põhja-Kiviõli uuringuväli 17 31 Uljaste uuringuväli 18 32 Kohtla kaeveväli 19 33 Haljala uuringuväli 20 34 Sirgala kaeveväli 21 35 Kohala uuringuväli 22 36 Estonia kaeveväli 23 37 Peipsi uuringuväli 1.2. Analüüsi ulatus Töös on analüüsitud Eesti põlevkivivaru hindamiskriteeriume maapõues maavara arvele võtmise seisukohast. Töö eesmärk ei ole analüüsida majanduslikku olukorda, põlevkivi kasutamise maksustamist, sotsiaalset olukorda ega looduskaitselisi või territoriaalseid piiranguid. 1.3. Riigi huvi Põlevkivivaru kuulub riigile. Põlevkivivaldkonna üldeesmärk on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises [1, 31]. Riigi huvi on suunata põlevkivi kaevandamist ja kasutamist ressursisäästlikumale tehnoloogiale, arvestades kaasnevaid maavarasid ja teisi loodusressursse ning vähendades negatiivset keskkonnamõju, mis peab olema ühiskonnale kompenseeritud või mille piiramiseks tuleb rakendada meetmeid [1]. Allmaakaevandamise kao vähendamiseks tuleb kaevandamistehnoloogia muuta ressursisäästlikumaks nii, et väheneks kaasnev negatiivne keskkonnamõju [1]. © TTÜ Mäeinstituut 8/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 2. Varem tehtud põlevkivi kriteeriumite uuringute tulemused Eesti põlevkivimaardla varu hindamisel on kasutatud erinevaid kriteeriume ehk konditsioone. Kuni 1965. a-ni arvutati tinglikult "puhta" ehk suletistevaba põlevkivi varu, milleks iga kukersiidikihi paksusest lahutati lubjakivimugulate paksuse osa, mis eri kihtides võis moodustada 1-5 kuni 50%. Määravaks oli kihindi paksus - mitte alla 0,7 m, kütteväärtus > 8,4 MJ/kg ja õlisaagis > 14%. Pärast 1965. a hakati põlevkivivaru määrama põlevkivikihtide summaarse paksuse ja loodusliku niiskuse juures maapõues. Konditsioonidega limiteeriti peamiselt tootsa kihindi minimaalset kogupaksust (> 1,4 m) ja mäemassi minimaalset kütteväärtust (>6,07 MJ/kg ehk 1450 kcal/kg) [29]. Alates 1995. a-st on toimunud põlevkivivaru ümberhindamine vastavalt Keskkonnaministri määrusele "Maavara geoloogilise uuringu läbiviimise ja maavaravarude kinnitamise kord" [Lisa 1]. 2.1. 1995. a kinnitati uus Eesti maavaravarude klassifikatsioon ning maavara uuringu kord (Maapõueseadus, 1996) 1995.a kinnitati uus Eesti maavaravarude klassifikatsioon ning maavara uuringu kord (Maapõueseadus, 1996), mis näevad ette maavarade klassifitseerimise kahe tunnuse – geoloogilise uurituse ja ökoloogilis-majandusliku kasutatavuse järgi. Sõltuvalt geoloogilise uurituse detailsusest [25] on varul kolm usaldusväärsuse kategooriat, millele vastavalt maavara võetakse arvele kas tarbe-, reserv- või prognoosvaruna. Majandusliku otstarbekuse ja kaevandamisvõimaluse alusel võib tarbe- ja reservvaru olla kas aktiivne, ehk kasutusväärne kohe ja piiranguteta, või siis passiivne, ehk kaevandamisväärne majandusolude ja keskkonnakaitsetingimuste muutudes ning tehnoloogia arenedes. Aktiivse ja passiivse varu määramisel arvestatakse majanduslike kriteeriumitega ja keskkonnakaitseliste piirangutega [28]. 2.2. Uuringu „Eesti maavarade kütusena kasutamise perspektiivid“ 1996. a. Etapp 2.1 „Põlevkivi varu hindamise kriteeriumite majanduslikud alused“ [26] ja 1997. a. Etapp 2.2 „Põlevkivi aktiivse varu kriteeriumid kaevandamiseks soodsatel aladel“ [27] tulemused 1996. a. uuringu tulemusel soovitati võtta kasutusele järgmised põlevkivi varu arvestamise kriteeriumid [26]: • põhikriteerium kihindi energiatootlus, GJ/m2, mis on A-F1 (A-Falumine) kihindi kõigi kihtide paksuste, kütteväärtuste ja mahumasside korrutiste summa; nii sisaldab energiatootlikkus mõlemaid senikasutatavaid kriteeriume, kihindi paksust ja kütteväärtust. • abikriteeriumid: summaarne A-Falumine selektiivselt väljatavate põlevkivikihtide paksus; selektiivse väljamise võimalus sõltub tavaliselt mäendustingimustest; selektiivselt väljatavate põlevkivikihtide keskmine kütteväärtus. © TTÜ Mäeinstituut 9/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Esimesele etapile järgnenud teise etapi kohaselt esitas TTÜ Mäeinstituut järgmised soovitused [27]: • Eesti kukersiitpõlevkivi varu määramise põhikriteeriumiks on kihindi energiatootlus, GJ/m2, mis on A-F1 (A-Falumine) kihindi kõikide kihtide paksuste, kütteväärtuste ja mahumasside korrutiste summa; abikriteeriumid on summaarne selektiivselt väljatavate põlevkivikihtide paksus ja selektiivselt väljatavate põlevkivikihtide keskmine kütteväärtus; selektiivselt väljatavate põlevkivikihtide hulka võib lülitada valikuliselt kõiki põlevkivikihte. • Aktiivse varuna arvele võetava varuploki keskmine energiatootlus peab olema vähemalt 35 GJ/m2 • Aktiivse varu plokkide kogum on soovitav kujundada suhteliselt sujuva piiriga, kooskõlas tingimustega, mille määravad: kaevandamise moodus (peal- või allmaakaevandamine), kaevandamisviis (kamberkaevandamine, kaevandamine lae varistamisega, selektiivne kaevandamine) ja muud kaevandamisvõimalusi määravad tingimused (mattunud orud, karst, maakasutus). Selleks on lubatav aktiivse varu plokkide kogumisse lülitada või moodustada varuplokke, mille keskmine energiatootlus ei ole vähem kui 34 GJ/m2. • Kui pealmaakaevandamiseks sobival alal on kihindi energiatootlus vähem kui 35 GJ/m2, võib kasutada abikriteeriume ja aktiivse varuna arvele võtta põlevkivikihid, mille keskmine kütteväärtus on üle 2600 kcal/kg ning nende summaarne paksus on suurem kui 10 % ülemise põlevkivikihi peal oleva katendi paksusest. • Passiivse varuna katastrisse kantava põlevkivi varuploki keskmine energiatootlus peab olema vähemalt 25 GJ/m2. Kihindi (A-F1) energiatootlus määratakse kihtide paki kõikide kihtide mahus. • Maardla moodustavad aktiivse ja passiivse varu plokid, mis on -kontuuritud tingimusel, et üheski puuraugus ei ole põlevkivikihtide kogupaksus vähem kui 0,5 m. 2.3. 2003. a. grandi ETF4870 "Põlevkivi ressurss“ olulisemad tulemused [19] Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile märtsis 2003 a. esitatud seisukohad ja soovitused põlevkivivaru kriteeriumite suhtes. • Põlevkivi kui mineraaltoorme varu koguse määrab selle kasutamise tehnoloogia ja tarbimist kujundav majandustegevus. Vastavalt sellele kehtestatakse kriteeriumid, mis määravad, milline osa maapõues olevast lasundist on maavara ja milline mitte. Ühed olulisemad kriteeriumid on varu piirtingimused (cut-off-grades, kondicij). Teistest kriteeriumitest on määravad kaugus tarbijani ja mitmesugused kaevandamispiirangud. • Praegu Eestis kehtivad põlevkivi varu piirtingimused arvutati TTÜ Mäeinstituudis 1996-1997. a elektrienergeetika jaoks, arvestamata ajaloolist õlitööstust, mille majandustegevus ei oma varu seisukohalt tähtsust. 1997. a piirtingimuste alusel arvutati Eesti Geoloogiakeskuses aktiivse (kaevandamisväärse) ja passiivse (tinglikult kaevandamisväärse) varu kogus keskkonnakaitseliste kaevandamispiirangute ruumis. Kaugust tarbijateni 1997. a piirtingimused arvesse ei võtnud. © TTÜ Mäeinstituut 10/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs • Elektrienergeetikast lähtuvad piirtingimused arvutati tingliku asenduskütuse (kivisöe) maksumuse ja kaubapõlevkivi maksumuse võrdlemise teel ajalises perspektiivis. Põlevkivi kaevandamiskulu hinnati varuplokkide mäendustingimuste indekseerimise alusel. Meetodi kontrollimine käesoleva uuringu käigus uute majandusandmetega näitas, et kasutatud arvutusmudelit ei ole põhjust muuta. • Käesolevaks ajaks on selgunud Eesti elektrienergeetikatööstuse arenguruum ja majandusvõimalused ning tekkinud uue õlitööstuse võimalus. Vastavalt sellele juba toimub põlevkivi kaevandamise ja sellega seonduvalt ka maardla jaotumine tarbijate vahel. • Käesoleva uuringu raames tehtud elektrienergeetikale vajaliku põlevkivi varu arvutused uute majandusandmetega näitasid, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ei ole kütusena kasutatava põlevkivi kaevandamisväärsuse piirtingimuste muutmine otstarbekas. • Õli tootmiseks sobiva põlevkivi varu kaevandamisväärsust hinnates lähtusime eeldusest, et arenev õlitööstus kasutab rikastamata kaevist. Arvutused toimusid samuti varuplokkide indekseerimine abil. Põlevkivi kaevandamisväärsuse kriteeriumiks oli põlevkiviõli mäendustingimuste alusel arvutatud tehasehind, mida võrreldi õli maailmahinna prognoosidega. • Õlitoormeks sobiva põlevkivi varu aktiivsuse kriteeriumiks võib kujuneda 30 GJ/m2. Kuigi see järeldus vajab järelkontrolli, tuleks Eesti keskkonnaministeeriumil nii maavara kaevandamislubade andmisel kui ka mistahes kaevandamispiirangute kehtestamisel arvestada, et 1997. a elektrienergeetika tingimuste alusel kehtestatud põlevkivivaru aktiivsuspiir 35 GJ/m2 ei arvesta õlitööstuse arenguprognoose. • Uue teabe valgusel võib osutuda vajalikuks mitte ainult eristada elektri- ja õlitööstusest lähtuvaid põlevkivi varu piirtingimusi vaid rajoneerida ka maardla seonduvalt tööstuse paiknemisega. • Tuleb juhtida tähelepanu ka asjaolule, et Eesti teise energeetilise maapõueressursi, turba varu kaevandamisväärsuse kriteeriumid on majanduslikult täiesti põhjendamata. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile märtsis 2003 esitatud peamised seisukohad ja soovitused põlevkivimaardla rajoneerimise suhtes: • Tegutsevate kaevanduste ja karjääride aktiivsest varust jätkub praeguse tarbimismahu (12 mln t/a) juures 2020. aastani. Kui tarbimismaht ei vähene, tuleb viieteistkümne aasta pärast alustada uute kaevanduste rajamist, tarbimismahu kasvu korral juba varem. Põlevkivi varust, mille aktiivsus on arvutatud lähtuvalt elektrijaamade tehnilis- majanduslikest tingimustest, jätkub praeguse tarbimismahu juures 60 aastaks. • Looduskaitsest lähtuvate piirangute tõttu on suur osa majanduslikult kaevandamisväärsest põlevkivi varust riigi maavarade registris passiivse varu hulgas. Osa looduskaitsealadel paiknevast passiivsest varust võib sobiva kaevandamistehnoloogia abil olla siiski kaevandatav. © TTÜ Mäeinstituut 11/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs • Põlevkivi varu üle arve pidamiseks on riigi maavarade registris kasutusel plokkide meetod, mis on sobib registri pidamiseks, kuid mitte nii hästi tehnilis-majanduslikeks arvestuseks, projekteerimiseks, rajoneerimiseks, teadusuuringuteks jne. • Looduskaitseliste kaevandamispiirangute analüüsi ja mäetööde geomehaanilise mõju hindamise tulemusel soovitame kaevandamispiiranguid põhjustavad looduskaitsealad kategoriseerida järgmiselt: ➢ I kategooria – kehtib kategooriline keeld kaevandamiseks (ava- ja allmaakaevandamine) ja varu kustutatakse registrist ➢ II kategooria - kaevandamine on võimalik kokkuleppel kaitseala haldaja või teiste pädevate isikutega, ja/või nende poolt seatud tingimustel; varu kaevandamisväärsuse kategooriat ei muudeta ➢ III kategooria - kaevandamine on lubatud kooskõlastusega kui ei kahjustata kaitstavat ala või üksikobjekti ➢ IV kategooria - kaevandamine on lubatud kooskõlastuseta, kuna objekt ei oma kaitsealust väärtust või on selle minetanud • Looduskaitselise rajoneerimise alusel hinnati mudeli abil põlevkivimaardla uuringuplokkidel olevate looduskaitsealade jaotumist kategooriate järgi ja nende alla jääv põlevkivivaru, samuti mistahes kategooriaga looduskaitsealal olev põlevkivivaru ja nende poolt hõlmatavad uuringuplokid. 2.4. 2005. a. töö „Kasutamissuundadele vastava põlevkivi varu hindamise kriteeriumite loomine ja koguse hindamine vastavalt arenevale kütuse ja energiamajandusele, ressursi pikaajaline planeerimine. Etapp 2.1.“ tulemused ja järeldused [3] 2005. a. põlevkivi hindamise kriteeriumite töö peamised tulemused ja järeldused [3]: • Muutunud majandusolukorda ja põlevkivi kasutavate seadmete tõhususe kasvu arvestades võib põlevkivi varu kaevandamisväärsuse (aktiivsuse) alampiiriks seada senise 35 GJ/m2 asemel 30 GJ/m2 • Varu arvestamise (passiivsuse) alampiiri 25 GJ/m2 muutmiseks käesoleval ajal põhjusi ei ole • Uue piirväärtuse puhul saaksid aktiivseks Oandu, Pada, Permisküla, Puhatu, Seli, Sonda ja Uljaste paremad plokid; valdavalt Lääne-Viru maakonnas paiknevad Haljala, Kabala ja Kohala väljad ei jõuaks veel aktiivse varu hulka • Kaevandamisväärsuse piiri langetamisel kasvab aktiivne varu, kuid kuna tuleb arvestada ka keskkonnapiiranguid, saab põlevkivi kaevandamisväärse varu täpse koguse määrata vaid vastava revisjoni alusel • Kuni revisjoni lõppemiseni ei ole põhjust piirata passiivse varu kaevandamisõigust; kuid seejuures tuleb lähtuda kaevandamisloa taotluse aluseks olevast äriplaanist ja loa taotlemisele eelnenud geoloogilise andmestiku analüüsist • Hinnates kõiki kaubapõlevkivi kvaliteedi ohjamise võimalusi ja peamiste utiliseerimisseadmete tõhususe sõltuvust toorme (kütuse) kvaliteedist, leidsime, et põlevkivi geoloogilise ressursi parema kasutuse tagavad seadmed, mis suudavad töödelda madala kütteväärtusega kaevist © TTÜ Mäeinstituut 12/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs • Kaubapõlevkivi kütteväärtuse tõstmisel 1% võrra väheneb kauba saagis kaevisest 1,5%, millest järeldub, et kõrgema kütteväärtusega kaubapõlevkivi hind peab kasvama progresseeruvalt. • Eelnevatest väidetest tulenevalt saab lugeda mõistlikuks uute utiliseerimisseadmete projekteerimist uute kaevandamiskohtade lähedusse või vastupidi • Seni kuni ei ole alust eeldada, et põlevkivienergeetika maht väheneb, ei ole mõistlik piirata elektrijaamadega infrastruktuurselt (raudteega) ühendatud kaevandamisettevõtete arenemisruumi; teisisõnu - et mitte tekitada kvaliteediohje ja veoga seonduvaid probleeme, ei ole soovitav tegutsevate mäeettevõtete kaeveväljadega piirnevaid aktiivse varu plokke käsitleda teisiti kui nende ettevõtete varu reservi. Põlevkivi magneesiumirikkuse hinnang näitas, et tarbimise kasvades tuleb Kunda Nordic Tsemendil rohkem orienteeruda oma Ubja karjääri toodangule; tsemenditööstusel oleks otstarbekas ka osaleda uute, maardla lääneosas hõlvatavate kaeveväljade geoloogilises uuringus, seades oma tingimused põlevkivi magneesiumisisaldusele. 2.5. 2010. a. uuringu „Põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse tagamiseks põlevkivi kasutamissuundade määramine ja varu hindamine uute kriteeriumite alusel“ kokkuvõte [4] 2010. a. uuringus lähtuti 2005. a uuringu tulemusest seada põlevkivivaru kaevandamisväärse ehk aktiivse varu kvaliteedi alampiiriks energiatootlus 30 GJ/m2, mis seni on 35 GJ/m2. Energiatootluse uue alampiiri väljatöötamisel oli arvestatud muutunud majandusolukorda ja põlevkivi kasutatavate seadmete efektiivsuse kasvu. Passiivse varu arvutamise alampiiriks soovitati jätta endiselt põlevkivi energiatootlus 25 GJ/m2. Kaevandamisväärsuse piiri langetamisel suureneb põlevkivi aktiivse varu hulk, kuid seejuures tuleb arvestada keskkonnapiirangutega, mis jätavad ka põlevkivivaru energiatootlusega 30 GJ/m2 ja üle selle passiivseks. 2005. a uuringus eeldati, et uue piirväärtuse 30 GJ/m2 rakendamisel muutuvad aktiivseks Oandu, Pada, Permisküla, Puhatu, Seli, Sonda ja Uljaste uuringuväljade põlevkivi kvaliteetsemad varuplokid. Uuringu tulemusena muutus põlevkivivaru maardlas kokku järgnevalt: Aktiivset tarbevaru tuli juurde 898 598 tuh t. Aktiivset reservvaru tuli juurde 1 194 466 tuh t. Prognoosvaru tuli juurde 109 515 tuh t. Passiivse tarbevaru kogus vähenes 1 304 627 tuh t. Passiivse reservvaru kogus vähenes 949 498 tuh t. © TTÜ Mäeinstituut 13/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 3. Töö metoodika Töö tegemiseks on esmalt kokku kogutud eelnevalt tehtud põlevkivivaru kriteeriumite teemaliste uuringute tulemused. Seejärel hangiti põlevkivivaru arvele võtmise kriteeriumite seisukohad põlevkivi kaevandavatelt ja tarbivatelt ettevõtetelt. Kriteeriumite ja ettepanekute mõju hinnati maardlate registri andmete alusel nii tabeli-, kui kaardivormis mille kohta toodi välja positiivsed ja negatiivsed aspektid. 4. Kasutusala Põlevkivivaru on üleriigilise tähtsusega maavara. Kasutusala on põhimaavarana. Põhimaavara kasutusalad maardlas on põletamine elektrienergia tootmiseks, jääkainete kasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks ja poolkoksistamine põlevkiviõli tootmiseks. Kaevandamislubades on põlevkivi kasutamise eesmärgina märgitud: energia, põlevkivi, põlevkiviõli tootmine; kütuse ja keemiatööstuse toormena, tsemenditööstuse tehnoloogiline kütus, energeetiline põlevkivi ja kütusena elektrijaamades (Tabel 2). Tabel 2 Kehtivate kaevandamislubade põlevkivi kasutamise eesmärgid Mäeeraldise nimetus Kaevandamisloa Põlevkivi kasutamise eesmärk Kaevandamisloa number kehtivuse lõpp Ahtme II kaevandus KMIN-119 energeetikatööstuse kütusena ja keemiatööstuse toormena 28.11.2026 Vanaküla karjääriväljad KMIN-017 energeetiline põlevkivi 11.07.2024 Sompa kaevandus KMIN-066 energia ja põlevkivi tootmine 31.12.2024 Ojamaa põlevkivikaevandus KMIN-055 energia ja põlevkiviõli tootmine 27.09.2029 Aidu karjäär KMIN-075 energia ja põlevkiviõli tootmine 3.05.2019 Sirgala karjäär KMIN-074 energia ja põlevkiviõli tootmine 3.05.2019 Sirgala II põlevkivikarjäär KMIN-087 energia ja põlevkiviõli tootmine 13.04.2031 Narva karjäär KMIN-073 energia ja põlevkiviõli tootmine 10.08.2019 Tammiku kaevandus KMIN-067 energia ja põlevkiviõli tootmine 10.08.2019 Uus-Kiviõli kaevandus KMIN-117 energiatööstuse kütuse ja keemiatööstuse toorainena 7.10.2036 Vanaküla karjääriväljad IV KMIN-052 kütus energeetikatööstusele, toore keemiatööstusele 21.07.2024 Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär KMIN-105 kütus ja keemiatööstuse tooraine 27.01.2036 Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär KMIN-045 kütuseks ja keemiatööstuse toormeks 18.07.2028 Narva põlevkivikarjäär II KMIN-046 kütuseks ja keemiatööstuse toormeks 15.08.2028 Viru kaevandus KMIN-053 kütusena elektrijaamades ja toormena õli tootmises 10.08.2019 Estonia Kaevandus KMIN-054 kütusena elektrijaamades, toormena õli tootmiseks 10.08.2019 Ubja põlevkivikarjäär KMIN-037 tsemenditööstuse tehnoloogiline kütus 24.06.2027 5. Looduskaitselised piirangud Looduskaitseliste piirangute tõttu on kvaliteedi poolest aktiivne varu hinnatud passiivseks kaitse all olevate objektide kaitsmiseks. 6. Kaasnevad maavarad Eesti põlevkivimaardla on kompleksmaardla, millega kattub täielikult või osaliselt 44 kaasneva maavara maardlat: 19 liiva-, 17 turba-, neli kruusa-, kaks fosforiidi-, üks savi- ja üks lubjakivimaardla (seisuga 17.06.2015). Ehitusmaavarade maardlad ja turbamaardlad paiknevad geoloogilises läbilõikes põlevkivikihindist kõrgemal, fosforiidimaardlad aga ligikaudu 30–35 m allpool [1] (Joonis 1). © TTÜ Mäeinstituut 14/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 6.1. Fosforiidi ja põlevkivi kooskaevandamine 2011. a fosforiidi ja põlevkivi kaevandamise uuringus juhiti tähelepanu fosforiidimaardla mäendusolusid hinnates mitmele seni arvestamata jäetud asjaolule. Need on kihindi põimjaskihiline (mitte lauskihiline, nagu põlevkivil) ehitus, võimalikud tektoonilised rikked, mille arvestamine on möödapääsmatu geoloogilise uuringu, kaevise väljamise ja kaevanduse avamise projekteerimisel [5]. Fosforiidi- ja põlevkivikihindi vahekaugus vertikaalsuunas on 29-36 m. Uuringu arvutused ja analüüs näitasid, et need on lähiskihid ja nende kaevandamine mõjutab teineteist [5]. NSVL ajal oli primaarne fosforiit ja sekundaarne põlevkivi. Nüüd on põlevkivimaardla lääneosa maavara muutunud oluliseks ja selle all lasuvasse fosforiiti võib suhtuda kui tulusasse kaaskaevisesse [5]. Aseri fosforiidimaardla jääb põlevkivimaardlast põhjapoole, Toolse ja Rakvere kattuvad osaliselt Kohala, Sonda ja Pada põlevkivi uuringuväljaga [6] (Joonis 1). © TTÜ Mäeinstituut 15/61 20 10 0 kilomeeter Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Maardlate andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2014 10117 Tallinn 2. Maakonnapiir. Maa-amet. 1.03.2016 3. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 4. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. Eesti põlevkivimaardlaga kattuvad maavarade maardlad Kuupäev: 01.06.2016 5. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma 6. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 1 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NSmi.ttu.ee W E Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 7. Põlevkivi maksustamine Maksudega saab mõjutada varu efektiivset kasutamist paremini kui põlevkivile seatud kriteeriumitega. Põlevkivi sektorist laekub keskkonnakasutusest raha riigieelarvesse. Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloa (põlevkivi kaevandamise loa) või muul seadusega sätestatud alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda asjaomast õigust omamata. Maavara kaevandamisõiguse tasu on loodusvara kasutusõiguse tasu, mida makstakse riigile kuuluva maavaravaru (põlevkivi) kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest. Põlevkivivaru kaevandamisõiguse tasu alammäär on 0,92 ja ülemmäär 6,39 eurot tonni kohta [18]. Kaevandamisõiguse tasud kasvavad iga aasta (Tabel 3). Aastaks 2017 plaanib Keskkonnaministeerium välja töötada ka põlevkiviressursi tasustamise mudeli, mis võtab arvesse sellest loodava väärtuse [1]. Tabel 3 Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad kuni 31.12.2015 [17] Maavaraliik Mõõt- ühik © TTÜ Mäeinstituut 17/61 Kaevandamisõiguse tasumäär eurodes alates 1.01.2011 1.01.2012 1.01.2013 1.01.2014 1.01.2015 Põlevkivi t 1,10 1,32 1,39 1,46 1,53 7.1. Maksusoodustus Valitsusel on plaanis põlevkivisektori keskkonnatasude langetamine. 1. juulil 2016. a. jõustub keskkonnatasude langetamine 1,58 eurolt tonni eest 0,29 eurole perioodiks 01.07.2016-31.12.2017 nafta maailmaturuhinna languse tõttu [8] (Joonis 2). Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Joonis 2 Nafta hinna järsk langus maailmaturul [10] 7.2. Energiapõhine maksustamine Põlevkivile kehtestatud maksustamine toimub kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest massi (tonnide) alusel, mis jätab arvestamata varu kvaliteedi. Kui maksustamine toimuks energiahulga järgi, siis oleksid kaevandajad ja tarbijad sarnaselt maksustatud, kuid mõlemad pooldavad tonnipõhist maksustamist (Tabel 10). 7.3. Maksustamine ja kadu Ressursisäästlikkust ja varu efektiivset kasutamist saab mõjutada maksustamisega. 8. Varu garanteeritus ja konkurentsivõimelisus “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” riigi huvi elluviimisel strateegiliste valikute tegemisel tuleb arvestada eelkõige nii sise- kui ka välisturu määramatusega ja tehnoloogia konkurentsivõimelisemaks arendamisega [1]. Põlevkivi arengukava ülesandeks on seejuures tagada põlevkivitööstuse varustuskindlus põlevkivivaruga, järgides põlevkivi säästlikku kaevandamist ja kaevandamise mõju vähendamist ning leevendamist keskkonnale [1]. © TTÜ Mäeinstituut 18/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Põlevkivivaldkonnale ja sellega seotud majandusharudele on omane suurte investeeringute vajadus ning investeeringute pikad tasuvusajad. Selles sektoris loodud tootmisvõimsuste muutmine on kulukas ja aeganõudev. Ka regionaalse tööhõive kohandamine muutuvate tingimustega nõuab aega. Seetõttu peab strateegia olema piisavalt paindlik ja muudetav väliskeskkonna tingimuste järgi [1]. Paljud tarbijad ja kaevandajad on välja toonud huvi kehtestada kord, kus riigiga kokkulepitud põlevkivivaru kogus oleks garanteeritud pikema perioodi jaoks neile, kes kasutavad parimat võimalikku tehnoloogiat. Ettevõtja saab seda kasutada investeeringuteks võetavate pangalaenude põhjendamisel (Lisa 2, Tabel 10 ). 9. Äärealad Aktiivsete mäeeraldiste äärealadel, e. külgnevates plokkides võib tekkida olukord, kus jäetakse osa varust kaevandamata, kuigi tegelikkuses võib seal olla kasutatavat põlevkivi. Selle vältimiseks on soovitav kehtestada eritingimused põlevkivimaardla äärealadele ja ürgorgude äärealadele. Põlevkivi maksimaalse ärakasutamise eesmärgil on mõttekas kaevandamisloaga etteantud mäeeraldise kõrvale lubada teha ettevõttel enda vastutusega läbindustöid varu kaevandatavuse kindlaksmääramisel. Näiteks Ojamaa kaevanduse kõrval on Purtse mattunud ürgorg, kus võib esineda tihedam lõhelisus ja põlevkivi kvaliteedi alanemine (Joonis 4) [7]. See ala on mäeeraldise piiridest väljaspool, kuid uuringutega (uuringustrekkidega) selgitamisel võib kaevandatavaks osutuda (Joonis 3 ja Joonis 4). Sirgala karjääri kõrval asub Vasavere ürgorg (Joonis 5). Mäeeraldise kõrval ürgoruga külgnevates põlevkivivaru plokkides on märgitud põlevkivi kvaliteedi täpsustamise vajadus. Ressursisäästliku maavara kasutamise eesmärgil on otstarbekas lubada kaevandajal uuringutranšeega täpsustada põlevkivi kvaliteeti ning sobivusel võimaldada põlevkivi kaevandamine. © TTÜ Mäeinstituut 19/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Joonis 3 Läbilõige Ojamaa kaevanduse mäeeraldise piirist ja Purtse ürgorust [20] © TTÜ Mäeinstituut 20/61 WG Tammiku kaev Aidu karjäär 2 Sompa kaevandus Purtse ürgorg Uus-Kiviõli kaevandus Viru kaevandus Ahtme rike Ojamaa põlevkivikaevandus Estonia Kaevandus Mäeeraldis Rike Org Aktiivne tarbevaru Aktiivne reservvaru Passiivne tarbevaru Passiivne reservvaru Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Narva mnt 7A 10117 Tallinn Mõõtkava: 1: 60 000 MARKUSED: 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 2. Geoloogia andmed. Maa-amet. 2015 3. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 4. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 5. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma 6. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Purtse ürgoruga külgnevad põlevkivivarud Kuupäev: 01.06.2016 Teostas Vivika Väizene Töö: KIK15013 Kontrollis | Ingo Valgma TTÜ Mäeinstituut Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, tel 620 3850 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee Joonis 4 Too juht Vivika Väizene WG Tammiku kaevandus Ahtmelrike Vasavere ürgorg Sirgala Il põlevkivikarjäär Sirgala rikkevöönd Sirgala karjäär Ahtme II kaevandus Mäeeraldis Rike Estonia Kaevandus Narva karjäär Org Aktiivne tarbevaru Aktiivne reservvaru Passiivne tarbevaru Passiivne reservvaru Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Narva mnt 7A 10117 Tallinn Mõõtkava: 1: 60 000 MÄRKUSED: 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 2. Geoloogia andmed. Maa-amet. 2015 3. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 4. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 5. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma 6. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Vasavere ürgoruga külgnevad põlevkivivarud Kuupäev: 01.06.2016 Teostas Vivika Väizene Töö: KIK15013 Kontrollis | Ingo Valgma UN TTÜ Mäeinstituut Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, tel 620 3850 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee Joonis 5 Too juht Vivika Väizene Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 10. Kasutusotstarve varu kvaliteedi põhjal Põlevkivi maksimaalse ärakasutamise eesmärgil on põlevkivi arengukavas välja pakutud eelispiirkondade loomine kaevandamistundlikkuse ja majanduslike näitajate alusel, mille tulemuseks on põlevkivi säästlikum kaevandamine ja sellest tuleneva negatiivse keskkonnamõju vähendamine [1]. 11. Maakasutus Maapõueseaduses on sätestatud, et maakasutus võib olla piiratud põlevkivi maardla kohal [9]: (4) Kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering või detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduses sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud isikuga [9]. 12. Maailmas kasutatavad energeetilise maavaravaru arvele võtmise metoodikad Eelnevalt on põlevkivi puhul elektrienergeetikast lähtuvad piirtingimused arvutatud tingliku asenduskütuse (kivisöe) maksumuse ja kaubapõlevkivi maksumuse võrdlemise teel ajalises perspektiivis [19]. 12.1. Söe varu klassifikatsioon ja arvele võtmine Maailmas kasutatakse söe varu arvestamisel söe maardla sügavuse, kihi paksuse ja kvaliteedi andmeid. Aja jooksul on klassifikatsioonis tehtud järgnevaid muudatusi: 1956. a. rahvusvahelises klassifikatsioon ei arvestanud söe maardla struktuuri ega erineva kvaliteediga söe segunemist [11]. 1975. a. algusest alates kehtisid söe maavaravaru ja ressursi arvestamisel U.S. Kaevandamise ja Geoloogilise uuringu büroo (U.S. Bureau of Mines and the U.S. Geological Survey) Maavara Klassifikatsiooni Süsteem (USGS) [13]. Selles põhineb söe varu arvestamine kolmel kriteeriumil: • Paksus, metamorfism ja söe maardla kvaliteet • Söemaardla sügavus • Maavara ressursi andmete ja hinnangu kokkulangevus Kriteeriumid kehtivad ainult majanduslikult tasuvale allmaa- või pealmaakaevandamisele. Välja arvatakse süsi, mille antratsiitsed ja bituminoossed söed on õhemad, kui 35 cm paksused ja sub-bituminoossed ja ligniidi söe kihid õhemad kui 75 cm ning üle 1800 m sügavusel asuv süsi. Samuti arvatakse maavaravaru ja ressursi arvestusest välja süsi, mille tuhasisaldus on suurem kui 33% [13]. 1998. a. UNECE lisas klassifikatsiooni kihindisisesele söele (Joonis 6) ning põhineb kolmel: 1. Moone (Rank), kvaliteet © TTÜ Mäeinstituut 23/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 2. Petrograafiline koosseis 3. Kõrvalsaaduste sisaldus (tuha jääk) UNECE asendas selle klassifikatsiooni Rahvusvahelise Keskmise ja Kõrge Astmega Koodisüsteemiga, mis sobis kõigile söetüüpidele ning arvestas kaheksat söe parameetrit. Joonis 6 1998. a. UNECE kivisöe liikide klassifikatsioon [11] 1999. a. ASTM D388-99 [12] ja rahvusvaheline söe klassifikatsioon ei arvestanud piisavalt laiaulatuslikult söe vanust ega moondumist (metomorfismi). Kivisöe rahvusvaheline klassifikatsioonis oli kasutusel kolmekohaline kood, mis arvestas nelja parameetrit (Tabel 4): 1. Lenduva aine sisaldus 2. brutokütteväärtus 3. paakumus 4. koksistuvus Seda klassifikatsiooni kasutati Euroopas karbonaatse bituminoosse söe kaevandamisel ja müümisel. © TTÜ Mäeinstituut 24/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Tabel 4 ASTM söe klassifikatsioon [16] 2005. a töötati välja Rahvusvahelise Standardikeskuse poolt standard ISO-11760 Söe Klassifikatsioon [14], mis sisaldab kirjelduslikku kategoriseerimist kõigile söetüüpidele, võtab arvesse konkreetsed karakteristikud ning juhendab õige ISO standardi kasutamist söe analüüsides [11]. © TTÜ Mäeinstituut 25/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 13. Ettevõtete seisukohad Põlevkivi kaevandavate ja tarbivate ettevõtete ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad on hangitud kirjalikult ja diskussioonide käigus ning esitatud põlevkivi hindamiskriteeriumite kohta tabelina (Lisa 2, Tabel 10). MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EEK Eesti Energia Kaevandused AS ENK Eesti Energia AS Energiakaubandus VKG Viru Keemia Grupp AS VKGK VKG Kaevandused OÜ VKG OIL VKG Oil AS KNT Kunda Nordic Tsement AS KKT Kiviõli Keemiatööstuse Varad OÜ 13.1. Küsitluse kokkuvõte Energiatootlus Enamus ettevõtteid on seisukohal, et energiatootlust pole vaja arvestada. VKG OIL arvab, et on vaja, kuid varu aktiivseks või passiivseks arvestamist see ei tohi mõjutada. MKM toetab aktiivse varu alumise energiatootluse langetamist tasemeni 30 GJ/m2. Kütteväärtus EEK leiab, et kütteväärtust pole vaja muuta, ei välista ka madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamist. Energiakaubandus arvab, et võib sisse jääda, kuid tuleks madalamale viia. VKG Kaevandused arvab, et on kaheldava väärtusega. VKG OIL arvab, et võiks samaks jääda. KNT arvab, et mittevajalik, aga võib jääda. KKT arvab, et võib samaks jääda, mitte midagi muuta. Tootuskihindi paksuse lisamist ei soovinud keegi. Kihindi koosseis G ja H kihti ei taha keegi juurde võtta tehnoloogia ja mäendustingimuste tõttu. KNT teeb ettepaneku üldse etteantavad kihid ära kaotada. MKM arvates võiks piisava paksuse korral ja majandusliku tasuvuse juures ka G ja H sisse arvata. Keemiline koostis EEK ei vaja keemilist koostist, tarbija ENK soovib keemilise koostise näitamist. VKGK arvab, et võib olla, aga võib ka mitte. VKG Oil arvab, et keemilise koostise näitamine peaks olema informatiivne, kuid selle põhjal ei tuleks varu arvele võtta. KNT jaoks on oluline, eriti MgO sisaldus. KKT arvates ei ole vaja. MKM arvates pole vajalik. Õlisisalduse kriteerium Õlitootmiseks lisakriteeriume pole vaja (EEK, ENK, KKT), vaja on varu garanteeritus 20- 35 aastaks (EEK, KKT). VKG Oil lisaks õlisaagise informatiivse näitajana. KNT soovitab kasutusotstarve nimetada tehnoloogiliseks kütuseks. MKM arvates pole vajalik. Kasutusvaldkonnad EE suund on õli ja elektri koostootmine. KKT ja VKGK suund on õlitootmisel. Kaevandamissügavus © TTÜ Mäeinstituut 26/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Ettevõtted on seisukohal, et kaevandamissügavust piirama ei peaks (EEK, KKT, KNT), kuid peaks välja töötama spetsialase valemi geoloogilistest tingimustest ja kadudest (EEK). MKM arvates pole vajalik. Lisakommentaarid EEK arvab, et kriteeriume ei peaks kehtestama, turg määrab need. Varu kasutamist saab ressursitasuga mõjutada. Kaasata tuleks rohkem Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. MKM on valmis tegema koostööd Keskkonnaministeeriumiga, et antud küsimustele leida vastused arvestades sotsiaal-majanduslike ja keskkonnakaitseliste kaalutluste tasakaalu. © TTÜ Mäeinstituut 27/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14. Põlevkivivaru hindamise kriteeriumid Põlevkivivaru kriteeriumid sätestab määrus Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord (RTL 2005, 60, 866) [2]. Selles on välja toodud kriteeriumid: Põlevkivi tootuskihindi mäemassi energiatootlus, ehk kõikide A-F1 põlevkivikihtide ja nende vahel olevate paekihtide paksuse, kütteväärtuse ja kuiva aine mahumassi korrutiste summa, peab olema vähemalt 25 GJ/m2[2]. Allmaakaevandamise korral on varu majanduslikult aktiivne, kui varu arvutusliku ploki tootsa kihindi keskmine energiatootlus on vähemalt 35 GJ/m2, erijuhtudel mitte alla 34 GJ/m2 [2]. Avakaevandamisel, kui kihindi energiatootlus on alla 35 GJ/m2, võib aktiivse varu arvele võtmiseks kasutada abikriteeriume. Sel juhul peab põlevkivikihtide keskmine kütteväärtus olema üle 10,9 MJ/kg ja nende summaarne paksus suurem kui 10% katendi paksusest. Summaarne paksus peab olema minimaalselt 0,5 m [2]. Passiivse varuna arvele võetava põlevkivi varuploki keskmine kihindi energiatootlus peab olema vähemalt 25 GJ/m2 [2]. © TTÜ Mäeinstituut 28/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.1. Kütteväärtus Kütteväärtus on teatud hulga kütuse täielikul ärapõlemisel eralduv soojushulk, ühik MJ/kg või GJ/t (Joonis 8). 14.1.1. Kehtivad kriteeriumid Kehtivates kriteeriumites on kütteväärtus arvestatud sisse kaudselt läbi energiatootluse. Põlevkivi tootuskihindi mäemassi energiatootlus, ehk kõikide A-F1 põlevkivikihtide ja nende vahel olevate paekihtide paksuse, kütteväärtuse ja kuiva aine mahumassi korrutiste summa, peab olema vähemalt 25 GJ/m2[2]. § 10. (11) Põlevkivi põhiliseks kvaliteedinäitajaks on kuivaine kütteväärtus, mis määratakse akrediteeritud laboratooriumides. Väliskontrolli peab läbima 3–5% proovidest. Kütteväärtuse määrangu erinevus väliskontrolli proovi tulemusest võib olla ±50 kcal/kg (±0,21 MJ/kg) [2]. § 9. (3) Põlevkivi kasutamisvõimaluste hindamisel uuringu käigus on tähtsamad kvaliteedinäitajad kuiva massi erikütteväärtus (Qpd) ja õlisaagis (T) [2]. Avakaevandamisel kasutatakse kütteväärtust abikriteeriumina varu arvele võtmisel: § 11. (2) 2) avakaevandamisel, kui kihindi energiatootlus on alla 35 GJ/m2, võib aktiivse varu arvele võtmiseks kasutada abikriteeriume. Sel juhul peab põlevkivikihtide keskmine kütteväärtus olema üle 10,9 MJ/kg ja nende summaarne paksus suurem kui 10% katendi paksusest. Summaarne paksus peab olema minimaalselt 0,5 m [2]. 14.1.2. Kütteväärtuse analüüs Kui kriteeriumites kasutada kütteväärtuse piirangut, siis: Plussid: • Kui energiatootlus kriteeriumitest kaotada, oleks kütteväärtus põlevkivi kvaliteeti iseloomustav näitaja. • Kütteväärtus väljendab põlevkivi kvaliteeti massiühiku kohta erinevalt energiatootlusest, mis väljendab kvaliteeti pindala kohta. Miinused: • Piirava kriteeriumina kehtestamine piirab varu efektiivset kasutamist. Kui seada kütteväärtusele alampiir, siis see takistab kvaliteedi juhtimist (madalama ja kõrgema kvaliteedi kokkusegamist), et saada tarbijale sobiv toode. © TTÜ Mäeinstituut 29/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.2. Energiatootlus Energiatootlus on A-F1 põlevkivikihtide ja nende vahel olevate paekihtide paksuse, kütteväärtuse ja kuiva aine mahumassi (Joonis 12) korrutiste summa. 14.2.1. Kehtivad kriteeriumid Energiatootluse 25 GJ/m2 alampiiri põhjal võetakse varu registris arvele. Varu hinnatakse energiatootluse põhjal kas aktiivseks (energiatootlus vähemalt 35 GJ/m2) või passiivseks (energiatootlus 25 kuni 35 GJ/m2). § 9. (4) Põlevkivi tootuskihindi mäemassi energiatootlus, ehk kõikide A-F1 põlevkivikihtide ja nende vahel olevate paekihtide paksuse, kütteväärtuse ja kuiva aine mahumassi korrutiste summa, peab olema vähemalt 25 GJ/m2 [2]. § 11. (2) 1) allmaakaevandamise korral on varu majanduslikult aktiivne, kui varu arvutusliku ploki tootsa kihindi keskmine energiatootlus on vähemalt 35 GJ/m2, erijuhtudel mitte alla 34 GJ/m2; 2) avakaevandamisel, kui kihindi energiatootlus on alla 35 GJ/m2, võib aktiivse varu arvele võtmiseks kasutada abikriteeriume. Sel juhul peab põlevkivikihtide keskmine kütteväärtus olema üle 10,9 MJ/kg ja nende summaarne paksus suurem kui 10% katendi paksusest. Summaarne paksus peab olema minimaalselt 0,5 m; 3) passiivse varuna arvele võetava põlevkivi varuploki keskmine kihindi energiatootlus peab olema vähemalt 25 GJ/m2 [2]. 14.2.2. Energiatootluse analüüs Energiatootlus on suurim maardla põhjapoolses keskosas ja väheneb lõuna, ning maardla tiibade suunas (Joonis 9). Energiatootluse põhjal jaotatakse varu aktiivseks ja passiivseks (Joonis 10) ning arvel olev maardla on piiritletud energiatootlusega 25 GJ/m2. Juhul, kui kaotada aktiivsuse ja passiivsuse jaotus sõltuvalt energiatootlusest või majanduslikest näitajatest ja nimetada kogu varu lihtsalt varuks, tähendaks see (tänase aktiivse) varu koguse 2,5 kordset suurenemist (Tabel 5 ja Joonis 7). Energiatootluse põhjal varu aktiivsuse jaotamise kaotamisel võib varu passiivseks lugeda näiteks looduskaitseliste piirangute tõttu. Kui kriteeriumites on kasutusel energiatootluse piirang, siis: Plussid: • Kirjeldusena põlevkivi kvaliteeti iseloomustav näitaja. Arvestab kütteväärtust, kihindi paksust ja mahumassi. Miinused: • Piirava kriteeriumina piirab varu efektiivset kasutamist. Näiteks täna kehtiva energiatootluse aktiivsuse piirang 35 GJ/m2 arvestab aktiivsena ainult 38% täna piiritletud maardla varu kogusest (Tabel 5 ja Joonis 7). © TTÜ Mäeinstituut 30/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Tabel 5 Põlevkivivaru kogused energiatootluse erinevate alampiiride korral Põlevkivi Osakaal Energiatootluse kogus, miljon kogu varust piirid, GJ/m2 tonni Min Max 4693.818 100.00% 5 50 4692.680 99.98% 10 50 4691.627 99.95% 20 50 4668.807 99.47% 25 50 3759.992 80.11% 30 50 1783.365 37.99% 35 50 860.578 18.33% 40 50 117.099 2.49% 45 50 Arvestatud on kogu maardla varuga, sh ka looduskaitseliste piirangutega kaetud alad. 0,05% varust moodustab alla 25 GJ/m2 energiatootlusega plokid (Tabel 6). Detailsemad ploki andmed on esitatud lisas (Lisa 3, Tabel 11, Tabel 12 ja Tabel 13). 100% 5 10 20 25 30 35 40 45 Osakaal, %100.00%99.98% 99.95% 99.47% 80.11% 37.99% 18.33% 2.49% Joonis 7 Põlevkivivaru koguste osakaal kogu varust energiatootluse erinevate alampiiride korral Rohelisega on märgitud täna kehtiv aktiivne piir ning halliga passiivse varu piir. © TTÜ Mäeinstituut 31/61 Osakaal kogu varust, % Põlevkivivaru koguste osakaal kogu varust energiatootluse erinevate alampiiride korral 80% 60% 40% 20% 0% Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Tabel 6 Põlevkiviplokid energiatootlusega kuni 25 GJ/m2 Varu suurus, Ploki nimi tuh. t. © TTÜ Mäeinstituut 32/61 Jooksev varu suurus, tuh. t. Energia- Varu Pindala, Paksus, tootlus, liik ha m GJ/m2 Täiendandmed Maardlaosa Kuulub mäeraldisse 14 plokk aR 39.00 1.09 638 638 23.40 E 23.4GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919 Tammiku kaeveväli Tammiku kaevandus 15 plokk pR 2.23 1.09 36 36 23.40 E 23.4GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919 Tammiku kaeveväli Tammiku kaevandus 19 plokk aR 19.32 1.09 316 316 23.40 E 23.4GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919 Tammiku kaeveväli 20 plokk pR 57.06 1.09 933 933 23.40 E 23.4GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919 Tammiku kaeveväli 16 plokk pR 152.22 0.42 1138 1138 6.10 E 6.10GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919, 1 ploki lamam, C-A Kohala uuringuväli 12 plokk pT 4.55 1.34 98 98 24.75 E 24.75GJ/m2; Kavastu park; käskkiri 10.07.2008 nr 919, F1-D Haljala uuringuväli 1 plokk aT 801.63 1.34 17294 17294 24.75 E 24.75GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919, F1-D, katendi paksus alla 13,4 m Haljala uuringuväli 8 plokk aR 3.11 1.96 63 4 24.20 E 24,20 GJ/m2, käskkiri 12.11.2009 nr 2109; käskkiri 14.07.2011 nr 1050, tunnistatud kaevandamisväärseks Põhja-Kiviõli uuringuväli Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär 24 plokk pR 117.90 1.04 1766 1766 24.53 E 24.53GJ/m2; Sirgala karjääri tehnol. kompleksi tervik; käskkiri 10.07.2008 nr 919, C-A Sirgala kaeveväli 4 plokk pT 33.48 0.87 488 488 13.90 E 13.9GJ/m2; raudtee kaitsetervik; käskkiri 10.07.2008 nr 919, F1-D Narva kaeveväli Narva karjäär 2 plokk aT 28.34 0.87 4 2 13.90 E 13.9GJ/m2, käskkiri 10.07.2008 nr 919, F1-D; käskkiri 23.09.2013 nr 941 Narva kaeveväli Narva karjäär 1 plokk aT 174.95 0.94 107 88 20.90 E 20.9GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919, 2 ploki lamam, C-A; käskkiri 23.09.2013 nr 941, käskkiri 18.08.2015 nr 739 Narva kaeveväli Narva karjäär 3 plokk pT 33.48 0.94 458 458 20.90 E 20.9GJ/m2; raudtee kaitsetervik; käskkiri 10.07.2008 nr 919, 4 ploki lamam, C-A Narva kaeveväli Narva karjäär 9 plokk aT 15.57 0.94 214 214 20.90 E 20.9 GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919, C-A Narva kaeveväli 10 plokk aT 15.70 0.94 215 215 20.90 E 20.9GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919, osaliselt 11 ploki lamam, C-A Narva kaeveväli 11 plokk aT 5.19 0.87 76 76 13.90 E 13.9 GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919, F1-D Narva kaeveväli 12 plokk pT 9.61 0.94 132 132 20.90 E 20.9 GJ/m2; Mustajõe laialehise nestiku püielupaik; käskkiri 10.07.2008 nr 919, C-A Narva kaeveväli 13 plokk aT 31.75 0.94 435 435 20.90 E 20.9 GJ/m2; käskkiri 06.12.2010 nr 1793, osaliselt 14 ploki lamamis, C-A Narva kaeveväli 14 plokk aT 27.57 0.87 403 403 13.90 E13.9 GJ/m2; käskkiri 06.12.2010 nr 1793, F1-D Narva kaeveväli 18 plokk pT 8.37 0.94 115 115 20.90 E 20.9GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919, 19 ploki lamam, C-A Narva kaeveväli Narva karjäär 19 plokk pT 5.71 0.87 83 83 13.90 E 13.9GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919, F1-D Narva kaeveväli Narva karjäär Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.3. Õlisisaldus Õlisisaldus väljendab põlevkivist saadavat õli kogust protsentides (Joonis 11). 14.3.1. Kehtivad kriteeriumid Õlisisaldust kehtivas korras ei arvestata. § 9. (3) Põlevkivi kasutamisvõimaluste hindamisel uuringu käigus on tähtsamad kvaliteedinäitajad kuiva massi erikütteväärtus (Qpd) ja õlisaagis (T) [2]. 14.3.2. Õlisisalduse analüüs Kui kriteeriumites kasutada õlisisalduse piirangut, siis: Plussid: • Kirjeldusena põlevkivi kvaliteeti iseloomustav näitaja Miinused: • Piirava kriteeriumina kehtestamine piirab varu efektiivset kasutamist 14.4. Massitootlus Massitootlus iseloomustab kihindi või kihi massi pindalal. Massitootlust kasutatakse tehnoloogia projekteerimisel masina tootlikkuse arvutamisel. Maksustamine toimub ka põlevkivi massi alusel. 14.4.1. Kehtivad kriteeriumid Massitootlust kehtivas korras ei arvestata. 14.4.2. Massitootluse analüüs Kui kriteeriumites kasutada massitootluse piirangut, siis: Plussid: • Kirjeldusena põlevkivi massi, mis on seotud maksustamisega, iseloomustav näitaja. Miinused: • Piirava kriteeriumina kehtestamine piirab varu efektiivset kasutamist. • Ei sisalda infot põlevkivi kvaliteedi kohta. © TTÜ Mäeinstituut 33/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.5. Tootuskihindi koosseis 14.5.1. Kehtivad kriteeriumid Põlevkivi tootuskihindiks loetakse kõiki A-F1 põlevkivikihte ja nende vahel olevaid paekihte. § 9. (4) Põlevkivi tootuskihindi mäemassi energiatootlus, ehk kõikide A-F1 põlevkivikihtide ja nende vahel olevate paekihtide paksuse, kütteväärtuse ja kuiva aine mahumassi korrutiste summa, peab olema vähemalt 25 GJ/m2 [2]. Avakaevandamisel kasutatakse põlevkivikihtide summaarset paksust abikriteeriumina varu arvele võtmisel: § 11. (2) 2) avakaevandamisel, kui kihindi energiatootlus on alla 35 GJ/m2, võib aktiivse varu arvele võtmiseks kasutada abikriteeriume. Sel juhul peab põlevkivikihtide keskmine kütteväärtus olema üle 10,9 MJ/kg ja nende summaarne paksus suurem kui 10% katendi paksusest. Summaarne paksus peab olema minimaalselt 0,5 m [2]. 14.5.2. Tootuskihindi koosseisu analüüs Maavara säästliku kasutamise eesmärgil on mõeldav ka teiste kihtide arvele võtmine ja kaevandamine. Avakaevandamisel väljatakse G ja H kihid katendi koosseisus igal juhul. G ja H kihi lisamisel tootuskihindi koosseisu suurenevad kaevandatava varu kaod. Kui kriteeriumites kasutada tootuskihindina A-F1 kihte, siis: Plussid: • Kihtide koosseisu samaks jätmisel ei pea riik ega kaevandajad maavarade registri muutmiseks tegema lisategevusi. Miinused: • G ja H kihte ei kaevandata ning kogu ressurssi ei kasutata ära. © TTÜ Mäeinstituut 34/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.6. Põlevkivikihtide summaarne paksus Põlevkivi tootuskihindi ehk kõikide A-F1 põlevkivikihtide summaarne paksus (Joonis 13) ja tootuskihindi paksus [24] vähenevad lõuna suunas. 14.6.1. Kehtivad kriteeriumid § 9. (4) Põlevkivi tootuskihindi mäemassi energiatootlus, ehk kõikide A-F1 põlevkivikihtide ja nende vahel olevate paekihtide paksuse, kütteväärtuse ja kuiva aine mahumassi korrutiste summa, peab olema vähemalt 25 GJ/m2 [2]. Avakaevandamisel kasutatakse põlevkivikihtide summaarset paksust abikriteeriumina varu arvele võtmisel: § 11. (2) 2) avakaevandamisel, kui kihindi energiatootlus on alla 35 GJ/m2, võib aktiivse varu arvele võtmiseks kasutada abikriteeriume. Sel juhul peab põlevkivikihtide keskmine kütteväärtus olema üle 10,9 MJ/kg ja nende summaarne paksus suurem kui 10% katendi paksusest. Summaarne paksus peab olema minimaalselt 0,5 m [2]. 14.6.2. Põlevkivikihtide summaarse paksuse analüüs Põlevkivikihtide summaarne paksus on suurem maardla põhjaosas ning väheneb lõuna suunas (Joonis 13). Kui kriteeriumites kasutada põlevkivikihtide summaarse paksuse piirangut, siis: Plussid: • Kirjeldusena on põlevkivikihtide summaarne paksus põlevkivi omadust iseloomustav näitaja. • Kirjeldava infona aitab kihindi paksus kaevandajal tehnoloogiat planeerida. Miinused: • Piirava kriteeriumina arvele võetav põlevkivikihtide summaarne paksus piirab varu efektiivset kasutamist. © TTÜ Mäeinstituut 35/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.7. Kaevandamissügavus 14.7.1. Kehtivad kriteeriumid Avakaevandamisel kasutatakse kaevandamissügavust katendi paksuse abikriteeriumina varu arvele võtmisel: § 11. (2) 2) avakaevandamisel, kui kihindi energiatootlus on alla 35 GJ/m2, võib aktiivse varu arvele võtmiseks kasutada abikriteeriume. Sel juhul peab põlevkivikihtide keskmine kütteväärtus olema üle 10,9 MJ/kg ja nende summaarne paksus suurem kui 10% katendi paksusest. Summaarne paksus peab olema minimaalselt 0,5 m [2]. 14.7.2. Kaevandamissügavuse analüüs Eesti põlevkivimaardla täna piiritletud maardla lasumussügavus ulatub kuni 90m Permisküla uuringuväljal (Tabel 7 ja Joonis 14). Põlevkivivaru on maardla madalamas osas välja kaevandatud ning edasine varu kaevandamine liigub lõuna poole sügavama varu poole. Kõige sügavamal kaevandatakse põlevkivi Estonia kaevanduses 70m sügavusel (Tabel 8). Tabel 7 Kaeve- ja uuringuväljadel põlevkivikihindi lae sügavus Maardlaosa Põlevkivikihindi lae sügavus, m Min Keskm Max Põhja-Kiviõli uuringuväli 6 10 20 Kohtla kaeveväli 2 11 26 Uljaste uuringuväli 5 13 23 Pada uuringuväli 5 15 27 Aidu kaeveväli 11 19 27 Narva kaeveväli 1 20 40 Tammiku kaeveväli 11 21 45 Sirgala kaeveväli 0 25 36 Haljala uuringuväli 3 25 48 Kohala uuringuväli 7 27 63 Sompa kaeveväli 19 30 35 Uus-Kiviõli uuringuväli 14 32 51 Ahtme kaeveväli 13 34 55 Ojamaa uuringuväli 25 38 61 Viru kaeveväli 33 45 52 Sonda uuringuväli 16 50 79 Kabala uuringuväli 30 50 74 Puhatu uuringuväli 26 51 79 Estonia kaeveväli 27 55 70 Oandu uuringuväli 35 59 84 Seli uuringuväli 44 62 75 Permisküla uuringuväli 27 66 92 Peipsi uuringuväli 57 75 88 © TTÜ Mäeinstituut 36/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Tabel 8 Põlevkivi kaevandamissügavused aastatel 2000 - 2014 Ida-Virumaal [21] Nimi © TTÜ Mäeinstituut 37/61 Kaevandamissügavus aastatel 2000-2014 kaevandatud aladel, m Min Keskm Max Aidu karjäär 15 25 22 Narva karjäär 6 33 19 Sirgala karjäär 11 26 20 Estonia kaevandus 48 67 59 Viru kaevandus 33 50 43 Ojamaa kaevandus 28 30 31 Sompa kaevandus 26 30 31 Vanaküla karjääriväljad 2 10 8 Põhja-Kiviõli karjäär 6 10 8 Kui kriteeriumites kasutada kaevandamissügavuse piirangut, siis: Plussid: • Kirjeldusena põlevkivikihindi sügavust iseloomustav näitaja. Miinused: • Piirava kriteeriumina kehtestamine piirab varu efektiivset kasutamist. Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.8. Tuhasus Tuhasus iseloomustab põletamisel tekkivat tuha kogust (Joonis 15). Orgaanika sisaldus väljendab orgaanika kogust (Joonis 16). 14.8.1. Kehtivad kriteeriumid Tuhasust kehtivas korras ei arvestata. 14.8.2. Tuhasuse analüüs Kui kriteeriumites kasutada tuhasuse piirangut, siis: Plussid: • Kirjeldusena põlevkivi kvaliteeti iseloomustav näitaja. Miinused: • Piirava kriteeriumina kehtestamine piirab varu efektiivset kasutamist. 14.9. Niiskus Niiskus iseloomustab vee sisalust (Joonis 17). 14.9.1. Kehtivad kriteeriumid Niiskust kehtivas korras ei arvestata. 14.9.2. Niiskuse analüüs Kui kriteeriumites kasutada niiskuse piirangut, siis: Plussid: • Kirjeldusena põlevkivi omadust iseloomustav näitaja. Miinused: • Piirava kriteeriumina kehtestamine piirab varu efektiivset kasutamist. © TTÜ Mäeinstituut 38/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.10. Keemiline koostis Keemiline koostis iseloomustab keemiliste elementide sisaldust. 14.10.1. Kehtivad kriteeriumid Põlevkivi keemilist koostist ei arvestata. 14.10.2. Keemilise koostise analüüs Andmed keemilise koostise sisalduse hankimise kohta tuleb ette näha maavara uuringu staadiumis. Kuna Eestil puudub puuraukude andmebaas, siis pole võimalik ka analüüsida MgO sisaldust kogu maardlas [30]. Eelnevates uuringutes on välja toodud, et magneesiumisisalduse jaotuse uurimisel joonistus välja, et maardla lääneosas MgO sisaldus tootsas kihindis on vahemikus 0,9...3,3% (Joonis 18). Keskosas on MgO sisaldus 1,1...12,9% ja idaosas 1,4...13,1% vahemikus. Maardla idaosas on MgO sisaldus suurem rikete piirkonnas ja karstivööndites. Lääneosas geoloogiliste rikete ja karstivööndite mõju puudub, seega on MgO sisaldus tsemenditööstuse jaoks normi piires [4]. Kui kriteeriumites kasutada keemilise koostise piirangut, siis: Plussid: • Kirjeldava infona annab tarbijale lisainfot põlevkivi kasutamise kohta. Miinused: • Piirava kriteeriumina kehtestamine piirab varu efektiivset kasutamist. © TTÜ Mäeinstituut 39/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.11. Kriteeriumite muutmise mõju maavara kaole ja ressursisäästlikkus Põlevkivi arvele võtmise kriteeriumite kehtestamine piirab varu efektiivset kasutamist. Energiatootluse aktiivse piiri alandamisel on võimalik kasutusele võtta seni passiivsed olnud varud ning geoloogiline kadu väheneb. Tootuskihindi koosseisule G ja H kihi lisamisel geoloogilised kaod vähenevad (Tabel 9). Tabel 9 Kriteeriumite muutmise mõju kaole Kriteerium Muutus Pluss Miinus Kütteväärtus Kui kehtestada alampiir Kaevandamiskadu väheneb. Arvel mitteolev varu on geoloogiline kadu. Energiatootlus Kui energiatootluse põhjal aktiivseks ja passiivseks jaotamine kaotada (alates 25 GJ/m2) © TTÜ Mäeinstituut 40/61 Võimalik võtta kasutusele seni passiivsed olnud varud. Geoloogiline kadu väheneb. Pole Kui varu on arvel alates 0 GJ/m2 Võimalik võtta kasutusele seni passiivsed olnud ja 0-25 GJ/m2 varud. Geoloogiline kadu väheneb. Pole Tootuskihindi koosseis Kui kihindile A-F1 lisada juurde G ja H kihid Seni arvele võtmata G ja H kiht kaevandatakse ära ning geoloogiline kadu väheneb. Tehnoloogia mittemuutmise tõttu suurenevad kaod kuna G ja H kihid jäävad kaevandamata. Reaalselt looduses ei muutu olukord. Kihindi paksus Kui arvele võetav kihind piirata teatud paksuse väärtusega Kaevandamiskadu väheneb kuna arvel on ainult kaevandatavad kihid. Geoloogiline kadu suureneb kuna osa varust jääb kaevandamata. Kaevandamissügavus Kui seada abikriteerium kindla katendi paksuse ja kihindi paksuse nõuetega Pole Kadu suureneb nõuetest välja jäävate juhtumite arvelt. Keemiline koostis Kui seada kindel keemiline koostis kriteeriumina Pole Geoloogilised kaod suurenevad keemiliste piirangute tõttu. Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 15. Kokkuvõte Põlevkivi varu koguse määrab selle kasutamise tehnoloogia ja tarbimist kujundav majandustegevus. Vastavalt sellele kehtestatakse kriteeriumid, mis määravad, mis osa maapõues on maavara. Eelnevat analüüsi arvesse võttes on soovitav põlevkivivaru kriteeriumite kehtestamisel arvestada järgnevaga: 1. Varu aktiivseks ja passiivseks jaotamine energiatootluse põhjal pole põhjendatud. 2. Maardla on otstarbekas piiritleda energiatootluse minimaalse väärtusega 25 GJ/m2. See vastab praegusele maardla piirile. 3. Kaevandajale tuleks võimaldada soovi korral lisaks tootuskihindile väljata ka G ja H kihid sobiliku tehnoloogia olemasolul. 4. Äärealade parema kasutatavuse eesmärgil on otstarbekas võimaldada kaevandajale kaevandamisloaga etteantud mäeeraldise kõrvale luba teha ettevõttel enda vastutusega läbindustöid varu kaevandatavuse kindlaksmääramiseks. 5. On otstarbekas kehtestada kord, kus riigiga kokkulepitud põlevkivivaru kogus oleks garanteeritud pikema perioodi jaoks neile, kes kasutavad parimat võimalikku tehnoloogiat. 6. Maksudega saab mõjutada varu ressursisäästlikku ja efektiivset kasutamist paremini kui põlevkivile seatud kriteeriumitega. 7. Põlevkivivaru arvele võtmisel on otstarbekas kasutada järgnevaid andmeid informatiivsena maardlate registris, kuid mitte piirangutena: • Kütteväärtus • Õlisisaldus • Massitootlus • Põlevkivikihtide summaarne paksus • Kaevandamissügavus • Tuhasus • Niiskus • Keemiline koostis © TTÜ Mäeinstituut 41/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 16. Kasutatud allikad 1. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. Keskkonnaministeerium. 2015. Tallinn 2. Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord (RTL 2005, 60, 866). 3. Soone, J.; Adamson, A. jt. 2005. Kasutamissuundadele vastava põlevkivi varu hindamise kriteeriumite loomine ja koguse hindamine vastavalt arenevale kütuse ja energiamajandusele, ressursi pikaajaline planeerimine. Etapp 2.1. 574L. Mäeinstituut 4. Valgma, I. jt. 2010. Põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse tagamiseks põlevkivi kasutamissuundade määramine ja varu hindamine uute kriteeriumite alusel. LMIN10094. Mäeinstituut 5. Reinsalu, E. jt. 2011. Fosforiidi ja põlevkivi allmaa-kaevandamise võimalus Rakvere fosforiidilevila ja Eesti põlevkivimaardla kattumusalal. Lep11072. Mäeinstituut 6. Keskkonnaregistri maardlate nimistu. Maa-amet 02.12.2015 7. Väizene, V. jt. 2013. Ojamaa kaevanduse põlevkivi varu suurendamise võimaluste uuring. Lep13057. Mäeinstituut 8. Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeerium saatis põlevkivisektori keskkonnatasude langetamise eelnõu kooskõlastusringile. 17.03.2016 http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaministeerium-saatis-polevkivisektori- keskkonnatasude-langetamise-eelnou 9. Maapõueseadus. 23.11.2004 RT I 2004, 84, 572 10. InfoMine http://www.infomine.com/ 31.03.2016 11. Suárez-Ruiz I., Crelling, J. C. Applied Coal Petrology: The Role of Petrology in Coal Utilization. 2008. Academic Press, 408 12. ASTM D388-99. Standard Classification of Coals by Rank. 1999. ASTM International. 13. Coal Resource Classification System of the U.S. Bureau Of Mines and U.S. Geological Survey.1976. GEOLOGICAL SURVEY BULLETIN 1450-B. United States Printing Office, Washington 14. ISO-11760:2005 Classification of Coals. International Organization for Standardization. 15. Paist, A., Poobus, A. 2008. Soojusgeneraatorid. Õppematerjal. TTÜ Soojustehnika Instituut. TTÜ kirjastus 16. Beychok, M. 2007. The Encyclopedia of Earth. Minerals and Mining. Coal., http://www.eoearth.org/view/article/151276/ 31.03.2016 17. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad. RT I 2009, 54, 366 18. Keskkonnatasude seadus. RT I 2005, 67, 512 19. Valgma. I. 2013. Põlevkivi ressurss. ETF4870. Mäeinstituut 20. Nikitin. O. Ojamaa kaevevälja ja sompa kaevevälja lõuna osa kaevandamise projekt. Eesti Põlevkivi 21. Väizene, V. jt. 2014. Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ruumilise planeeringu hinnang. Lep14060. Mäeinstituut 22. Väizene, V. jt. 2013. Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016-2030. Lep13056. Mäeinstituut 23. Valgma, I. jt. 2010. Jõhvi, Toila ja Mäetaguse valla ühise energiasäästliku arengu kavandamine. Lep10020A. Mäeinstituut © TTÜ Mäeinstituut 42/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 24. Valgma, I. jt. 2008. Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega põlevkivi tootmise tehnoloogilised võimalused ning majandusliku otstarbekuse analüüs. Lep7038AK. Mäeinstituut 25. Kattai, V. jt. 1995. Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995). Tallinn, Eesti Geoloogiakeskus 26. Reinsalu, E. jt. 1996. Eesti maavarade kütusena kasutamise perspektiivid. Etapp 2.1 Põlevkivi varu hindamise kriteeriumite majanduslikud alused. Lep614. Mäeinstituut 27. Reinsalu, E. jt. 1997. Eesti maavarade kütusena kasutamise perspektiivid. Etapp 2.2 Põlevkivi aktiivse varu kriteeriumid kaevandamiseks soodsatel aladel. Lep614. Mäeinstituut 28. Kattai, V. 2000. Eesti Kukersiitpõlevkivi ressurss. Põlevkivi talutav kaevandamine, toimetaja Enno Reinsalu. Jõhvi. Mäeinstituut 29. Kattai, V. 2000. Eesti põlevkivi : geoloogia, ressurss, kaevandamistingimused. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus 30. Бауков, С., Сизова, В, Нассанова, Н. (1961) Общаягорно-промышленная оценка Эстонского месторождения как база для энергоклинкерного производства, Изыскание способа подготовки горной массы валовой выемки промышленного пласта A-F, пригодной по качеству и постоянству компонентов. Eesti Geoloogiafond nr 1467. 31. Valgma, I. jt. 2011. Säästliku kaevandamise tingimused. ETF7499. Mäeinstituut © TTÜ Mäeinstituut 43/61 20 10 0 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Põlevkivikihtide A-F1 summaarsed kütteväärtused Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 8 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W 20 10 0 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Põlevkivi tootuskihindi energiatootlused Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 9 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W 20 10 0 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Põlevkivivaru liikide kaupa Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 10 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W 20 10 0 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Õlisisaldused Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 11 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W 20 10 0 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Põlevkivikihtide mahumassid Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 12 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W 20 10 0 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Tootuskihindi põlevkivikihtide summaarsed paksused Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 13 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. Kattekivimite paksuse andmed on Mäeinstituudi töödest 3. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 4. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 5. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Töö: KIK15013 Joonis 14 Põlevkivimaardla kattekivimite paksus ning kaeve- ja uuringuväljade keskmine kattekivimite paksus 6. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Vivika Väizene tel 620 3850 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee Kuupäev: 01.06.2016 Teostas Kontrollis Töö juht NSmi.ttu.ee W E 20 10 0 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Tuhasus Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 15 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W 20 10 0 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Orgaanilise massi sisaldused Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 16 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W 20 10 0 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Niiskuse sisaldus Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 17 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W MÄRKUSED: 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 2. MgO sisalduse andmed EGF 1467 3. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 4. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 5. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma 6. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas TTÜ Mäeinstituut Kontrollis Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, tel 620 3850 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W Mõõtkava: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Narva mnt 7A 1 : 100 000 10117 Tallinn MgO sisaldus põlevkivimaardlas Kuupäev: 01.06.2016 Vivika Väizene Töö: KIK15013 Ingo Valgma Töö juht Vivika Väizene Joonis 18 3 0 1.5 0 kilomeeter 5 2.5 kilomeeter Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Lisa 1 Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord. Uuringu korra rakendamine põlevkivi suhtes 4. peatükk UURINGU KORRA RAKENDAMINE PÕLEVKIVI SUHTES § 9. Põlevkivi kasutusalad ja kasutusalade määramise nõuded (1) Eestis kasutatakse põlevkivi põhiliselt: 1) kütusena energeetikatööstuses; 2) toormena keemiatööstuses. (2) Põlevkivi põletamisel tekkivat lendtuhka võib kasutada põllumajanduses põldude lupjamiseks ning ehitusmaterjalitööstuses portlandtsemendi tootmiseks, tuhkbetoonplokkide valmistamiseks ja teedeehitusel. (3) Põlevkivi kasutamisvõimaluste hindamisel uuringu käigus on tähtsamad kvaliteedinäitajad kuiva massi erikütteväärtus (Qpd) ja õlisaagis (T). (4) Põlevkivi tootuskihindi mäemassi energiatootlus, ehk kõikide A-F1 põlevkivikihtide ja nende vahel olevate paekihtide paksuse, kütteväärtuse ja kuiva aine mahumassi korrutiste summa, peab olema vähemalt 25 GJ/m2. § 10. Uuringumetoodika (1) Maardla geoloogilise ehituse ja põlevkivilasundi monoklinaalse lasuvuse tõttu tuleb rajada vertikaalsed puuraugud. Arvestades leiukoha lääne-idasuunalist väljavenitatust ning kihindi paksuse, kvaliteedi ja sügavuse suuremat põhja-lõunasuunalist muutlikkust, tuleb rajada uuringuprofiilid samuti põhja- lõunasuunalistena. Profiilide maksimaalne vahekaugus on 2–4 km, puuraukude vahekaugus profiilil on 1–2 km, kusjuures: 1) tarbevaru uuringuvõrk peab olema tihedusega vähemalt 2×1 km; 2) reservvaru uuringuvõrk peab olema tihedusega vähemalt 4×2 km. (2) Kihindi väljakiildumisjoone, tektooniliste rikete, lokaalsete struktuuride ja mattunud ürgorgude piiride täpsustamiseks on vaja kasutada lõikes 1 sätestatust tihedamat uuringuvõrku. (3) Proove võetakse põlevkivi kvaliteedi uurimiseks kõikide puuraukude puursüdamikest, välja arvatud eriülesannet täitvad puuraugud. Puursüdamikest võetakse proovid kihtdiferentsiaalsel meetodil, mille kohaselt proove võetakse kõigist põlevkivikihtidest ja nende vahel olevatest lubjakivikihtidest. Iga eraldi proovitava lubjakivikihi minimaalne paksus on 5 cm. Õhemaid lubjakivi vahekihte proovitakse koos põlevkiviga. Kaeveõõntest võetakse proovid nii vao- kui kihtdiferentsiaalmeetodil. Vao mõõtmed peavad olema vähemalt 20×3 cm. Kõik proovivõtukohad dokumenteeritakse. (4) Kogu puursüdamikust võetud proov purustatakse ja peenendatakse, nii et osakeste läbimõõt ei ületa 3 mm. Proovi vähendatakse kvarteerimise meetodil kaaluni 100–200 grammi ja antakse laborisse. Peenendatud proovist moodustatakse ka proovi duplikaat. (5) Tellija soovil võib kasutada tehnoloogilist koguproovimist põlevkivi rikastatavuse ja tehnoloogiliste omaduste selgitamiseks tingimustes, mis on lähedased tööstuslikele. Tehnoloogilisi proove võib võtta kaevanditest, suure läbimõõduga puuraukudest või puuraukude grupist. Proovid võivad olla kihtidest, kihikompleksidest või kogu kihindist. Proovide mass ja proovimismetoodika kooskõlastatakse katseid tegeva laboriga. (6) Uuringuala geoloogilise ehituse eripärast tulenevalt tehakse järgmisi geofüüsikalisi töid: 1) elektromeetrilist profileerimist, mille korral profiilide vahekaugus on 250–500 m, punktide vahekaugus profiilil 10–25 m. Profiilid peavad olema orienteeritud risti põhiliste karstitsoonide levikuga. Anomaalsete vööndite geoelektrilise läbilõike uurimiseks sügavuti kasutatakse vertikaalset elektrilist sondeerimist; 2) gravimeetrilist uuringut tuleb teha instrumentaalselt rajatud profiilidel, mis on risti ürgorgude levikuga. Sõltuvalt oru laiusest ja läbilõike kujust peab vaatluspunktide vaheline kaugus olema 10–50 m. (7) Geofüüsikalised tööd peavad eelnema puurimisele. (8) Hüdrogeoloogiliste ja hüdroloogiliste tööde uurimisobjektideks on põhjaveekihid, pinnavesi ja veekogud, soomassiivid, vettandvate kivimite looduslikud ja tehispaljandid, puuraugud ja kaeveõõned, veehaarded, drenaaži- ja hüdrotehnilised süsteemid, pinna- ja põhjavee reostusallikad, töötavad põlevkivikaevandused ja -karjäärid. (9) Uuringu käigus tehakse järgmisi hüdrogeoloogilisi ja hüdroloogilisi töid: 1) puuraukude veetaseme mõõtmine ja proovide võtmine; 2) hüdrogeoloogiliste puuraukude katse- ja proovipumpamised; © TTÜ Mäeinstituut 55/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 3) hüdrogeoloogiliste puuraukude vooluhulga karotaaž; 4) detailsete hüdrogeoloogiliste marsruutide läbimine; 5) veemõõtepunktide sisseseadmine vooluvees ja veekogudes; 6) hüdromeetrilised tööd; 7) põhja- ja pinnavee hüdrokeemiliste ja bakterioloogiliste proovide võtmine; 8) katse- ja vaatluspuuraukude veetaseme, keemilise koostise ja kvaliteedi regulaarsed režiimivaatlused; 9) laboritööd vee füüsikaliste omaduste ning keemilise koostise, naftasaaduste, fenoolide ja teiste kahjulike ainete sisalduse, vee süsihappelise agressiivsuse ning sanitaar-bakterioloogiliste näitajate määramiseks. (10) Hüdrogeoloogiliste tööde tulemused peavad võimaldama: 1) hinnata uuringuruumi veerohkust ning määrata lasundi avamisel ja põlevkivi kaevandamisel kaeveõõntesse tuleva võimaliku vooluhulga 3–5 aasta kestel; 2) eristada veerohked piirkonnad; 3) anda hinnangu veeressurssidele ja nende muutumisele põlevkivi kaevandamise käigus ning määrata majandus- ja joogivee ning tehnilise veevarustuse allikad. (11) Põlevkivi põhiliseks kvaliteedinäitajaks on kuivaine kütteväärtus, mis määratakse akrediteeritud laboratooriumides. Väliskontrolli peab läbima 3–5% proovidest. Kütteväärtuse määrangu erinevus väliskontrolli proovi tulemusest võib olla ±50 kcal/kg (±0,21 MJ/kg). (12) Tellija soovil võib uurida ka muid põlevkivi kvaliteedinäitajaid, pinnakatte ja kattekivimite agrokeemilisi omadusi, määrata ümbriskivimite koostise ja omadused nende kasutamise seisukohast, põlevkivi rikastamise võimalused või muud põlevkivi omadused. § 11. Varu arvutamine (1) Põlevkivi varu arvutatakse põlevkivikihtide summana maapõues esinevas koguses 1000 tonni täpsusega. Uuringuruumis oleva varu arvutamise alus on põlevkivikihindi leviku pindala, kihindi põlevkivikihtide summaarne paksus, põlevkivi kvaliteet, mida näitab kuiva massi kütteväärtus ja mahumass kuivas olekus. (2) Majanduslikust aspektist lähtuvalt klassifitseeritakse põlevkivivaru aktiivseks ja passiivseks vastavalt järgmistele kriteeriumidele: 1) allmaakaevandamise korral on varu majanduslikult aktiivne, kui varu arvutusliku ploki tootsa kihindi keskmine energiatootlus on vähemalt 35 GJ/m2, erijuhtudel mitte alla 34 GJ/m2; 2) avakaevandamisel, kui kihindi energiatootlus on alla 35 GJ/m2, võib aktiivse varu arvele võtmiseks kasutada abikriteeriume. Sel juhul peab põlevkivikihtide keskmine kütteväärtus olema üle 10,9 MJ/kg ja nende summaarne paksus suurem kui 10% katendi paksusest. Summaarne paksus peab olema minimaalselt 0,5 m; 3) passiivse varuna arvele võetava põlevkivi varuploki keskmine kihindi energiatootlus peab olema vähemalt 25 GJ/m2. © TTÜ Mäeinstituut 56/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Lisa 2 Põlevkivi kaevandavate ja tarbivate ettevõtete seisukohad põlevkivi hindamiskriteeriumite kohta Tabel 10 Põlevkivi kaevandavate ja tarbivate ettevõtete seisukohad põlevkivi hindamiskriteeriumite kohta EE EE EE EE VKG VKG VKG KNT KKT MKM EEK Energiakaubandus EE Narva Narva Õlitööstus VKG Kaevandused OÜ VKG OIL AS VKG Energia OÜ Kunda Nordic Tsement AS Kiviõli Keemiatööstuse Varad Elektrijaamad AS OÜ © TTÜ Mäeinstituut 57/61 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Andres Vainola Heikko Mäe Tõnu Aas Dmitri Lipatov Margus Kottise Jaanus Purga Merle Renzer, VKG Energia juhiabi Riho Iskül Robert Karpelin Timo Tatar Esitatud küsimus Antud vastuste koostamisel osales ka NEJ ja meie seisukohtadega on seal arvestatud Ei vastanud VKG kontsernis tegeleb põlevkivi kaevandamisega VKG Kaevandused ja põevkivi tarbimisega AS VKG Oil. OÜ VKG Energia kasutab põlevkivi vaid erandkorras. Põhiliseks kütuseks on meil õlitehases tekkiv gaas. Palun esitada kaevandaja kontaktisik, kellega edaspidi suhelda Allan Viil, peamarkšeider, tel: 336 4823 Allan Viil, peamarkšeider, tel: 336 4823 Kaevandaja poolne kontaktisik on Margus Loko, margus.loko@vkg.ee Kontaktisik jaanus.purga@vkg.ee Kaevandaja kontaktisik Riho Iskül Robert Karpelin – KKT OIL tegevdirektor Palun esitada tarbija kontaktisik, kellega edaspidi suhelda Direktor, energiakaubandus – Heikko Mäe, tel: 5086525. Direktor, Energiakaubandus – Heikko Mäe, tel: 5086525. Tarbijad on ka Narva Elektrijaamad (direktor Tõnu Aas) ja Narva Õlitööstus (direktor Dmitri Lipatov). Tarbija poolse kontaktisiku saamiseks pöörduge VKG Oil AS poole. Kontaktisik jaanus.purga@vkg.ee Tarbija kontaktisik Riho Iskül Maapõueseaduse alusel kehtestatud määruses nr 44 Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord on põlevkivivaru arvele võtmise üheks kriteeriumiks kehtestatud põlevkivi tootuskihindi mäemassi energiatootlus, ehk kõikide A–F1 põlevkivikihtide ja nende vahel olevate paekihtide paksuse, kütteväärtuse ja kuiva aine mahumassi korrutiste summa, mis peab olema vähemalt 25 GJ/m2. Üldjuhul loetakse varu majanduslikult aktiivseks, kui varu arvutusliku ploki tootuskihindi keskmine energiatootlus on vähemalt 35 GJ/m2. Kas peaks seoses põlevkivi kasutamise tehnoloogia arenguga muutma põlevkivivaru kaevandamisväärsuse (aktiivsuse) alampiiri (näiteks senise energiatootluse 35 GJ/m2 asemel 30 GJ/m2 ) või üldse kaotama energiatootluse kui mittevajaliku kriteeriumi? Seoses arengutega on tänapäeval keskmine energiatootlus kriteeriumina oma tähtsust minetamas. Tänasel päeval määravad põlevkivivaru kaevandamisväärsuse, lisaks sellele, ärilised kriteeriumid, näit. geoloogilised tingimused, kaevandamise sügavus, transpordi- ja logistikaküsimused jne ning loomulikult tarbija olemasolu. Siit tulenevalt teeb iga kaevandusettevõtja oma otsused iseseisvalt arvestades nii energiatootlust, kui teisi kriteeriume. Kui ettevõtja eelduste kohaselt on tema jaoks kasumlik kaevandada ka varu mille keskmine energiatootlus on alla 35 GJ/m2 või isegi alla 30 GJ/m2, tuleb seda talle võimaldada. Seetõttu võib energiatootluse kaotada kui mittevajaliku põhikriteeriumi. Kehtiv seadusandlus võimaldab tegelikult ka täna kasutada eelnimetatud kriteeriumile mittevastavat varu läbi keskkonnaministri 21.04.2005 määruse nr 29 §1 lg8. Seega on juba täna tegemist kriteeriumiga, mis ei oma sisulist tähendust suurendades vaid haldusorganite halduskoormust ning põhjustades taotlejatel ebamõistlikke kulutusi. Tarbija seisukohalt ei ole põlevkivikihindile minimaalse keskmise energiatootluse sätestamine vajalik, kuna kasutusse läheb juba konkreetselt tellitud ja tellimuse alusel välja kaevatud põlevkivi. Selle kriteeriumi kaotamine lubaks suuremat paindlikkust kaevanduste töös ja oleks seega ka tarbijale kasulik. Iseenesest kihindi (energiatootlus ja kütteväärtus) kaevandamisväärsuse ja vastavalt ka kaevandamise riski peab võtma ettevõtja, seega üleüldiselt nende parameetrite olemasolu on kaheldava väärtusega. Energiatootlus informatiivsena võiks varu hindamises ja arvele võtmises olla kindlasti toodud, küll aga ei peaks see olema kriteeriumiks varu aktiivseks või passiivseks määramisel. Energiatootlust peaks kasutama erinevate maardla osade võrdluses, kuid mitte panema kunstlikult alampiiri, millest allpool maavaru nagu väärtusetuks või kasutamiskõlbmatuks muutub. Põlevkivivaru arvele võtmise kriteeriumid peaks esitama arendaja, mille ta esitab enne uuringuloa taotlemist 35 GJ/m2 on kindlasti iganenud. AS KNT näitel on Kohala uuringuvälja põlevkivi arvele võetud energiatootlusega 26,3 GJ/m2. Täna on energiatootluse näitaja tähtsus väikene – kui on tarbija, on põlevkivi kaevandamisväärne. Seega põlevkivi säästva ja säästliku kaevandamise nimel ei oleks seda kriteeriumi vaja . Kindlasti peaks alandama senise energiatootluse 35 GJ/m2 asemele 30 GJ/m2 põhjusel, et oluline osa üle 35 GJ/m2 varudest on juba kaevandatud või kaevandamisel ning perspektiivsed varud uute kaevelubade taotluste perspektiivis asuvad alades, kus kogu või osa mäeeraldisest on alla 35 GJ/m2 energiatootlusega. Samas aitaks selline piirmäär leevendada hirmu teatud aladel (eriti Lääne-Virumaal), et nendele aladele kunagi põlevkivi kaevandama asutaks. Seega toetab MKM põlevkivi energiatootluse aktiivse varuna arvestamise piirmäära fikseerimist 30 GJ/m2 tasemel. Maapõueseaduse alusel kehtestatud määruses nr 29 Nõuded maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu on põlevkivi kohta järgmine nõue: põlevkivi ehk kukersiit – rohkem kui 10% süngeneetilist orgaanilist ainet sisaldav terrigeen- karbonaatse koostisega kivim, mille tootuskihindi mäemassi (põlevkivikihtide A–F1 koos nendevaheliste lubjakivikihtidega) kütteväärtus on vähemalt 6,1 MJ/kg (1450 kcal/kg). Kui kaotada eelmises punktis kirjeldatud energiatootlus, jääb põlevkivivaru arvele võtmise kriteeriumiks kütteväärtus vähemalt 6,1 MJ/kg. Kas see nõue on sobiv ja piisav põlevkivimaardla piiritlemiseks? Või oleks vajalik kehtestada lisaks veel tootuskihindi paksus? Põlevkivitarbijate arengute tõttu on käimas erinevad katsetused. Ei ole välistatud variandid, kus vajalik kaubapõlevkivi kütteväärtus võib langeda ka alla 6,1 MJ/kg (näiteks põletades seda koos kõrgema kütteväärtusega lisandiga – süsi vmt). Siiski ei näe me täna põhjendatud vajadust nimetatud kriteeriumi muutmiseks, mis tooks ebaselges kasutusvõimaluste ning teadmata majandusliku tasuvuse olukorras kaasa ulatusliku vajaduse Eesti Põlevkivimaardla põlevkivivarude ümberhindamiseks ning kehtivate lubade muutmise vajaduse. Põlevkivi kütteväärtuse nõudest peaks piisama varu arvele võtmiseks. Minimaalne kütteväärtus võiks olla väiksem kui 6,1 MJ/kg, sest primaarenergia puudujäägi või sobiva turuseisu korral on mõeldav ka madalama kütteväärtusega kütuse kasutamine. Samuti on võimalik sellise põlevkivi segamine kõrge kütteväärtusega kütusega. Vt. p 3. Praeguse kirjelduse ja nõudega ollakse harjunud ja seda võiks ka edaspidi kasutada. Energiatootlus tänasel moel on mittevajalik ja arendaja ise otsustab millisel juhul on varu talle energeetiliselt atraktiivne meie jaoks võib ka jääda pakutud 6,1 MJ/kg. ( eelmine punkt on suures plaanis sama). See nõue on sobiv ja piisav. Mingi täiendav nõue või selle nõude muutmine võib kaasa tuua mitte midagi andvat ja põhjendamatut aja- , töö- ja muu ressursi kulu. Ei näe otstarvet tootluskihindi paksuse kriteeriumil. Tootuskihindi keskmine energiatootluse kriteerium on piisav ning võimaldab aktiivseks määrata piisava varu põlevkivi. Praegu arvutatakse põlevkivivaru kihtide A–F1 järgi. Kuna Eesti põlevkivimaardla lääneosas muutuvad paksemaks ülemised kihid, kas siis oleks otstarbekas arvutada varu hulka ka G ja H kiht? Kihtide G ja H varu hulka arvamist ei pea me otstarbekaks. Põlevkivi kaevandamise arengud on suures osas suunatud maardla lõuna- ja kagusuunda, kus põlevkivikihid üldiselt muutuvad õhemaks. Maardla lääneosa kasutamine perspektiiv on suurema asustustiheduse ja väärtuslike põllumaade tõttu ebaselge ning ei kuulu kindlasti põlevkivi tööstuse lähima 20-30 aasta perspektiivi. Kuna kõnealuste kihtide puhul ei ole neid uuritud põlevkivi tarbevaru uuringule esitatavaid nõudeid silmas pidades, siis ei ole ilma täiendavate uuringuteta selge, kas nende kihtide võimalik kasutussevõtmine nõuab tänase kaevandamistehnoloogia olulist muutmist ning millisel määral see tõstab kaevandamise kulusid ning keskkonnakoormust. Põlevkivivaru hulka kihtide G ja H arvamiseks ei paista tarbija seisukohast olevat vajadust. Ei ole mõistlik lisada olemasolevatele põlevkivivaru kihinditele lisaks veel G ja H kihti. Kuna selleks, et jõuda nende kihtide väljamiseni, peab vähemalt Ojamaa kaevanduse näitel väljama veel ca 1,1 m erinevaid madala kütteväärtusega kihindeid. Ei ole mõistlik ega vajalik. Pakuks välja ka mõtte jätta varu arvutamisel ära etteantud kihid, täna on Kohala uuringuvälja Ubja uuringuala ( töötav Ubja põlevkivikarjäär) aktiivse varu kihid D- F1. Tootsad kihid igal konkreetsel juhul saab siiski määrata arendaja poolt ette antud vahemikus uuringu käigus. G ja H kihi arvamine põlevkivivaru hulka on põhjendamatu, sest kasutavate tehnoloogiate puhul on nende kaevandamine üldiselt võimatu. Jah, kui G ja H kihid on piisavalt paksud, et neid on ökonoomne kaevandada, siis tuleks need varu hulka arvata. Siiski peab selle kohta olema koos mäenduspraktikutega koostatud majanduslik analüüs, millisest paksusest ja kütteväärtusest alates G ja H kihte on majanduslik kaevandada ning järelikult põhjendatud varu hulka arvata. Kas põlevkivivaru hindamisel oleks vaja arvestada ka keemilist koostist (näiteks MgO sisaldust)? EEK AS seisukohalt ei ole see vajalik. Põlevkivi keemilise koostise uurimine võib olla oluline erinevate tööstuse tehnoloogiliste lahenduste valimisel ja arendamisel. Seega leiame, et keemilise koostise uurimine võib küll olla vajalik parimate logistiliste või tehnoloogiliste lahenduste valimisel ettevõttesiseselt ning on seega pigem vajaduse põhiselt ekspluatatsiooni uuringute raames rakendatav. Tarbija seisukohast on vajalik teada põlevkivi keemilist koostist, et hinnata mõju olemasolevale tehnoloogiale, arendusprojektide vajalikkust, täpsustada mitmesuguseid otsuseid ja leida potentsiaalseid väärtusloome kohti. Põhimõtteliselt võiks olla kihindi keemiline koostis üheks kriteeriumiks, samas võib jätta selle kaevandaja ja tarbija vaheliseks otsuseks. Varu kirjeldamiseks on keemiline koostis kindlasti vajalik, samuti otsustamiseks, millises valdkonnas on ühe või teise keemilise koostisega põlevkivi sobivam ja perspektiivikam. Keemiline koostis peaks kindlasti olema, aga informatiivse ja soovituslikuna, otsuse kasutamise sobilikkuse üle teeb lõpuks ikkagi tulevane kasutaja. AS Kunda Nordic Tsemendi jaoks on väga oluline kriteerium varu keemiline koostis, peamiselt MgO sisaldus , mis ei tohi olla üle 3,3 % Peale Kunda tsemenditehase ei huvita MgO sisaldus kedagi . Kui mingil tarbijal tekkib huvi veel mingi keemilise ühendi vastu, lahendatakse see eraldi. Mingit üldist põlevkivivaru hindamise kriteeriumi keemilisest koostisest lähtuvalt vaja ei ole. Liigne kriteeriumite hulk muudaks varu arvestamise põhjendamatult keeruliseks ega anna lisandväärtust riigile, keskkonnakaitsele või arendajatele. Kas on vaja lisaks veel kriteeriumi põlevkivivarule õlitootmisest lähtuvalt? Põlevkivist vedelkütuste tootmiseks ei ole vaja kehtestada põlevkivivarule mingeid lisakriteeriume/piiranguid. Samas juhime tähelepanu, et põlevkivist vedelkütuste tootmise suurendamine nõuab investeeringuid, mida saab teha vaid siis kui põlevkivi ressurss on uusi investeeringuid tegema hakkava tootja jaoks garanteeritud piisavalt pikaks ajaks (20-35 aastat). Seega võiks põlevkivivarude riikliku arvestuse üheks kriteeriumiks olla varude ettevõtetele garanteerituse kestus. Õli tootmiseks pole põlevkivivarule lisakriteeriume vaja. Pöörduge selle küsimusega tarbijate poole. Energiatootlusele lisaks võiks olla õlisaagis varu iseloomustamiseks kindlasti. Aga passiivseks/aktiivseks kuulutamist selle järgi teha ei tohiks. Ettepanek Kohala uuringuväli, või mingi kindel osa sellest, kinnitada kasutusotstarbe järgi tehnoloogiliseks kütuseks. Selle ettepaneku tingib olukord, et Eestis mujal, täna teada oleva informatsiooni alusel, ei ole teist sellist põlevkivivari, mis sobiks klinkri tootmise kütuseks iseseisvalt või segatud teiste kütustega ( just aluseks on materjalide keemiline koostis). Kui peaks kaduma võimalus kasutada selle piirkonna põlevkivi tekkiks olukord, kus ei saa eelmainitud eesmärgil kasutada kodumaist kütust. Samas ei saa me unustad fakti, et täna on ainus tööstusharu kus kasutatakse põlevkivi 100 % ilma kadudeta ( kogu tsükkel) , pigem isegi vastupidi tsemenditootmine kasutab ära osa teiste põlevkivitöötlevate ettevõtete jäätmeid. Õlitootmisest lähtuvalt mingeis lisakriteeriume vaja ei ole, oleks aga varu, mida töödelda. Liigne kriteeriumite hulk muudaks varu arvestamise põhjendamatult keeruliseks ega anna lisandväärtust riigile, keskkonnakaitsele või arendajatele. Hinnangud põlevkivi kasutusvaldkondade mahtudele. Mis kasutusvaldkonna jaoks ja kui suurtes mahtudes kaevandatakse. Tänasel päeval läheb suurem osa EEK poolt kaevandatud põlevkivivarust otsepõletamisega elektri tootmiseks, väiksem osa õlitööstuse tooraineks. Põlevkivi ressursi efektiivsemaks kasutamiseks ja sellest maksimaalse võimaliku energia saamiseks on EE edasine suund suurendada õli- ja elektri koostootmist Enefit tehnoloogia seadmetel, vähendades otsepõletamisega saadava elektrienergia osakaalu. Ka õli- ja elektri koostootmisel tekkiv gaas on plaanis tulevikus paremini ära kasutada, suunates ta kateldesse põletusele koos põlevkiviga. Meie hinnangul liigub põlevkivi kasutus peamiselt õli tootmise suunas, kuna see väärtustab põlevkivi kõige rohkem. Seetõttu puhtalt energia tootmiseks tuleks põlevkivi kasutada ainult riigi strateegiliste eesmärkide täitmiseks. Elektrienergia tootmiseks kasutatav maksimaalne lubatud põlevkivi hulk peaks olema selgelt piiratud Eesti sisese tarbimise ekvivalendiga. Kogu ülejäänud kaevandatav põlevkivi tulen tarbida kütuste- ja keemiatööstuses. Sellisel moel - kasutades maksimaalselt 7 miljonit tonni elektrienergia tootmiseks ja ülejäänud osas kütuste - ja keemiatootmiseks - on praegu kehtestatud aastane üldine piirmäär realistlik ja arvestab nii keskkonna kui majanduse huvidega. KKT plaanib lähema 5 aasta perspektiivis jõuda kogu kaevandatava põlevkivi kasutamist õlitootmiseks. Kasutusvaldkondade ehk elektri ja õli tootmise mahud sõltuvad olulisel määral vastavalt elektri hulgituru (täna Eestis NordPoolSpot) hinnast ja raske kütteõli hinnast. Mõlemad sõltuvad omakorda kümnetest faktoritest nii lühi kui pikas perspektiivis ning nende ette ennustamine on ülimalt keeruline ja madala täpsusega. Küll on selgelt Eesti riigi huvi luua keskkond, et sobivate hindade korral oleks tootmistegevus potentsiaalilähedane. Peame arvestama, et seoses Euroopa Liidu nõukogu 2009 seatud kliimapoliitilise eesmärgiga vähendada CO2 emissioone 80-95% võrreldes 1990 aastaga tähendab see pikemas perspektiivis kindlasti põlevkivist elektri tootmise lõppu ning muudab keerulisemaks ka põlevkiviõli tootmise. Eesti riigi huvi on, et arvestades suurt, 3,4 miljardi tonni suurust aktiivse põlevkivivaru mahtu, saaks maksimaalne osa sellest rahvuslikust rikkusest maksimaalselt väärindatud. Tuleb tõdeda, et väärindamata põlevkivil puudub väärtus kui kaob ka tööstuslik potentsiaal (seadmed, tööjõud ja oskused) selle töötlemiseks. Hinnangut kaevandamissügavuse arvestamise kohta. Selgelt on Eesti põlevkivimaardla parimate osade varu ammendatud ning kaevandamise areng on lõuna suunas, kus tootuskiht lasub sügavamal ja on ahtam ning halvemates geoloogilistes tingimustes. Seoses sellega suurenevad kulud põlevkivi tootmisel pidevalt. Kaevandamissügavus on oluline põlevkivi väärtust objektiivselt mõjutav asjaolu. Samas ei ole otstarbekas lihtsalt keelata sügavamal asuva põlevkivi kasutamist. Meie hinnangul tuleks põlevkivivarude arvestamisel eristada erinevatel sügavustel asuva põlevkivi erinevat majanduslikku väärtust. Seega tuleks välja töötada põlevkivi kasulike varude arvutusvalem, mis võtab arvesse järgmisi peamisi asjaolusid: 1. põlevkivi kättesaamise kulude erinevust sõltuvalt sügavusest; 2. väljatava põlevkivi osakaalu erinevust koguvarust, tulenevalt maapinna stabiilsuse tagamiseks vajalike tervikute suuruse erinevusest; 3. põlevkivi kihindi paksuse erinevusest tekkivaid kaevandamise lisakulusid; 4. geoloogiliste tingimuste erinevusest tekkivate kaevandamisköstus on suuresti seotud riigi julgeolekuaspekti ning sotsiaal-majandusliku olukorraga. Seepärast teeme ettepaneku põlevkivi kaevandamise- ja ümbertöötlemisega seotud otsuste lang Kaubapõlevkivi vajadus tootmiseks, tuh t. Elektrienergia Soojusenergia Põlevkiviõli 2016-2020 2021-2025 2026-2030 2016-20202021-20252026-2030 2016-2020 2021-2025 2026-2030 Võimalik toota üldse 97 896 78 398 56 694 1 875 1 794 1 882 31 498 69 422 92 887 Optimaalse tootmisega 57 896 31 904 15 161 1 338 1 387 1 190 29 596 61 447 85 768 EE Kaevandused vastas küsimusele põhjalikult. Palume täpsustada käesoleva küsimuse sisu. Mida selle küsimusega teada soovitakse - ei oska vastata ilma täpsustamata. Kaevandamissügavuse osas ei peaks mingisuguseid kriteeriumeid kehtestama, arendaja otsustab koos teiste mõjuteguritega. Kuigi kaevandamissügavus mõjutab tugevalt kaevandatava põlevkivi väärtust, ei tohiks selle näitajaga küll piirata varu kasutuselevõttu. Lõpuks paneb põlevkivivaru kaevandamisväärsuse paika turg, mida vähem kriteeriume, seda mõistlikumalt saame kasutada varusid vastavalt muutuvatele tingimustele. Kaevandamissügavus on vaid majandusliku tähendusega. Liigne kriteeriumite hulk muudaks varu arvestamise põhjendamatult keeruliseks ega anna lisandväärtust riigile, keskkonnakaitsele või arendajatele. Varu arvestuse lisakriteeriumitest on riigi jaoks olulisem selgelt määratleda alad, mis on kõige perspektiivsemad kaevandusalad kuni aastani 2050 ning teiseks, määratleda kaevandustingimused vastusena konkreetsetele küsimustele: a) kas lubatav kaevandamine looduskaitse objektide ja hoiualade alt lühieekombainiga; b) kas ja mis tingimustel lubatud pikaeekombainiga langatamisega Majandus –ja kommunikatsiooniministeerium on valmis tegema koostööd Keskkonnaministeeriumiga, et antud küsimustele leida vastused arvestades sotsiaal-majanduslike ja keskkonnakaitseliste kaalutluste tasakaalu. Lisakommentaarid Arvestades muutunud situatsiooni, võrreldes eelnevate regulatsioonide kehtestamise ajaga, on mõistlik võimalikult minimeerida (kaotada) erinevaid regulaatoreid põlevkivivaru kaevandamises. Varu kasutuselevõttu (selle ulatust jne) reguleerib nn turg – ettevõtja lähtub oma otsustes kompleksist kriteeriumitest ning otsustab ettevõtmise tulukuse baasilt. Seetõttu ei ole mõistlik piirata kaevandatava varu kriteeriume – need võivad, erinevates kombinatsioonides teiste kriteeriumitega, kõikuda väga suurtes piirides. Edaspidi tuleks põlevkivi omanikul täpsemalt hinnata, kuidas ülaltoodud viisil täpsustatud kasulike varude arvestust siduda põlevkivi ressursitasuga, mis tagaks, et ebasoodsamates tingimustes kaevandades on ka tasude määr väiksem, kompenseerides nii näiteks sügavuse kasvades vajalike suuremate hoidetervikute jätmist, kihindi ahtamaks muutmisest ja geoloogiliste tingimuste halvenemisest tingitud ettevõtja poolt sügavamalt kaevandamisel sama energiahulga saamiseks tehtavaid suuremaid kulutusi. Põlevkivitööstus on suuresti seotud riigi julgeolekuaspekti ning sotsiaal-majandusliku olukorraga. Seepärast teeme ettepaneku põlevkivi kaevandamise- ja ümbertöötlemisega seotud otsuste langetamisel kaasata rohkem Majandus- ka kommunikatsiooniministeeriumit vähendades Keskkonnaministeeriumi ainuotsustaja rolli. Lisa märkus: käesoleva tööga oleks mõistlik teha põlevkivi varude hindamiskriteeriumide tabel, mis võrdleb varude arvestust Eesti vs GKZ standard vs JORC vs muu tihtipeale maailmas kasutatav varude klassifitseerimise süsteem. Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Lisa 3 Põlevkivi plokiandmed kaeve- ja uuringuväljadel Tabel 11 Põlevkivi plokiandmed Ahtme, Aidu, Estonia, Haljala, Kabala, Kohala, Kohtla, Narva ja Oandu kaeve- ja uuringuväljadel Maardlaosa Ploki nimi Varu liik Jooksev kogus, tuh t © TTÜ Mäeinstituut 58/61 Energiatootlus, Maardlaosa Ploki nimi Varu liik Jooksev Energiatootlus, GJ/m2 kogus, tuh t GJ/m2 Ahtme kaeveväli 1 plokk aT 8047 46.65 Haljala uuringuväli 1 plokk aT 17294 24.75 Kohtla kaeveväli 1 plokk aT 539 44.65 Ahtme kaeveväli 10 plokk pT 14638 43.33 Haljala uuringuväli 10 plokk pT 33314 30.90 Kohtla kaeveväli 10 plokk aT 0 44.70 Ahtme kaeveväli 11 plokk pT 1933 43.33 Haljala uuringuväli 11 plokk pR 3509 30.73 Kohtla kaeveväli 11 plokk aT 1316 44.70 Ahtme kaeveväli 12 plokk pR 385 40.73 Haljala uuringuväli 12 plokk pT 98 24.75 Kohtla kaeveväli 12 plokk pT 548 44.70 Ahtme kaeveväli 13 plokk pR 1008 40.73 Haljala uuringuväli 13 plokk pT 316 29.16 Kohtla kaeveväli 13 plokk pT 160 44.70 Ahtme kaeveväli 14 plokk pR 1624 40.73 Haljala uuringuväli 14 plokk pT 257 31.70 Kohtla kaeveväli 14 plokk pT 11871 44.70 Ahtme kaeveväli 2 plokk aT 6912 46.65 Haljala uuringuväli 15 plokk pT 612 31.70 Kohtla kaeveväli 15 plokk pR 627 26.29 Ahtme kaeveväli 3 plokk pT 851 46.65 Haljala uuringuväli 16 plokk pT 210 31.70 Kohtla kaeveväli 2 plokk aT 1065 44.65 Ahtme kaeveväli 4 plokk pT 4395 45.39 Haljala uuringuväli 17 plokk pR 26 29.16 Kohtla kaeveväli 3 plokk aR 368 44.65 Ahtme kaeveväli 5 plokk pT 418 45.39 Haljala uuringuväli 18 plokk pR 653 30.73 Kohtla kaeveväli 4 plokk pT 121 44.65 Ahtme kaeveväli 6 plokk pT 2010 45.39 Haljala uuringuväli 19 plokk pR 525 30.73 Kohtla kaeveväli 5 plokk aT 263 44.70 Ahtme kaeveväli 7 plokk pT 2862 45.39 Haljala uuringuväli 2 plokk aT 14277 26.42 Kohtla kaeveväli 6 plokk aT 0 44.70 Ahtme kaeveväli 8 plokk pT 467 45.39 Haljala uuringuväli 20 plokk pR 17 25.74 Kohtla kaeveväli 7 plokk aT 5 44.70 Ahtme kaeveväli 9 plokk pT 90 45.39 Haljala uuringuväli 3 plokk pT 107906 30.19 Kohtla kaeveväli 8 plokk aT 0 44.70 Aidu kaeveväli 1 plokk aT 609 40.91 Haljala uuringuväli 4 plokk aT 20111 25.38 Kohtla kaeveväli 9 plokk aT 1 44.70 Aidu kaeveväli 10 plokk pR 5511 40.28 Haljala uuringuväli 5 plokk pR 18681 29.16 Narva kaeveväli 1 plokk aT 88 20.90 Aidu kaeveväli 11 plokk pR 110 40.28 Haljala uuringuväli 6 plokk pR 108337 30.73 Narva kaeveväli 10 plokk aT 215 20.90 Aidu kaeveväli 2 plokk pT 215 40.91 Haljala uuringuväli 7 plokk aR 11723 25.74 Narva kaeveväli 11 plokk aT 76 13.90 Aidu kaeveväli 3 plokk pT 128 40.91 Haljala uuringuväli 8 plokk pT 62785 29.16 Narva kaeveväli 12 plokk pT 132 20.90 Aidu kaeveväli 4 plokk aR 126 40.28 Haljala uuringuväli 9 plokk pT 59535 31.70 Narva kaeveväli 13 plokk aT 435 20.90 Aidu kaeveväli 5 plokk pR 504 40.28 Kabala uuringuväli 1 plokk pT 30355 31.20 Narva kaeveväli 14 plokk aT 403 13.90 Aidu kaeveväli 6 plokk aT 25387 40.91 Kabala uuringuväli 10 plokk pR 340 30.10 Narva kaeveväli 15 plokk pT 12011 37.70 Aidu kaeveväli 7 plokk pT 349 40.91 Kabala uuringuväli 11 plokk pR 185 30.10 Narva kaeveväli 16 plokk pT 13 37.70 Aidu kaeveväli 8 plokk pT 172 40.91 Kabala uuringuväli 12 plokk pR 3143 30.10 Narva kaeveväli 17 plokk pT 666 37.70 Aidu kaeveväli 9 plokk aR 942 40.28 Kabala uuringuväli 13 plokk pR 191 30.10 Narva kaeveväli 18 plokk pT 115 20.90 Estonia kaeveväli 1 plokk aT 30701 39.17 Kabala uuringuväli 2 plokk pT 10236 31.20 Narva kaeveväli 19 plokk pT 83 13.90 Estonia kaeveväli 10 plokk aT 59573 41.83 Kabala uuringuväli 3 plokk pT 22086 28.00 Narva kaeveväli 2 plokk aT 2 13.90 Estonia kaeveväli 11 plokk pT 1060 41.83 Kabala uuringuväli 4 plokk pT 1308 28.00 Narva kaeveväli 3 plokk pT 458 20.90 Estonia kaeveväli 12 plokk pT 673 41.83 Kabala uuringuväli 5 plokk pT 6290 28.00 Narva kaeveväli 4 plokk pT 488 13.90 Estonia kaeveväli 13 plokk aT 967 41.83 Kabala uuringuväli 6 plokk pT 37303 28.70 Narva kaeveväli 5 plokk aT 25065 37.70 Estonia kaeveväli 14 plokk pT 122 41.83 Kabala uuringuväli 7 plokk pT 138 28.70 Narva kaeveväli 6 plokk pT 5187 37.70 Estonia kaeveväli 15 plokk aR 0 41.83 Kabala uuringuväli 8 plokk pT 157 28.70 Narva kaeveväli 7 plokk pT 398 37.70 Estonia kaeveväli 16 plokk aT 59409 39.43 Kabala uuringuväli 9 plokk pR 3764 30.10 Narva kaeveväli 8 plokk aT 11535 37.70 Estonia kaeveväli 17 plokk aT 0 39.43 Kohala uuringuväli 1 plokk aT 2441 26.29 Narva kaeveväli 9 plokk aT 214 20.90 Estonia kaeveväli 18 plokk aR 95752 37.17 Kohala uuringuväli 10 plokk pR 1146 33.59 Oandu uuringuväli 1 plokk pT 17111 29.80 Estonia kaeveväli 19 plokk pR 1953 37.17 Kohala uuringuväli 11 plokk pR 13647 33.59 Oandu uuringuväli 10 plokk pT 4690 31.40 Estonia kaeveväli 2 plokk pT 1764 39.17 Kohala uuringuväli 12 plokk pR 12287 33.59 Oandu uuringuväli 11 plokk pT 31680 33.90 Estonia kaeveväli 20 plokk pR 2481 37.17 Kohala uuringuväli 13 plokk pR 6359 31.62 Oandu uuringuväli 12 plokk pT 9520 33.90 Estonia kaeveväli 21 plokk pR 3646 37.17 Kohala uuringuväli 14 plokk pR 9104 34.26 Oandu uuringuväli 13 plokk pT 26006 33.90 Estonia kaeveväli 22 plokk pR 2315 37.17 Kohala uuringuväli 15 plokk pR 58 34.26 Oandu uuringuväli 14 plokk pR 28899 27.30 Estonia kaeveväli 23 plokk pR 206 37.17 Kohala uuringuväli 16 plokk pR 1138 6.10 Oandu uuringuväli 15 plokk pR 42012 27.30 Estonia kaeveväli 24 plokk pR 3 37.17 Kohala uuringuväli 2 plokk aT 3047 26.29 Oandu uuringuväli 16 plokk pR 1093 27.30 Estonia kaeveväli 25 plokk pT 17318 43.03 Kohala uuringuväli 3 plokk pR 57830 31.62 Oandu uuringuväli 17 plokk pR 55737 27.40 Estonia kaeveväli 26 plokk pT 678 43.03 Kohala uuringuväli 4 plokk pR 3102 31.62 Oandu uuringuväli 18 plokk pR 11487 27.40 Estonia kaeveväli 27 plokk pT 476 43.03 Kohala uuringuväli 5 plokk pR 71057 34.26 Oandu uuringuväli 19 plokk pR 8158 33.90 Estonia kaeveväli 28 plokk pT 21832 43.03 Kohala uuringuväli 6 plokk pR 9113 34.26 Oandu uuringuväli 2 plokk pT 18028 29.80 Estonia kaeveväli 29 plokk pR 583 31.80 Kohala uuringuväli 7 plokk pR 87032 33.59 Oandu uuringuväli 3 plokk pT 2703 29.80 Estonia kaeveväli 3 plokk pT 3715 39.17 Kohala uuringuväli 8 plokk pR 395 33.59 Oandu uuringuväli 4 plokk pT 2515 29.80 Estonia kaeveväli 30 plokk pR 594 31.80 Kohala uuringuväli 9 plokk pR 169 33.59 Oandu uuringuväli 5 plokk pT 16963 29.80 Estonia kaeveväli 31 plokk pR 1073 31.80 Oandu uuringuväli 6 plokk pT 115 29.80 Estonia kaeveväli 4 plokk pT 2480 39.17 Oandu uuringuväli 7 plokk pT 823 29.80 Estonia kaeveväli 5 plokk pT 170 39.17 Oandu uuringuväli 8 plokk pT 59430 31.40 Estonia kaeveväli 6 plokk pT 237 39.17 Oandu uuringuväli 9 plokk pT 2374 31.40 Estonia kaeveväli 7 plokk aR 8391 39.17 Estonia kaeveväli 8 plokk aT 72 39.17 Estonia kaeveväli 9 plokk pT 235 39.17 Maardlaosa Ploki nimi Varu liik Jooksev kogus, tuh t Energiatootlus, GJ/m2 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Tabel 12 Põlevkivi plokiandmed Ojamaa, Pada, Peipsi, Permisküla, Puhatu, Põhja-Kiviõli ja Seli kaeve- ja uuringuväljadel Maardlaosa Ploki nimi Varu liik Jooksev kogus, tuh t © TTÜ Mäeinstituut 59/61 Energiatootlus, Maardlaosa Ploki nimi Varu liik Jooksev Energiatootlus, Maardlaosa Ploki nimi Varu liik Jooksev Energiatootlus, GJ/m2 kogus, tuh t GJ/m2 kogus, tuh t GJ/m2 Ojamaa uuringuväli 1 plokk aT 7041 45.50 Permisküla uuringuväli 1 plokk aT 19645 37.00 Puhatu uuringuväli 19 plokk pR 13102 33.00 Ojamaa uuringuväli 10 plokk pR 602 41.20 Permisküla uuringuväli 10 plokk pR 36569 34.80 Puhatu uuringuväli 2 plokk aR 8485 40.00 Ojamaa uuringuväli 11 plokk pR 5191 41.20 Permisküla uuringuväli 11 plokk pR 21878 33.60 Puhatu uuringuväli 20 plokk pR 2431 33.00 Ojamaa uuringuväli 12 plokk pR 14539 41.20 Permisküla uuringuväli 12 plokk pR 40113 29.70 Puhatu uuringuväli 3 plokk pR 77309 37.50 Ojamaa uuringuväli 13 plokk pR 2034 41.20 Permisküla uuringuväli 13 plokk pR 30367 26.90 Puhatu uuringuväli 4 plokk aT 73357 41.30 Ojamaa uuringuväli 14 plokk pR 1742 41.20 Permisküla uuringuväli 14 plokk pT 6587 37.00 Puhatu uuringuväli 5 plokk aT 62073 39.10 Ojamaa uuringuväli 2 plokk aT 31575 42.60 Permisküla uuringuväli 15 plokk pT 8002 34.00 Puhatu uuringuväli 6 plokk aR 17862 36.40 Ojamaa uuringuväli 3 plokk aR 15572 41.20 Permisküla uuringuväli 16 plokk pT 58451 31.90 Puhatu uuringuväli 7 plokk pR 14355 33.00 Ojamaa uuringuväli 4 plokk pT 1620 42.60 Permisküla uuringuväli 17 plokk pT 1596 36.20 Puhatu uuringuväli 8 plokk pR 17178 42.30 Ojamaa uuringuväli 5 plokk aT 11810 41.20 Permisküla uuringuväli 18 plokk pT 181 33.60 Puhatu uuringuväli 9 plokk pR 2371 39.10 Ojamaa uuringuväli 6 plokk aT 2751 42.60 Permisküla uuringuväli 19 plokk pT 384 29.70 Põhja-Kiviõli uuringuväli 1 plokk aT 13846 39.90 Ojamaa uuringuväli 7 plokk aR 14579 41.20 Permisküla uuringuväli 2 plokk pT 40679 34.00 Põhja-Kiviõli uuringuväli 2 plokk aR 2122 39.90 Ojamaa uuringuväli 8 plokk pR 2275 41.20 Permisküla uuringuväli 20 plokk pT 9979 29.40 Põhja-Kiviõli uuringuväli 3 plokk aT 2599 28.40 Ojamaa uuringuväli 9 plokk pR 1542 41.20 Permisküla uuringuväli 21 plokk pT 1787 33.60 Põhja-Kiviõli uuringuväli 4 plokk aT 203 39.90 Pada uuringuväli 1 plokk pR 8665 30.70 Permisküla uuringuväli 22 plokk pT 289 33.60 Põhja-Kiviõli uuringuväli 5 plokk aT 8 28.40 Pada uuringuväli 2 plokk pR 3317 30.70 Permisküla uuringuväli 23 plokk aT 8007 36.20 Põhja-Kiviõli uuringuväli 6 plokk aT 1079 39.90 Pada uuringuväli 3 plokk pR 15036 32.50 Permisküla uuringuväli 24 plokk pT 1052 37.00 Põhja-Kiviõli uuringuväli 7 plokk pR 7578 35.40 Pada uuringuväli 4 plokk pR 11341 32.50 Permisküla uuringuväli 25 plokk pT 11893 33.60 Põhja-Kiviõli uuringuväli 8 plokk aR 4 24.20 Pada uuringuväli 5 plokk pR 27963 32.60 Permisküla uuringuväli 26 plokk pT 9724 29.40 Põhja-Kiviõli uuringuväli 9 plokk pR 1280 35.40 Pada uuringuväli 6 plokk pR 18338 32.30 Permisküla uuringuväli 3 plokk pT 13326 31.90 Seli uuringuväli 1 plokk aT 32275 35.20 Pada uuringuväli 7 plokk pR 974 32.50 Permisküla uuringuväli 4 plokk aR 20485 34.80 Seli uuringuväli 10 plokk pT 11535 32.40 Pada uuringuväli 8 plokk pR 6745 32.30 Permisküla uuringuväli 5 plokk pT 21609 33.60 Seli uuringuväli 11 plokk pT 55843 31.00 Peipsi uuringuväli 1 plokk pR 23852 27.70 Permisküla uuringuväli 6 plokk pT 11404 29.70 Seli uuringuväli 12 plokk pT 1728 31.00 Peipsi uuringuväli 11 plokk pR 103698 27.70 Permisküla uuringuväli 7 plokk pT 44738 29.40 Seli uuringuväli 13 plokk pT 87 31.00 Peipsi uuringuväli 12 plokk pR 2090 27.70 Permisküla uuringuväli 8 plokk pT 37070 26.90 Seli uuringuväli 14 plokk pT 3695 31.00 Peipsi uuringuväli 13 plokk pR 23414 26.90 Permisküla uuringuväli 9 plokk pT 61711 37.00 Seli uuringuväli 15 plokk pT 772 31.00 Peipsi uuringuväli 14 plokk pR 59 26.90 Puhatu uuringuväli 1 plokk pR 66468 42.30 Seli uuringuväli 2 plokk pT 26446 35.20 Peipsi uuringuväli 15 plokk pR 767 26.90 Puhatu uuringuväli 10 plokk pR 80723 40.00 Seli uuringuväli 3 plokk pT 2471 35.20 Peipsi uuringuväli 16 plokk pR 754 30.80 Puhatu uuringuväli 11 plokk pT 6938 41.30 Seli uuringuväli 4 plokk pT 1346 35.20 Peipsi uuringuväli 17 plokk pR 88139 30.40 Puhatu uuringuväli 12 plokk pT 773 41.30 Seli uuringuväli 5 plokk pT 4684 35.20 Peipsi uuringuväli 18 plokk pR 17328 30.40 Puhatu uuringuväli 13 plokk pT 10777 39.10 Seli uuringuväli 6 plokk pT 17098 35.20 Peipsi uuringuväli 4 plokk pR 45712 26.90 Puhatu uuringuväli 14 plokk pT 7780 39.10 Seli uuringuväli 7 plokk pT 26832 33.70 Peipsi uuringuväli 5 plokk pR 108712 30.80 Puhatu uuringuväli 15 plokk pT 2110 39.10 Seli uuringuväli 8 plokk pT 27560 33.70 Peipsi uuringuväli 8 plokk pR 74919 30.40 Puhatu uuringuväli 16 plokk pT 2116 39.10 Seli uuringuväli 9 plokk pT 35336 32.40 Puhatu uuringuväli 17 plokk pR 8311 36.40 Puhatu uuringuväli 18 plokk pR 314 36.40 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Tabel 13 Põlevkivi plokiandmed Sirgala, Sompa, Sonda, Tammiku, Uljaste, Uus-Kiviõli ja Viru kaeve- ja uuringuväljadel Maardlaosa Ploki nimi Varu liik Jooksev kogus, tuh t © TTÜ Mäeinstituut 60/61 Energiatootlus, Maardlaosa Ploki nimi Varu liik Jooksev Energiatootlus, Maardlaosa Ploki nimi Varu liik Jooksev Energiatootlus, GJ/m2 kogus, tuh t GJ/m2 kogus, tuh t GJ/m2 Sirgala kaeveväli 1 plokk aT 17 43.86 Sonda uuringuväli 1 plokk pT 88264 33.20 Tammiku kaeveväli 1 plokk pT 16600 44.10 Sirgala kaeveväli 10 plokk pR 1791 43.86 Sonda uuringuväli 10 plokk aR 9645 34.60 Tammiku kaeveväli 10 plokk pT 1778 41.60 Sirgala kaeveväli 11 plokk pR 1153 43.86 Sonda uuringuväli 11 plokk pR 1968 34.60 Tammiku kaeveväli 11 plokk pT 724 41.60 Sirgala kaeveväli 12 plokk aT 11444 46.01 Sonda uuringuväli 12 plokk pT 459 34.60 Tammiku kaeveväli 12 plokk pT 176 41.60 Sirgala kaeveväli 13 plokk aT 143 46.01 Sonda uuringuväli 13 plokk aT 12233 34.60 Tammiku kaeveväli 13 plokk pR 468 46.70 Sirgala kaeveväli 14 plokk pT 41460 46.01 Sonda uuringuväli 14 plokk aR 6106 34.60 Tammiku kaeveväli 14 plokk aR 638 23.40 Sirgala kaeveväli 15 plokk pT 9414 46.01 Sonda uuringuväli 15 plokk aT 4554 33.10 Tammiku kaeveväli 15 plokk pR 36 23.40 Sirgala kaeveväli 16 plokk pT 1666 46.01 Sonda uuringuväli 16 plokk pT 24456 33.10 Tammiku kaeveväli 16 plokk pT 6378 41.60 Sirgala kaeveväli 17 plokk pT 10059 46.01 Sonda uuringuväli 17 plokk pT 1986 33.10 Tammiku kaeveväli 17 plokk aR 3093 46.70 Sirgala kaeveväli 18 plokk aT 32575 43.78 Sonda uuringuväli 18 plokk pT 4611 33.10 Tammiku kaeveväli 18 plokk pR 2260 46.70 Sirgala kaeveväli 19 plokk pT 8396 43.78 Sonda uuringuväli 19 plokk pT 6052 33.10 Tammiku kaeveväli 19 plokk aR 316 23.40 Sirgala kaeveväli 2 plokk aT 278 43.86 Sonda uuringuväli 2 plokk pT 1002 33.20 Tammiku kaeveväli 2 plokk pT 4606 44.10 Sirgala kaeveväli 20 plokk pT 402 43.78 Sonda uuringuväli 20 plokk pT 569 33.10 Tammiku kaeveväli 20 plokk pR 933 23.40 Sirgala kaeveväli 21 plokk pR 576 39.69 Sonda uuringuväli 21 plokk pT 25281 33.10 Tammiku kaeveväli 3 plokk pT 405 44.10 Sirgala kaeveväli 22 plokk pR 3502 39.69 Sonda uuringuväli 22 plokk pT 3621 33.10 Tammiku kaeveväli 4 plokk pT 479 44.10 Sirgala kaeveväli 23 plokk pR 3187 39.69 Sonda uuringuväli 23 plokk pT 1267 33.10 Tammiku kaeveväli 5 plokk pT 386 44.10 Sirgala kaeveväli 24 plokk pR 1766 24.53 Sonda uuringuväli 24 plokk pT 2353 33.10 Tammiku kaeveväli 6 plokk pT 48 44.10 Sirgala kaeveväli 25 plokk pR 339 43.67 Sonda uuringuväli 25 plokk aT 67446 31.90 Tammiku kaeveväli 7 plokk pT 579 44.10 Sirgala kaeveväli 26 plokk pR 2242 43.67 Sonda uuringuväli 26 plokk pT 22373 31.90 Tammiku kaeveväli 8 plokk aT 4917 41.60 Sirgala kaeveväli 27 plokk pR 349 43.67 Sonda uuringuväli 27 plokk pT 675 31.90 Tammiku kaeveväli 9 plokk pT 1906 41.60 Sirgala kaeveväli 28 plokk pR 628 43.67 Sonda uuringuväli 28 plokk pT 4276 31.90 Uljaste uuringuväli 1 plokk aR 12043 37.40 Sirgala kaeveväli 29 plokk pR 2023 43.67 Sonda uuringuväli 29 plokk pT 8571 31.90 Uljaste uuringuväli 10 plokk aR 3133 38.80 Sirgala kaeveväli 3 plokk pR 544 43.86 Sonda uuringuväli 3 plokk pT 1658 33.20 Uljaste uuringuväli 2 plokk aR 14127 37.40 Sirgala kaeveväli 4 plokk aT 3371 43.86 Sonda uuringuväli 30 plokk pT 11408 27.60 Uljaste uuringuväli 3 plokk aR 28752 40.10 Sirgala kaeveväli 5 plokk pT 5762 43.86 Sonda uuringuväli 31 plokk pT 20262 27.60 Uljaste uuringuväli 4 plokk pR 5791 40.10 Sirgala kaeveväli 6 plokk pR 1292 43.86 Sonda uuringuväli 32 plokk pT 4435 27.60 Uljaste uuringuväli 5 plokk aR 9869 40.10 Sirgala kaeveväli 7 plokk pT 2330 43.86 Sonda uuringuväli 33 plokk pT 1548 27.60 Uljaste uuringuväli 6 plokk pR 770 40.10 Sirgala kaeveväli 8 plokk pT 2753 43.86 Sonda uuringuväli 34 plokk pT 3490 27.60 Uljaste uuringuväli 7 plokk pR 1039 40.10 Sirgala kaeveväli 9 plokk pT 6518 43.86 Sonda uuringuväli 35 plokk pT 9731 27.60 Uljaste uuringuväli 8 plokk aR 3046 38.80 Sompa kaeveväli 1 plokk aT 13380 44.50 Sonda uuringuväli 36 plokk pT 2122 27.60 Uljaste uuringuväli 9 plokk pR 503 38.80 Sompa kaeveväli 2 plokk pT 373 44.50 Sonda uuringuväli 37 plokk pT 694 27.60 Uus-Kiviõli uuringuväli 1 plokk aT 54155 37.20 Sompa kaeveväli 3 plokk pT 115 44.50 Sonda uuringuväli 38 plokk pR 3495 26.20 Uus-Kiviõli uuringuväli 2 plokk aT 74584 38.00 Sompa kaeveväli 4 plokk aT 374 44.50 Sonda uuringuväli 39 plokk pR 44222 26.20 Uus-Kiviõli uuringuväli 3 plokk aT 79027 39.00 Sompa kaeveväli 5 plokk pT 169 44.50 Sonda uuringuväli 4 plokk pT 6010 33.20 Uus-Kiviõli uuringuväli 4 plokk pT 1494 37.20 Sompa kaeveväli 6 plokk aT 632 44.50 Sonda uuringuväli 40 plokk pR 13894 26.20 Uus-Kiviõli uuringuväli 5 plokk pT 97 38.00 Sompa kaeveväli 7 plokk pT 245 44.50 Sonda uuringuväli 41 plokk pR 2750 26.20 Viru kaeveväli 1 plokk aT 3349 42.20 Sompa kaeveväli 8 plokk pT 577 44.50 Sonda uuringuväli 42 plokk pR 3930 26.20 Viru kaeveväli 10 plokk pT 17 42.20 Sonda uuringuväli 43 plokk pR 250 26.20 Viru kaeveväli 2 plokk aR 15015 42.30 Sonda uuringuväli 44 plokk pT 3908 33.10 Viru kaeveväli 3 plokk pR 9338 42.30 Sonda uuringuväli 45 plokk pT 962 31.90 Viru kaeveväli 4 plokk pT 1196 42.20 Sonda uuringuväli 5 plokk pT 980 33.20 Viru kaeveväli 5 plokk pT 416 42.20 Sonda uuringuväli 6 plokk aT 68626 34.60 Viru kaeveväli 6 plokk pT 44 42.20 Sonda uuringuväli 7 plokk pT 1998 34.60 Viru kaeveväli 7 plokk pT 64 42.20 Sonda uuringuväli 8 plokk pT 1071 34.60 Viru kaeveväli 8 plokk pT 328 42.20 Sonda uuringuväli 9 plokk pT 4511 34.60 Viru kaeveväli 9 plokk pT 32 42.20 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 65 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Põlevkivimaardla plokkide varu liik, varu kogus ja energiatootlus Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Lisa 4 Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 19
txt: Mäeinstituut, Ehitajate tee 5, NRG-202, tel. 620 3850, 19086 Tallinn, maeinst@ttu.ee http://mi.ttu.ee/ Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs Projekt 10091 TTÜ KIK15013 Juuni 2016 Reg.nr 74000323 Ehitajate tee 5 19086 Tallinn Kuupäev 01.06.2016 KINNITAN Instituudi direktor Ingo Valgma Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs Projekt 10091 TTÜ KIK15013 Vastutav täitja: Vivika Väizene Tallinn 2016 Mäeinstituut, Ehitajate tee 5, NRG-202, tel. 620 3850, 19086 Tallinn, maeinst@ttu.ee http://mi.ttu.ee/ Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs SISUKORD TÖÖ TULEMUSTE KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 6 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................................... 7 1.1. LÄHTEANDMED ................................................................................................................................ 7 1.2. ANALÜÜSI ULATUS ........................................................................................................................... 8 1.3. RIIGI HUVI ........................................................................................................................................ 8 2. VAREM TEHTUD PÕLEVKIVI KRITEERIUMITE UURINGUTE TULEMUSED ................... 9 2.1. 1995. A KINNITATI UUS EESTI MAAVARAVARUDE KLASSIFIKATSIOON NING MAAVARA UURINGU KORD (MAAPÕUESEADUS, 1996) ................................................................................................................... 9 2.2. UURINGU „EESTI MAAVARADE KÜTUSENA KASUTAMISE PERSPEKTIIVID“ 1996. A. ETAPP 2.1 „PÕLEVKIVI VARU HINDAMISE KRITEERIUMITE MAJANDUSLIKUD ALUSED“ [26] JA 1997. A. ETAPP 2.2 „PÕLEVKIVI AKTIIVSE VARU KRITEERIUMID KAEVANDAMISEKS SOODSATEL ALADEL“ [27] TULEMUSED ..... 9 2.3. 2003. A. GRANDI ETF4870 "PÕLEVKIVI RESSURSS“ OLULISEMAD TULEMUSED [19] ...................... 10 2.4. 2005. A. TÖÖ „KASUTAMISSUUNDADELE VASTAVA PÕLEVKIVI VARU HINDAMISE KRITEERIUMITE LOOMINE JA KOGUSE HINDAMINE VASTAVALT ARENEVALE KÜTUSE JA ENERGIAMAJANDUSELE, RESSURSI PIKAAJALINE PLANEERIMINE. ETAPP 2.1.“ TULEMUSED JA JÄRELDUSED [3] ................................................ 12 2.5. 2010. A. UURINGU „PÕLEVKIVIKASUTUSE JÄTKUSUUTLIKKUSE TAGAMISEKS PÕLEVKIVI KASUTAMISSUUNDADE MÄÄRAMINE JA VARU HINDAMINE UUTE KRITEERIUMITE ALUSEL“ KOKKUVÕTE [4] 13 3. TÖÖ METOODIKA ........................................................................................................................... 14 4. KASUTUSALA .................................................................................................................................... 14 5. LOODUSKAITSELISED PIIRANGUD ........................................................................................... 14 6. KAASNEVAD MAAVARAD ............................................................................................................. 14 6.1. FOSFORIIDI JA PÕLEVKIVI KOOSKAEVANDAMINE ........................................................................... 15 7. PÕLEVKIVI MAKSUSTAMINE ...................................................................................................... 17 7.1. MAKSUSOODUSTUS ........................................................................................................................ 17 7.2. ENERGIAPÕHINE MAKSUSTAMINE .................................................................................................. 18 7.3. MAKSUSTAMINE JA KADU .............................................................................................................. 18 8. VARU GARANTEERITUS JA KONKURENTSIVÕIMELISUS .................................................. 18 9. ÄÄREALAD ........................................................................................................................................ 19 10. KASUTUSOTSTARVE VARU KVALITEEDI PÕHJAL .............................................................. 23 11. MAAKASUTUS ................................................................................................................................... 23 12. MAAILMAS KASUTATAVAD ENERGEETILISE MAAVARAVARU ARVELE VÕTMISE METOODIKAD ............................................................................................................................................ 23 12.1. SÖE VARU KLASSIFIKATSIOON JA ARVELE VÕTMINE ....................................................................... 23 13. ETTEVÕTETE SEISUKOHAD ........................................................................................................ 26 13.1. KÜSITLUSE KOKKUVÕTE ................................................................................................................ 26 14. PÕLEVKIVIVARU HINDAMISE KRITEERIUMID .................................................................... 28 14.1. KÜTTEVÄÄRTUS ............................................................................................................................. 29 14.1.1. Kehtivad kriteeriumid ........................................................................................................... 29 14.1.2. Kütteväärtuse analüüs .......................................................................................................... 29 14.2. ENERGIATOOTLUS .......................................................................................................................... 30 14.2.1. Kehtivad kriteeriumid ........................................................................................................... 30 14.2.2. Energiatootluse analüüs ....................................................................................................... 30 14.3. ÕLISISALDUS .................................................................................................................................. 33 14.3.1. Kehtivad kriteeriumid ........................................................................................................... 33 14.3.2. Õlisisalduse analüüs ............................................................................................................. 33 © TTÜ Mäeinstituut 2/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.4. MASSITOOTLUS .............................................................................................................................. 33 14.4.1. Kehtivad kriteeriumid ........................................................................................................... 33 14.4.2. Massitootluse analüüs ........................................................................................................... 33 14.5. TOOTUSKIHINDI KOOSSEIS .............................................................................................................. 34 14.5.1. Kehtivad kriteeriumid ........................................................................................................... 34 14.5.2. Tootuskihindi koosseisu analüüs ........................................................................................... 34 14.6. PÕLEVKIVIKIHTIDE SUMMAARNE PAKSUS ...................................................................................... 35 14.6.1. Kehtivad kriteeriumid ........................................................................................................... 35 14.6.2. Põlevkivikihtide summaarse paksuse analüüs ...................................................................... 35 14.7. KAEVANDAMISSÜGAVUS ................................................................................................................ 36 14.7.1. Kehtivad kriteeriumid ........................................................................................................... 36 14.7.2. Kaevandamissügavuse analüüs ............................................................................................ 36 14.8. TUHASUS ........................................................................................................................................ 38 14.8.1. Kehtivad kriteeriumid ........................................................................................................... 38 14.8.2. Tuhasuse analüüs .................................................................................................................. 38 14.9. NIISKUS .......................................................................................................................................... 38 14.9.1. Kehtivad kriteeriumid ........................................................................................................... 38 14.9.2. Niiskuse analüüs ................................................................................................................... 38 14.10. KEEMILINE KOOSTIS................................................................................................................... 39 14.10.1. Kehtivad kriteeriumid ....................................................................................................... 39 14.10.2. Keemilise koostise analüüs ............................................................................................... 39 14.11. KRITEERIUMITE MUUTMISE MÕJU MAAVARA KAOLE JA RESSURSISÄÄSTLIKKUS ........................ 40 15. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................... 41 16. KASUTATUD ALLIKAD .................................................................................................................. 42 TABELID Tabel 1 Eesti põlevkivimaardla kaeve- ja uuringuväljad [6] ................................................ 8 Tabel 2 Kehtivate kaevandamislubade põlevkivi kasutamise eesmärgid ........................... 14 Tabel 3 Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad kuni 31.12.2015 [17] ...................................................................................................................................... 17 Tabel 4 ASTM söe klassifikatsioon [16]............................................................................. 25 Tabel 5 Põlevkivivaru kogused energiatootluse erinevate alampiiride korral .................... 31 Tabel 6 Põlevkiviplokid energiatootlusega kuni 25 GJ/m2 ................................................. 32 Tabel 7 Kaeve- ja uuringuväljadel põlevkivikihindi lae sügavus ....................................... 36 Tabel 8 Põlevkivi kaevandamissügavused aastatel 2000 - 2014 Ida-Virumaal [21] .......... 37 Tabel 9 Kriteeriumite muutmise mõju kaole ....................................................................... 40 Tabel 10 Põlevkivi kaevandavate ja tarbivate ettevõtete seisukohad põlevkivi hindamiskriteeriumite kohta ................................................................................................ 57 Tabel 11 Põlevkivi plokiandmed Ahtme, Aidu, Estonia, Haljala, Kabala, Kohala, Kohtla, Narva ja Oandu kaeve- ja uuringuväljadel .......................................................................... 58 Tabel 12 Põlevkivi plokiandmed Ojamaa, Pada, Peipsi, Permisküla, Puhatu, Põhja-Kiviõli ja Seli kaeve- ja uuringuväljadel ......................................................................................... 59 Tabel 13 Põlevkivi plokiandmed Sirgala, Sompa, Sonda, Tammiku, Uljaste, Uus-Kiviõli ja Viru kaeve- ja uuringuväljadel ........................................................................................ 60 JOONISED Joonis 1 Eesti põlevkivimaardlaga kattuvad maavarade maardlad ..................................... 16 Joonis 2 Nafta hinna järsk langus maailmaturul [10] .......................................................... 18 Joonis 3 Läbilõige Ojamaa kaevanduse mäeeraldise piirist ja Purtse ürgorust [20] ........... 20 © TTÜ Mäeinstituut 3/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Joonis 4 Purtse ürgoruga külgnevad põlevkivivarud .......................................................... 21 Joonis 5 Vasavere ürgoruga külgnevad põlevkivivarud ..................................................... 22 Joonis 6 1998. a. UNECE kivisöe liikide klassifikatsioon [11] .......................................... 24 Joonis 7 Põlevkivivaru koguste osakaal kogu varust energiatootluse erinevate alampiiride korral ................................................................................................................................... 31 Joonis 8 Põlevkivikihtide A-F1 summaarsed kütteväärtused .............................................. 44 Joonis 9 Põlevkivi tootuskihindi energiatootlused .............................................................. 45 Joonis 10 Põlevkivivaru liikide kaupa ................................................................................ 46 Joonis 11 Õlisisaldused ....................................................................................................... 47 Joonis 12 Põlevkivikihtide mahumassid ............................................................................. 48 Joonis 13 Tootuskihindi põlevkivikihtide summaarsed paksused ...................................... 49 Joonis 14 Põlevkivimaardla kattekivimite paksus ning kaeve- ja uuringuväljade keskmine kattekivimite paksus ............................................................................................................ 50 Joonis 15 Tuhasisaldus ........................................................................................................ 51 Joonis 16 Orgaanilise massi sisaldused ............................................................................... 52 Joonis 17 Niiskuse sisaldus ................................................................................................. 53 Joonis 18 MgO sisaldus põlevkivimaardlas ........................................................................ 54 Joonis 19 Põlevkivimaardla plokkide varu liik, varu kogus ja energiatootlus .................... 61 LISAD Lisa 1 Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord. Uuringu korra rakendamine põlevkivi suhtes ..................................................................... 55 Lisa 2 Põlevkivi kaevandavate ja tarbivate ettevõtete seisukohad põlevkivi hindamiskriteeriumite kohta ................................................................................................ 57 Lisa 3 Põlevkivi plokiandmed kaeve- ja uuringuväljadel ................................................... 58 Lisa 4 Põlevkivimaardla plokkide varu liik, varu kogus ja energiatootlus ......................... 61 © TTÜ Mäeinstituut 4/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Töö teostajad PROJEKTI RAHASTAJA : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Narva mnt 7A 10117 Tallinn Tel: 627 4171 E-mail: info@kik.ee Registrikood 90005946 TÄITJA: Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut Ehitajate tee 5 19086 Tallinn Tel: 6203 850 Registrikood: 74000323 Arveldusarve nr. 10052037382001 SEB Vivika Väizene vastutav täitja Ingo Valgma põhitäitja Litsentsid Tallinna Tehnikaülikool on akrediteeritud teadusasutus. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000015 Veeuuringut teostava proovivõtja litsents 1276/15, 1277/15 ja 1307/15 Keskkonnamõju hindamise (KMH) litsents, KMH0125 Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632 Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098319 ja 098628 Kaevandamise vastutav spetsialist, pädevustunnistus VS-020-11 ja VS-016-12 Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projekti koostamise vastutav spetsialist, pädevustunnistus VP-004-11 ja VP-004-12 Akrediteeritud Mäeinstituudi labor L266 © TTÜ Mäeinstituut 5/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Töö tulemuste kokkuvõte Põlevkivi varu koguse määrab selle kasutamise tehnoloogia ja tarbimist kujundav majandustegevus. Vastavalt sellele kehtestatakse kriteeriumid, mis määravad, mis osa maapõues on maavara. Eelnevat analüüsi arvesse võttes on soovitav põlevkivivaru kriteeriumite kehtestamisel arvestada järgnevaga: 1. Varu aktiivseks ja passiivseks jaotamine energiatootluse põhjal pole põhjendatud. 2. Maardla on otstarbekas piiritleda energiatootluse minimaalse väärtusega 25 GJ/m2. See vastab praegusele maardla piirile. 3. Kaevandajale tuleks võimaldada soovi korral lisaks tootuskihindile väljata ka G ja H kihid sobiliku tehnoloogia olemasolul. 4. Äärealade parema kasutatavuse eesmärgil on otstarbekas võimaldada kaevandajale kaevandamisloaga etteantud mäeeraldise kõrvale luba teha ettevõttel enda vastutusega läbindustöid varu kaevandatavuse kindlaksmääramiseks. 5. On otstarbekas kehtestada kord, kus riigiga kokkulepitud põlevkivivaru kogus oleks garanteeritud pikema perioodi jaoks neile, kes kasutavad parimat võimalikku tehnoloogiat. 6. Maksudega saab mõjutada varu ressursisäästlikku ja efektiivset kasutamist paremini kui põlevkivile seatud kriteeriumitega. 7. Põlevkivivaru arvele võtmisel on otstarbekas kasutada järgnevaid andmeid informatiivsena maardlate registris, kuid mitte piirangutena: • Kütteväärtus • Õlisisaldus • Massitootlus • Põlevkivikihtide summaarne paksus • Kaevandamissügavus • Tuhasus • Niiskus • Keemiline koostis © TTÜ Mäeinstituut 6/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 1. Sissejuhatus Projekt on valminud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastamisel keskkonnaprogrammist maapõu. Töö on teostatud ajavahemikul 01.06.2015 – 01.06.2016. Töö eesmärk on vähendada põlevkivi kaevandamise kadu ja tõsta varu kasutamise efektiivsust analüüsides selleks põlevkivivaru arvele võtmise kriteeriume. Analüüsitakse kaevandajate, tarbijate ja riigi huve. Hinnatakse iga täna kehtiva kriteeriumi vajalikkust ja sisu, tehakse soovitusi ja muutmisettepanekuid. Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2016-2030 on välja toodud: analüüsi vajavad 2005. aastal maapõueseaduse alusel kehtestatud kriteeriumid [9], mille järgi on arvutatud põlevkivivaru ja määratud varu kvaliteet, juhindudes elektritootmisest kui peamisest põlevkivi kasutusviisist. Kuna praegu on energiamajanduses võetud suund suurendada põlevkivi kasutamist õlitootmiseks, siis tuleb anda hinnang ka kehtivatele põlevkivivaru kriteeriumitele ning vajaduse korral kriteeriume muuta ja varu ümber kvalifitseerida [1]. 1.1. Lähteandmed Põlevkivi varu koguse ja omaduste analüüsimisel on aluseks võetud keskkonnaregistri maardlate nimistus olevad Eesti põlevkivimaardla andmed, 23 kaeve- ja uuringuväljal (Tabel 1) [6]. Keskkonnaregistri maardlate nimistu sisaldab plokkide ja maardlaosade kontuure, varu liiki, varu kogust, põlevkivikihtide summaarset paksust, põlevkivikihindi energiatootlust, kasutusala, niiskussisaldust, põlevkivi mahumassi (tihedust), tuhasisaldust, orgaanilise massi sisaldust, põlevkivikihtide summaarset kütteväärtust (põlemissoojust) ja õlisisaldust. Töös on arvestatud eelnevate uuringute tulemustega. Kattekivimite paksuse andmed on pärit Mäeinstituudi töödest [22, 23 ja 24]. © TTÜ Mäeinstituut 7/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Tabel 1 Eesti põlevkivimaardla kaeve- ja uuringuväljad [6] Jrk. nr. Registrikaart Maardlaosa nimetus 1 1 Permisküla uuringuväli 2 2 Ojamaa uuringuväli 3 3 Aidu kaeveväli 4 4 Pada uuringuväli 5 5 Puhatu uuringuväli 6 6 Tammiku kaeveväli 7 7 Ahtme kaeveväli 8 8 Oandu uuringuväli 9 9 Sonda uuringuväli 10 10 Narva kaeveväli 11 11 Uus-Kiviõli uuringuväli 12 12 Sompa kaeveväli 13 13 Kabala uuringuväli 14 14 Viru kaeveväli 15 15 Seli uuringuväli 16 30 Põhja-Kiviõli uuringuväli 17 31 Uljaste uuringuväli 18 32 Kohtla kaeveväli 19 33 Haljala uuringuväli 20 34 Sirgala kaeveväli 21 35 Kohala uuringuväli 22 36 Estonia kaeveväli 23 37 Peipsi uuringuväli 1.2. Analüüsi ulatus Töös on analüüsitud Eesti põlevkivivaru hindamiskriteeriume maapõues maavara arvele võtmise seisukohast. Töö eesmärk ei ole analüüsida majanduslikku olukorda, põlevkivi kasutamise maksustamist, sotsiaalset olukorda ega looduskaitselisi või territoriaalseid piiranguid. 1.3. Riigi huvi Põlevkivivaru kuulub riigile. Põlevkivivaldkonna üldeesmärk on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises [1, 31]. Riigi huvi on suunata põlevkivi kaevandamist ja kasutamist ressursisäästlikumale tehnoloogiale, arvestades kaasnevaid maavarasid ja teisi loodusressursse ning vähendades negatiivset keskkonnamõju, mis peab olema ühiskonnale kompenseeritud või mille piiramiseks tuleb rakendada meetmeid [1]. Allmaakaevandamise kao vähendamiseks tuleb kaevandamistehnoloogia muuta ressursisäästlikumaks nii, et väheneks kaasnev negatiivne keskkonnamõju [1]. © TTÜ Mäeinstituut 8/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 2. Varem tehtud põlevkivi kriteeriumite uuringute tulemused Eesti põlevkivimaardla varu hindamisel on kasutatud erinevaid kriteeriume ehk konditsioone. Kuni 1965. a-ni arvutati tinglikult "puhta" ehk suletistevaba põlevkivi varu, milleks iga kukersiidikihi paksusest lahutati lubjakivimugulate paksuse osa, mis eri kihtides võis moodustada 1-5 kuni 50%. Määravaks oli kihindi paksus - mitte alla 0,7 m, kütteväärtus > 8,4 MJ/kg ja õlisaagis > 14%. Pärast 1965. a hakati põlevkivivaru määrama põlevkivikihtide summaarse paksuse ja loodusliku niiskuse juures maapõues. Konditsioonidega limiteeriti peamiselt tootsa kihindi minimaalset kogupaksust (> 1,4 m) ja mäemassi minimaalset kütteväärtust (>6,07 MJ/kg ehk 1450 kcal/kg) [29]. Alates 1995. a-st on toimunud põlevkivivaru ümberhindamine vastavalt Keskkonnaministri määrusele "Maavara geoloogilise uuringu läbiviimise ja maavaravarude kinnitamise kord" [Lisa 1]. 2.1. 1995. a kinnitati uus Eesti maavaravarude klassifikatsioon ning maavara uuringu kord (Maapõueseadus, 1996) 1995.a kinnitati uus Eesti maavaravarude klassifikatsioon ning maavara uuringu kord (Maapõueseadus, 1996), mis näevad ette maavarade klassifitseerimise kahe tunnuse – geoloogilise uurituse ja ökoloogilis-majandusliku kasutatavuse järgi. Sõltuvalt geoloogilise uurituse detailsusest [25] on varul kolm usaldusväärsuse kategooriat, millele vastavalt maavara võetakse arvele kas tarbe-, reserv- või prognoosvaruna. Majandusliku otstarbekuse ja kaevandamisvõimaluse alusel võib tarbe- ja reservvaru olla kas aktiivne, ehk kasutusväärne kohe ja piiranguteta, või siis passiivne, ehk kaevandamisväärne majandusolude ja keskkonnakaitsetingimuste muutudes ning tehnoloogia arenedes. Aktiivse ja passiivse varu määramisel arvestatakse majanduslike kriteeriumitega ja keskkonnakaitseliste piirangutega [28]. 2.2. Uuringu „Eesti maavarade kütusena kasutamise perspektiivid“ 1996. a. Etapp 2.1 „Põlevkivi varu hindamise kriteeriumite majanduslikud alused“ [26] ja 1997. a. Etapp 2.2 „Põlevkivi aktiivse varu kriteeriumid kaevandamiseks soodsatel aladel“ [27] tulemused 1996. a. uuringu tulemusel soovitati võtta kasutusele järgmised põlevkivi varu arvestamise kriteeriumid [26]: • põhikriteerium kihindi energiatootlus, GJ/m2, mis on A-F1 (A-Falumine) kihindi kõigi kihtide paksuste, kütteväärtuste ja mahumasside korrutiste summa; nii sisaldab energiatootlikkus mõlemaid senikasutatavaid kriteeriume, kihindi paksust ja kütteväärtust. • abikriteeriumid: summaarne A-Falumine selektiivselt väljatavate põlevkivikihtide paksus; selektiivse väljamise võimalus sõltub tavaliselt mäendustingimustest; selektiivselt väljatavate põlevkivikihtide keskmine kütteväärtus. © TTÜ Mäeinstituut 9/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Esimesele etapile järgnenud teise etapi kohaselt esitas TTÜ Mäeinstituut järgmised soovitused [27]: • Eesti kukersiitpõlevkivi varu määramise põhikriteeriumiks on kihindi energiatootlus, GJ/m2, mis on A-F1 (A-Falumine) kihindi kõikide kihtide paksuste, kütteväärtuste ja mahumasside korrutiste summa; abikriteeriumid on summaarne selektiivselt väljatavate põlevkivikihtide paksus ja selektiivselt väljatavate põlevkivikihtide keskmine kütteväärtus; selektiivselt väljatavate põlevkivikihtide hulka võib lülitada valikuliselt kõiki põlevkivikihte. • Aktiivse varuna arvele võetava varuploki keskmine energiatootlus peab olema vähemalt 35 GJ/m2 • Aktiivse varu plokkide kogum on soovitav kujundada suhteliselt sujuva piiriga, kooskõlas tingimustega, mille määravad: kaevandamise moodus (peal- või allmaakaevandamine), kaevandamisviis (kamberkaevandamine, kaevandamine lae varistamisega, selektiivne kaevandamine) ja muud kaevandamisvõimalusi määravad tingimused (mattunud orud, karst, maakasutus). Selleks on lubatav aktiivse varu plokkide kogumisse lülitada või moodustada varuplokke, mille keskmine energiatootlus ei ole vähem kui 34 GJ/m2. • Kui pealmaakaevandamiseks sobival alal on kihindi energiatootlus vähem kui 35 GJ/m2, võib kasutada abikriteeriume ja aktiivse varuna arvele võtta põlevkivikihid, mille keskmine kütteväärtus on üle 2600 kcal/kg ning nende summaarne paksus on suurem kui 10 % ülemise põlevkivikihi peal oleva katendi paksusest. • Passiivse varuna katastrisse kantava põlevkivi varuploki keskmine energiatootlus peab olema vähemalt 25 GJ/m2. Kihindi (A-F1) energiatootlus määratakse kihtide paki kõikide kihtide mahus. • Maardla moodustavad aktiivse ja passiivse varu plokid, mis on -kontuuritud tingimusel, et üheski puuraugus ei ole põlevkivikihtide kogupaksus vähem kui 0,5 m. 2.3. 2003. a. grandi ETF4870 "Põlevkivi ressurss“ olulisemad tulemused [19] Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile märtsis 2003 a. esitatud seisukohad ja soovitused põlevkivivaru kriteeriumite suhtes. • Põlevkivi kui mineraaltoorme varu koguse määrab selle kasutamise tehnoloogia ja tarbimist kujundav majandustegevus. Vastavalt sellele kehtestatakse kriteeriumid, mis määravad, milline osa maapõues olevast lasundist on maavara ja milline mitte. Ühed olulisemad kriteeriumid on varu piirtingimused (cut-off-grades, kondicij). Teistest kriteeriumitest on määravad kaugus tarbijani ja mitmesugused kaevandamispiirangud. • Praegu Eestis kehtivad põlevkivi varu piirtingimused arvutati TTÜ Mäeinstituudis 1996-1997. a elektrienergeetika jaoks, arvestamata ajaloolist õlitööstust, mille majandustegevus ei oma varu seisukohalt tähtsust. 1997. a piirtingimuste alusel arvutati Eesti Geoloogiakeskuses aktiivse (kaevandamisväärse) ja passiivse (tinglikult kaevandamisväärse) varu kogus keskkonnakaitseliste kaevandamispiirangute ruumis. Kaugust tarbijateni 1997. a piirtingimused arvesse ei võtnud. © TTÜ Mäeinstituut 10/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs • Elektrienergeetikast lähtuvad piirtingimused arvutati tingliku asenduskütuse (kivisöe) maksumuse ja kaubapõlevkivi maksumuse võrdlemise teel ajalises perspektiivis. Põlevkivi kaevandamiskulu hinnati varuplokkide mäendustingimuste indekseerimise alusel. Meetodi kontrollimine käesoleva uuringu käigus uute majandusandmetega näitas, et kasutatud arvutusmudelit ei ole põhjust muuta. • Käesolevaks ajaks on selgunud Eesti elektrienergeetikatööstuse arenguruum ja majandusvõimalused ning tekkinud uue õlitööstuse võimalus. Vastavalt sellele juba toimub põlevkivi kaevandamise ja sellega seonduvalt ka maardla jaotumine tarbijate vahel. • Käesoleva uuringu raames tehtud elektrienergeetikale vajaliku põlevkivi varu arvutused uute majandusandmetega näitasid, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ei ole kütusena kasutatava põlevkivi kaevandamisväärsuse piirtingimuste muutmine otstarbekas. • Õli tootmiseks sobiva põlevkivi varu kaevandamisväärsust hinnates lähtusime eeldusest, et arenev õlitööstus kasutab rikastamata kaevist. Arvutused toimusid samuti varuplokkide indekseerimine abil. Põlevkivi kaevandamisväärsuse kriteeriumiks oli põlevkiviõli mäendustingimuste alusel arvutatud tehasehind, mida võrreldi õli maailmahinna prognoosidega. • Õlitoormeks sobiva põlevkivi varu aktiivsuse kriteeriumiks võib kujuneda 30 GJ/m2. Kuigi see järeldus vajab järelkontrolli, tuleks Eesti keskkonnaministeeriumil nii maavara kaevandamislubade andmisel kui ka mistahes kaevandamispiirangute kehtestamisel arvestada, et 1997. a elektrienergeetika tingimuste alusel kehtestatud põlevkivivaru aktiivsuspiir 35 GJ/m2 ei arvesta õlitööstuse arenguprognoose. • Uue teabe valgusel võib osutuda vajalikuks mitte ainult eristada elektri- ja õlitööstusest lähtuvaid põlevkivi varu piirtingimusi vaid rajoneerida ka maardla seonduvalt tööstuse paiknemisega. • Tuleb juhtida tähelepanu ka asjaolule, et Eesti teise energeetilise maapõueressursi, turba varu kaevandamisväärsuse kriteeriumid on majanduslikult täiesti põhjendamata. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile märtsis 2003 esitatud peamised seisukohad ja soovitused põlevkivimaardla rajoneerimise suhtes: • Tegutsevate kaevanduste ja karjääride aktiivsest varust jätkub praeguse tarbimismahu (12 mln t/a) juures 2020. aastani. Kui tarbimismaht ei vähene, tuleb viieteistkümne aasta pärast alustada uute kaevanduste rajamist, tarbimismahu kasvu korral juba varem. Põlevkivi varust, mille aktiivsus on arvutatud lähtuvalt elektrijaamade tehnilis- majanduslikest tingimustest, jätkub praeguse tarbimismahu juures 60 aastaks. • Looduskaitsest lähtuvate piirangute tõttu on suur osa majanduslikult kaevandamisväärsest põlevkivi varust riigi maavarade registris passiivse varu hulgas. Osa looduskaitsealadel paiknevast passiivsest varust võib sobiva kaevandamistehnoloogia abil olla siiski kaevandatav. © TTÜ Mäeinstituut 11/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs • Põlevkivi varu üle arve pidamiseks on riigi maavarade registris kasutusel plokkide meetod, mis on sobib registri pidamiseks, kuid mitte nii hästi tehnilis-majanduslikeks arvestuseks, projekteerimiseks, rajoneerimiseks, teadusuuringuteks jne. • Looduskaitseliste kaevandamispiirangute analüüsi ja mäetööde geomehaanilise mõju hindamise tulemusel soovitame kaevandamispiiranguid põhjustavad looduskaitsealad kategoriseerida järgmiselt: ➢ I kategooria – kehtib kategooriline keeld kaevandamiseks (ava- ja allmaakaevandamine) ja varu kustutatakse registrist ➢ II kategooria - kaevandamine on võimalik kokkuleppel kaitseala haldaja või teiste pädevate isikutega, ja/või nende poolt seatud tingimustel; varu kaevandamisväärsuse kategooriat ei muudeta ➢ III kategooria - kaevandamine on lubatud kooskõlastusega kui ei kahjustata kaitstavat ala või üksikobjekti ➢ IV kategooria - kaevandamine on lubatud kooskõlastuseta, kuna objekt ei oma kaitsealust väärtust või on selle minetanud • Looduskaitselise rajoneerimise alusel hinnati mudeli abil põlevkivimaardla uuringuplokkidel olevate looduskaitsealade jaotumist kategooriate järgi ja nende alla jääv põlevkivivaru, samuti mistahes kategooriaga looduskaitsealal olev põlevkivivaru ja nende poolt hõlmatavad uuringuplokid. 2.4. 2005. a. töö „Kasutamissuundadele vastava põlevkivi varu hindamise kriteeriumite loomine ja koguse hindamine vastavalt arenevale kütuse ja energiamajandusele, ressursi pikaajaline planeerimine. Etapp 2.1.“ tulemused ja järeldused [3] 2005. a. põlevkivi hindamise kriteeriumite töö peamised tulemused ja järeldused [3]: • Muutunud majandusolukorda ja põlevkivi kasutavate seadmete tõhususe kasvu arvestades võib põlevkivi varu kaevandamisväärsuse (aktiivsuse) alampiiriks seada senise 35 GJ/m2 asemel 30 GJ/m2 • Varu arvestamise (passiivsuse) alampiiri 25 GJ/m2 muutmiseks käesoleval ajal põhjusi ei ole • Uue piirväärtuse puhul saaksid aktiivseks Oandu, Pada, Permisküla, Puhatu, Seli, Sonda ja Uljaste paremad plokid; valdavalt Lääne-Viru maakonnas paiknevad Haljala, Kabala ja Kohala väljad ei jõuaks veel aktiivse varu hulka • Kaevandamisväärsuse piiri langetamisel kasvab aktiivne varu, kuid kuna tuleb arvestada ka keskkonnapiiranguid, saab põlevkivi kaevandamisväärse varu täpse koguse määrata vaid vastava revisjoni alusel • Kuni revisjoni lõppemiseni ei ole põhjust piirata passiivse varu kaevandamisõigust; kuid seejuures tuleb lähtuda kaevandamisloa taotluse aluseks olevast äriplaanist ja loa taotlemisele eelnenud geoloogilise andmestiku analüüsist • Hinnates kõiki kaubapõlevkivi kvaliteedi ohjamise võimalusi ja peamiste utiliseerimisseadmete tõhususe sõltuvust toorme (kütuse) kvaliteedist, leidsime, et põlevkivi geoloogilise ressursi parema kasutuse tagavad seadmed, mis suudavad töödelda madala kütteväärtusega kaevist © TTÜ Mäeinstituut 12/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs • Kaubapõlevkivi kütteväärtuse tõstmisel 1% võrra väheneb kauba saagis kaevisest 1,5%, millest järeldub, et kõrgema kütteväärtusega kaubapõlevkivi hind peab kasvama progresseeruvalt. • Eelnevatest väidetest tulenevalt saab lugeda mõistlikuks uute utiliseerimisseadmete projekteerimist uute kaevandamiskohtade lähedusse või vastupidi • Seni kuni ei ole alust eeldada, et põlevkivienergeetika maht väheneb, ei ole mõistlik piirata elektrijaamadega infrastruktuurselt (raudteega) ühendatud kaevandamisettevõtete arenemisruumi; teisisõnu - et mitte tekitada kvaliteediohje ja veoga seonduvaid probleeme, ei ole soovitav tegutsevate mäeettevõtete kaeveväljadega piirnevaid aktiivse varu plokke käsitleda teisiti kui nende ettevõtete varu reservi. Põlevkivi magneesiumirikkuse hinnang näitas, et tarbimise kasvades tuleb Kunda Nordic Tsemendil rohkem orienteeruda oma Ubja karjääri toodangule; tsemenditööstusel oleks otstarbekas ka osaleda uute, maardla lääneosas hõlvatavate kaeveväljade geoloogilises uuringus, seades oma tingimused põlevkivi magneesiumisisaldusele. 2.5. 2010. a. uuringu „Põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse tagamiseks põlevkivi kasutamissuundade määramine ja varu hindamine uute kriteeriumite alusel“ kokkuvõte [4] 2010. a. uuringus lähtuti 2005. a uuringu tulemusest seada põlevkivivaru kaevandamisväärse ehk aktiivse varu kvaliteedi alampiiriks energiatootlus 30 GJ/m2, mis seni on 35 GJ/m2. Energiatootluse uue alampiiri väljatöötamisel oli arvestatud muutunud majandusolukorda ja põlevkivi kasutatavate seadmete efektiivsuse kasvu. Passiivse varu arvutamise alampiiriks soovitati jätta endiselt põlevkivi energiatootlus 25 GJ/m2. Kaevandamisväärsuse piiri langetamisel suureneb põlevkivi aktiivse varu hulk, kuid seejuures tuleb arvestada keskkonnapiirangutega, mis jätavad ka põlevkivivaru energiatootlusega 30 GJ/m2 ja üle selle passiivseks. 2005. a uuringus eeldati, et uue piirväärtuse 30 GJ/m2 rakendamisel muutuvad aktiivseks Oandu, Pada, Permisküla, Puhatu, Seli, Sonda ja Uljaste uuringuväljade põlevkivi kvaliteetsemad varuplokid. Uuringu tulemusena muutus põlevkivivaru maardlas kokku järgnevalt: Aktiivset tarbevaru tuli juurde 898 598 tuh t. Aktiivset reservvaru tuli juurde 1 194 466 tuh t. Prognoosvaru tuli juurde 109 515 tuh t. Passiivse tarbevaru kogus vähenes 1 304 627 tuh t. Passiivse reservvaru kogus vähenes 949 498 tuh t. © TTÜ Mäeinstituut 13/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 3. Töö metoodika Töö tegemiseks on esmalt kokku kogutud eelnevalt tehtud põlevkivivaru kriteeriumite teemaliste uuringute tulemused. Seejärel hangiti põlevkivivaru arvele võtmise kriteeriumite seisukohad põlevkivi kaevandavatelt ja tarbivatelt ettevõtetelt. Kriteeriumite ja ettepanekute mõju hinnati maardlate registri andmete alusel nii tabeli-, kui kaardivormis mille kohta toodi välja positiivsed ja negatiivsed aspektid. 4. Kasutusala Põlevkivivaru on üleriigilise tähtsusega maavara. Kasutusala on põhimaavarana. Põhimaavara kasutusalad maardlas on põletamine elektrienergia tootmiseks, jääkainete kasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks ja poolkoksistamine põlevkiviõli tootmiseks. Kaevandamislubades on põlevkivi kasutamise eesmärgina märgitud: energia, põlevkivi, põlevkiviõli tootmine; kütuse ja keemiatööstuse toormena, tsemenditööstuse tehnoloogiline kütus, energeetiline põlevkivi ja kütusena elektrijaamades (Tabel 2). Tabel 2 Kehtivate kaevandamislubade põlevkivi kasutamise eesmärgid Mäeeraldise nimetus Kaevandamisloa Põlevkivi kasutamise eesmärk Kaevandamisloa number kehtivuse lõpp Ahtme II kaevandus KMIN-119 energeetikatööstuse kütusena ja keemiatööstuse toormena 28.11.2026 Vanaküla karjääriväljad KMIN-017 energeetiline põlevkivi 11.07.2024 Sompa kaevandus KMIN-066 energia ja põlevkivi tootmine 31.12.2024 Ojamaa põlevkivikaevandus KMIN-055 energia ja põlevkiviõli tootmine 27.09.2029 Aidu karjäär KMIN-075 energia ja põlevkiviõli tootmine 3.05.2019 Sirgala karjäär KMIN-074 energia ja põlevkiviõli tootmine 3.05.2019 Sirgala II põlevkivikarjäär KMIN-087 energia ja põlevkiviõli tootmine 13.04.2031 Narva karjäär KMIN-073 energia ja põlevkiviõli tootmine 10.08.2019 Tammiku kaevandus KMIN-067 energia ja põlevkiviõli tootmine 10.08.2019 Uus-Kiviõli kaevandus KMIN-117 energiatööstuse kütuse ja keemiatööstuse toorainena 7.10.2036 Vanaküla karjääriväljad IV KMIN-052 kütus energeetikatööstusele, toore keemiatööstusele 21.07.2024 Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär KMIN-105 kütus ja keemiatööstuse tooraine 27.01.2036 Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär KMIN-045 kütuseks ja keemiatööstuse toormeks 18.07.2028 Narva põlevkivikarjäär II KMIN-046 kütuseks ja keemiatööstuse toormeks 15.08.2028 Viru kaevandus KMIN-053 kütusena elektrijaamades ja toormena õli tootmises 10.08.2019 Estonia Kaevandus KMIN-054 kütusena elektrijaamades, toormena õli tootmiseks 10.08.2019 Ubja põlevkivikarjäär KMIN-037 tsemenditööstuse tehnoloogiline kütus 24.06.2027 5. Looduskaitselised piirangud Looduskaitseliste piirangute tõttu on kvaliteedi poolest aktiivne varu hinnatud passiivseks kaitse all olevate objektide kaitsmiseks. 6. Kaasnevad maavarad Eesti põlevkivimaardla on kompleksmaardla, millega kattub täielikult või osaliselt 44 kaasneva maavara maardlat: 19 liiva-, 17 turba-, neli kruusa-, kaks fosforiidi-, üks savi- ja üks lubjakivimaardla (seisuga 17.06.2015). Ehitusmaavarade maardlad ja turbamaardlad paiknevad geoloogilises läbilõikes põlevkivikihindist kõrgemal, fosforiidimaardlad aga ligikaudu 30–35 m allpool [1] (Joonis 1). © TTÜ Mäeinstituut 14/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 6.1. Fosforiidi ja põlevkivi kooskaevandamine 2011. a fosforiidi ja põlevkivi kaevandamise uuringus juhiti tähelepanu fosforiidimaardla mäendusolusid hinnates mitmele seni arvestamata jäetud asjaolule. Need on kihindi põimjaskihiline (mitte lauskihiline, nagu põlevkivil) ehitus, võimalikud tektoonilised rikked, mille arvestamine on möödapääsmatu geoloogilise uuringu, kaevise väljamise ja kaevanduse avamise projekteerimisel [5]. Fosforiidi- ja põlevkivikihindi vahekaugus vertikaalsuunas on 29-36 m. Uuringu arvutused ja analüüs näitasid, et need on lähiskihid ja nende kaevandamine mõjutab teineteist [5]. NSVL ajal oli primaarne fosforiit ja sekundaarne põlevkivi. Nüüd on põlevkivimaardla lääneosa maavara muutunud oluliseks ja selle all lasuvasse fosforiiti võib suhtuda kui tulusasse kaaskaevisesse [5]. Aseri fosforiidimaardla jääb põlevkivimaardlast põhjapoole, Toolse ja Rakvere kattuvad osaliselt Kohala, Sonda ja Pada põlevkivi uuringuväljaga [6] (Joonis 1). © TTÜ Mäeinstituut 15/61 20 10 0 kilomeeter Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Maardlate andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2014 10117 Tallinn 2. Maakonnapiir. Maa-amet. 1.03.2016 3. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 4. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. Eesti põlevkivimaardlaga kattuvad maavarade maardlad Kuupäev: 01.06.2016 5. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma 6. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 1 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NSmi.ttu.ee W E Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 7. Põlevkivi maksustamine Maksudega saab mõjutada varu efektiivset kasutamist paremini kui põlevkivile seatud kriteeriumitega. Põlevkivi sektorist laekub keskkonnakasutusest raha riigieelarvesse. Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloa (põlevkivi kaevandamise loa) või muul seadusega sätestatud alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda asjaomast õigust omamata. Maavara kaevandamisõiguse tasu on loodusvara kasutusõiguse tasu, mida makstakse riigile kuuluva maavaravaru (põlevkivi) kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest. Põlevkivivaru kaevandamisõiguse tasu alammäär on 0,92 ja ülemmäär 6,39 eurot tonni kohta [18]. Kaevandamisõiguse tasud kasvavad iga aasta (Tabel 3). Aastaks 2017 plaanib Keskkonnaministeerium välja töötada ka põlevkiviressursi tasustamise mudeli, mis võtab arvesse sellest loodava väärtuse [1]. Tabel 3 Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad kuni 31.12.2015 [17] Maavaraliik Mõõt- ühik © TTÜ Mäeinstituut 17/61 Kaevandamisõiguse tasumäär eurodes alates 1.01.2011 1.01.2012 1.01.2013 1.01.2014 1.01.2015 Põlevkivi t 1,10 1,32 1,39 1,46 1,53 7.1. Maksusoodustus Valitsusel on plaanis põlevkivisektori keskkonnatasude langetamine. 1. juulil 2016. a. jõustub keskkonnatasude langetamine 1,58 eurolt tonni eest 0,29 eurole perioodiks 01.07.2016-31.12.2017 nafta maailmaturuhinna languse tõttu [8] (Joonis 2). Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Joonis 2 Nafta hinna järsk langus maailmaturul [10] 7.2. Energiapõhine maksustamine Põlevkivile kehtestatud maksustamine toimub kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest massi (tonnide) alusel, mis jätab arvestamata varu kvaliteedi. Kui maksustamine toimuks energiahulga järgi, siis oleksid kaevandajad ja tarbijad sarnaselt maksustatud, kuid mõlemad pooldavad tonnipõhist maksustamist (Tabel 10). 7.3. Maksustamine ja kadu Ressursisäästlikkust ja varu efektiivset kasutamist saab mõjutada maksustamisega. 8. Varu garanteeritus ja konkurentsivõimelisus “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” riigi huvi elluviimisel strateegiliste valikute tegemisel tuleb arvestada eelkõige nii sise- kui ka välisturu määramatusega ja tehnoloogia konkurentsivõimelisemaks arendamisega [1]. Põlevkivi arengukava ülesandeks on seejuures tagada põlevkivitööstuse varustuskindlus põlevkivivaruga, järgides põlevkivi säästlikku kaevandamist ja kaevandamise mõju vähendamist ning leevendamist keskkonnale [1]. © TTÜ Mäeinstituut 18/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Põlevkivivaldkonnale ja sellega seotud majandusharudele on omane suurte investeeringute vajadus ning investeeringute pikad tasuvusajad. Selles sektoris loodud tootmisvõimsuste muutmine on kulukas ja aeganõudev. Ka regionaalse tööhõive kohandamine muutuvate tingimustega nõuab aega. Seetõttu peab strateegia olema piisavalt paindlik ja muudetav väliskeskkonna tingimuste järgi [1]. Paljud tarbijad ja kaevandajad on välja toonud huvi kehtestada kord, kus riigiga kokkulepitud põlevkivivaru kogus oleks garanteeritud pikema perioodi jaoks neile, kes kasutavad parimat võimalikku tehnoloogiat. Ettevõtja saab seda kasutada investeeringuteks võetavate pangalaenude põhjendamisel (Lisa 2, Tabel 10 ). 9. Äärealad Aktiivsete mäeeraldiste äärealadel, e. külgnevates plokkides võib tekkida olukord, kus jäetakse osa varust kaevandamata, kuigi tegelikkuses võib seal olla kasutatavat põlevkivi. Selle vältimiseks on soovitav kehtestada eritingimused põlevkivimaardla äärealadele ja ürgorgude äärealadele. Põlevkivi maksimaalse ärakasutamise eesmärgil on mõttekas kaevandamisloaga etteantud mäeeraldise kõrvale lubada teha ettevõttel enda vastutusega läbindustöid varu kaevandatavuse kindlaksmääramisel. Näiteks Ojamaa kaevanduse kõrval on Purtse mattunud ürgorg, kus võib esineda tihedam lõhelisus ja põlevkivi kvaliteedi alanemine (Joonis 4) [7]. See ala on mäeeraldise piiridest väljaspool, kuid uuringutega (uuringustrekkidega) selgitamisel võib kaevandatavaks osutuda (Joonis 3 ja Joonis 4). Sirgala karjääri kõrval asub Vasavere ürgorg (Joonis 5). Mäeeraldise kõrval ürgoruga külgnevates põlevkivivaru plokkides on märgitud põlevkivi kvaliteedi täpsustamise vajadus. Ressursisäästliku maavara kasutamise eesmärgil on otstarbekas lubada kaevandajal uuringutranšeega täpsustada põlevkivi kvaliteeti ning sobivusel võimaldada põlevkivi kaevandamine. © TTÜ Mäeinstituut 19/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Joonis 3 Läbilõige Ojamaa kaevanduse mäeeraldise piirist ja Purtse ürgorust [20] © TTÜ Mäeinstituut 20/61 WG Tammiku kaev Aidu karjäär 2 Sompa kaevandus Purtse ürgorg Uus-Kiviõli kaevandus Viru kaevandus Ahtme rike Ojamaa põlevkivikaevandus Estonia Kaevandus Mäeeraldis Rike Org Aktiivne tarbevaru Aktiivne reservvaru Passiivne tarbevaru Passiivne reservvaru Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Narva mnt 7A 10117 Tallinn Mõõtkava: 1: 60 000 MARKUSED: 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 2. Geoloogia andmed. Maa-amet. 2015 3. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 4. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 5. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma 6. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Purtse ürgoruga külgnevad põlevkivivarud Kuupäev: 01.06.2016 Teostas Vivika Väizene Töö: KIK15013 Kontrollis | Ingo Valgma TTÜ Mäeinstituut Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, tel 620 3850 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee Joonis 4 Too juht Vivika Väizene WG Tammiku kaevandus Ahtmelrike Vasavere ürgorg Sirgala Il põlevkivikarjäär Sirgala rikkevöönd Sirgala karjäär Ahtme II kaevandus Mäeeraldis Rike Estonia Kaevandus Narva karjäär Org Aktiivne tarbevaru Aktiivne reservvaru Passiivne tarbevaru Passiivne reservvaru Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Narva mnt 7A 10117 Tallinn Mõõtkava: 1: 60 000 MÄRKUSED: 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 2. Geoloogia andmed. Maa-amet. 2015 3. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 4. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 5. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma 6. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Vasavere ürgoruga külgnevad põlevkivivarud Kuupäev: 01.06.2016 Teostas Vivika Väizene Töö: KIK15013 Kontrollis | Ingo Valgma UN TTÜ Mäeinstituut Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, tel 620 3850 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee Joonis 5 Too juht Vivika Väizene Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 10. Kasutusotstarve varu kvaliteedi põhjal Põlevkivi maksimaalse ärakasutamise eesmärgil on põlevkivi arengukavas välja pakutud eelispiirkondade loomine kaevandamistundlikkuse ja majanduslike näitajate alusel, mille tulemuseks on põlevkivi säästlikum kaevandamine ja sellest tuleneva negatiivse keskkonnamõju vähendamine [1]. 11. Maakasutus Maapõueseaduses on sätestatud, et maakasutus võib olla piiratud põlevkivi maardla kohal [9]: (4) Kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering või detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduses sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud isikuga [9]. 12. Maailmas kasutatavad energeetilise maavaravaru arvele võtmise metoodikad Eelnevalt on põlevkivi puhul elektrienergeetikast lähtuvad piirtingimused arvutatud tingliku asenduskütuse (kivisöe) maksumuse ja kaubapõlevkivi maksumuse võrdlemise teel ajalises perspektiivis [19]. 12.1. Söe varu klassifikatsioon ja arvele võtmine Maailmas kasutatakse söe varu arvestamisel söe maardla sügavuse, kihi paksuse ja kvaliteedi andmeid. Aja jooksul on klassifikatsioonis tehtud järgnevaid muudatusi: 1956. a. rahvusvahelises klassifikatsioon ei arvestanud söe maardla struktuuri ega erineva kvaliteediga söe segunemist [11]. 1975. a. algusest alates kehtisid söe maavaravaru ja ressursi arvestamisel U.S. Kaevandamise ja Geoloogilise uuringu büroo (U.S. Bureau of Mines and the U.S. Geological Survey) Maavara Klassifikatsiooni Süsteem (USGS) [13]. Selles põhineb söe varu arvestamine kolmel kriteeriumil: • Paksus, metamorfism ja söe maardla kvaliteet • Söemaardla sügavus • Maavara ressursi andmete ja hinnangu kokkulangevus Kriteeriumid kehtivad ainult majanduslikult tasuvale allmaa- või pealmaakaevandamisele. Välja arvatakse süsi, mille antratsiitsed ja bituminoossed söed on õhemad, kui 35 cm paksused ja sub-bituminoossed ja ligniidi söe kihid õhemad kui 75 cm ning üle 1800 m sügavusel asuv süsi. Samuti arvatakse maavaravaru ja ressursi arvestusest välja süsi, mille tuhasisaldus on suurem kui 33% [13]. 1998. a. UNECE lisas klassifikatsiooni kihindisisesele söele (Joonis 6) ning põhineb kolmel: 1. Moone (Rank), kvaliteet © TTÜ Mäeinstituut 23/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 2. Petrograafiline koosseis 3. Kõrvalsaaduste sisaldus (tuha jääk) UNECE asendas selle klassifikatsiooni Rahvusvahelise Keskmise ja Kõrge Astmega Koodisüsteemiga, mis sobis kõigile söetüüpidele ning arvestas kaheksat söe parameetrit. Joonis 6 1998. a. UNECE kivisöe liikide klassifikatsioon [11] 1999. a. ASTM D388-99 [12] ja rahvusvaheline söe klassifikatsioon ei arvestanud piisavalt laiaulatuslikult söe vanust ega moondumist (metomorfismi). Kivisöe rahvusvaheline klassifikatsioonis oli kasutusel kolmekohaline kood, mis arvestas nelja parameetrit (Tabel 4): 1. Lenduva aine sisaldus 2. brutokütteväärtus 3. paakumus 4. koksistuvus Seda klassifikatsiooni kasutati Euroopas karbonaatse bituminoosse söe kaevandamisel ja müümisel. © TTÜ Mäeinstituut 24/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Tabel 4 ASTM söe klassifikatsioon [16] 2005. a töötati välja Rahvusvahelise Standardikeskuse poolt standard ISO-11760 Söe Klassifikatsioon [14], mis sisaldab kirjelduslikku kategoriseerimist kõigile söetüüpidele, võtab arvesse konkreetsed karakteristikud ning juhendab õige ISO standardi kasutamist söe analüüsides [11]. © TTÜ Mäeinstituut 25/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 13. Ettevõtete seisukohad Põlevkivi kaevandavate ja tarbivate ettevõtete ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad on hangitud kirjalikult ja diskussioonide käigus ning esitatud põlevkivi hindamiskriteeriumite kohta tabelina (Lisa 2, Tabel 10). MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EEK Eesti Energia Kaevandused AS ENK Eesti Energia AS Energiakaubandus VKG Viru Keemia Grupp AS VKGK VKG Kaevandused OÜ VKG OIL VKG Oil AS KNT Kunda Nordic Tsement AS KKT Kiviõli Keemiatööstuse Varad OÜ 13.1. Küsitluse kokkuvõte Energiatootlus Enamus ettevõtteid on seisukohal, et energiatootlust pole vaja arvestada. VKG OIL arvab, et on vaja, kuid varu aktiivseks või passiivseks arvestamist see ei tohi mõjutada. MKM toetab aktiivse varu alumise energiatootluse langetamist tasemeni 30 GJ/m2. Kütteväärtus EEK leiab, et kütteväärtust pole vaja muuta, ei välista ka madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamist. Energiakaubandus arvab, et võib sisse jääda, kuid tuleks madalamale viia. VKG Kaevandused arvab, et on kaheldava väärtusega. VKG OIL arvab, et võiks samaks jääda. KNT arvab, et mittevajalik, aga võib jääda. KKT arvab, et võib samaks jääda, mitte midagi muuta. Tootuskihindi paksuse lisamist ei soovinud keegi. Kihindi koosseis G ja H kihti ei taha keegi juurde võtta tehnoloogia ja mäendustingimuste tõttu. KNT teeb ettepaneku üldse etteantavad kihid ära kaotada. MKM arvates võiks piisava paksuse korral ja majandusliku tasuvuse juures ka G ja H sisse arvata. Keemiline koostis EEK ei vaja keemilist koostist, tarbija ENK soovib keemilise koostise näitamist. VKGK arvab, et võib olla, aga võib ka mitte. VKG Oil arvab, et keemilise koostise näitamine peaks olema informatiivne, kuid selle põhjal ei tuleks varu arvele võtta. KNT jaoks on oluline, eriti MgO sisaldus. KKT arvates ei ole vaja. MKM arvates pole vajalik. Õlisisalduse kriteerium Õlitootmiseks lisakriteeriume pole vaja (EEK, ENK, KKT), vaja on varu garanteeritus 20- 35 aastaks (EEK, KKT). VKG Oil lisaks õlisaagise informatiivse näitajana. KNT soovitab kasutusotstarve nimetada tehnoloogiliseks kütuseks. MKM arvates pole vajalik. Kasutusvaldkonnad EE suund on õli ja elektri koostootmine. KKT ja VKGK suund on õlitootmisel. Kaevandamissügavus © TTÜ Mäeinstituut 26/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Ettevõtted on seisukohal, et kaevandamissügavust piirama ei peaks (EEK, KKT, KNT), kuid peaks välja töötama spetsialase valemi geoloogilistest tingimustest ja kadudest (EEK). MKM arvates pole vajalik. Lisakommentaarid EEK arvab, et kriteeriume ei peaks kehtestama, turg määrab need. Varu kasutamist saab ressursitasuga mõjutada. Kaasata tuleks rohkem Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. MKM on valmis tegema koostööd Keskkonnaministeeriumiga, et antud küsimustele leida vastused arvestades sotsiaal-majanduslike ja keskkonnakaitseliste kaalutluste tasakaalu. © TTÜ Mäeinstituut 27/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14. Põlevkivivaru hindamise kriteeriumid Põlevkivivaru kriteeriumid sätestab määrus Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord (RTL 2005, 60, 866) [2]. Selles on välja toodud kriteeriumid: Põlevkivi tootuskihindi mäemassi energiatootlus, ehk kõikide A-F1 põlevkivikihtide ja nende vahel olevate paekihtide paksuse, kütteväärtuse ja kuiva aine mahumassi korrutiste summa, peab olema vähemalt 25 GJ/m2[2]. Allmaakaevandamise korral on varu majanduslikult aktiivne, kui varu arvutusliku ploki tootsa kihindi keskmine energiatootlus on vähemalt 35 GJ/m2, erijuhtudel mitte alla 34 GJ/m2 [2]. Avakaevandamisel, kui kihindi energiatootlus on alla 35 GJ/m2, võib aktiivse varu arvele võtmiseks kasutada abikriteeriume. Sel juhul peab põlevkivikihtide keskmine kütteväärtus olema üle 10,9 MJ/kg ja nende summaarne paksus suurem kui 10% katendi paksusest. Summaarne paksus peab olema minimaalselt 0,5 m [2]. Passiivse varuna arvele võetava põlevkivi varuploki keskmine kihindi energiatootlus peab olema vähemalt 25 GJ/m2 [2]. © TTÜ Mäeinstituut 28/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.1. Kütteväärtus Kütteväärtus on teatud hulga kütuse täielikul ärapõlemisel eralduv soojushulk, ühik MJ/kg või GJ/t (Joonis 8). 14.1.1. Kehtivad kriteeriumid Kehtivates kriteeriumites on kütteväärtus arvestatud sisse kaudselt läbi energiatootluse. Põlevkivi tootuskihindi mäemassi energiatootlus, ehk kõikide A-F1 põlevkivikihtide ja nende vahel olevate paekihtide paksuse, kütteväärtuse ja kuiva aine mahumassi korrutiste summa, peab olema vähemalt 25 GJ/m2[2]. § 10. (11) Põlevkivi põhiliseks kvaliteedinäitajaks on kuivaine kütteväärtus, mis määratakse akrediteeritud laboratooriumides. Väliskontrolli peab läbima 3–5% proovidest. Kütteväärtuse määrangu erinevus väliskontrolli proovi tulemusest võib olla ±50 kcal/kg (±0,21 MJ/kg) [2]. § 9. (3) Põlevkivi kasutamisvõimaluste hindamisel uuringu käigus on tähtsamad kvaliteedinäitajad kuiva massi erikütteväärtus (Qpd) ja õlisaagis (T) [2]. Avakaevandamisel kasutatakse kütteväärtust abikriteeriumina varu arvele võtmisel: § 11. (2) 2) avakaevandamisel, kui kihindi energiatootlus on alla 35 GJ/m2, võib aktiivse varu arvele võtmiseks kasutada abikriteeriume. Sel juhul peab põlevkivikihtide keskmine kütteväärtus olema üle 10,9 MJ/kg ja nende summaarne paksus suurem kui 10% katendi paksusest. Summaarne paksus peab olema minimaalselt 0,5 m [2]. 14.1.2. Kütteväärtuse analüüs Kui kriteeriumites kasutada kütteväärtuse piirangut, siis: Plussid: • Kui energiatootlus kriteeriumitest kaotada, oleks kütteväärtus põlevkivi kvaliteeti iseloomustav näitaja. • Kütteväärtus väljendab põlevkivi kvaliteeti massiühiku kohta erinevalt energiatootlusest, mis väljendab kvaliteeti pindala kohta. Miinused: • Piirava kriteeriumina kehtestamine piirab varu efektiivset kasutamist. Kui seada kütteväärtusele alampiir, siis see takistab kvaliteedi juhtimist (madalama ja kõrgema kvaliteedi kokkusegamist), et saada tarbijale sobiv toode. © TTÜ Mäeinstituut 29/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.2. Energiatootlus Energiatootlus on A-F1 põlevkivikihtide ja nende vahel olevate paekihtide paksuse, kütteväärtuse ja kuiva aine mahumassi (Joonis 12) korrutiste summa. 14.2.1. Kehtivad kriteeriumid Energiatootluse 25 GJ/m2 alampiiri põhjal võetakse varu registris arvele. Varu hinnatakse energiatootluse põhjal kas aktiivseks (energiatootlus vähemalt 35 GJ/m2) või passiivseks (energiatootlus 25 kuni 35 GJ/m2). § 9. (4) Põlevkivi tootuskihindi mäemassi energiatootlus, ehk kõikide A-F1 põlevkivikihtide ja nende vahel olevate paekihtide paksuse, kütteväärtuse ja kuiva aine mahumassi korrutiste summa, peab olema vähemalt 25 GJ/m2 [2]. § 11. (2) 1) allmaakaevandamise korral on varu majanduslikult aktiivne, kui varu arvutusliku ploki tootsa kihindi keskmine energiatootlus on vähemalt 35 GJ/m2, erijuhtudel mitte alla 34 GJ/m2; 2) avakaevandamisel, kui kihindi energiatootlus on alla 35 GJ/m2, võib aktiivse varu arvele võtmiseks kasutada abikriteeriume. Sel juhul peab põlevkivikihtide keskmine kütteväärtus olema üle 10,9 MJ/kg ja nende summaarne paksus suurem kui 10% katendi paksusest. Summaarne paksus peab olema minimaalselt 0,5 m; 3) passiivse varuna arvele võetava põlevkivi varuploki keskmine kihindi energiatootlus peab olema vähemalt 25 GJ/m2 [2]. 14.2.2. Energiatootluse analüüs Energiatootlus on suurim maardla põhjapoolses keskosas ja väheneb lõuna, ning maardla tiibade suunas (Joonis 9). Energiatootluse põhjal jaotatakse varu aktiivseks ja passiivseks (Joonis 10) ning arvel olev maardla on piiritletud energiatootlusega 25 GJ/m2. Juhul, kui kaotada aktiivsuse ja passiivsuse jaotus sõltuvalt energiatootlusest või majanduslikest näitajatest ja nimetada kogu varu lihtsalt varuks, tähendaks see (tänase aktiivse) varu koguse 2,5 kordset suurenemist (Tabel 5 ja Joonis 7). Energiatootluse põhjal varu aktiivsuse jaotamise kaotamisel võib varu passiivseks lugeda näiteks looduskaitseliste piirangute tõttu. Kui kriteeriumites on kasutusel energiatootluse piirang, siis: Plussid: • Kirjeldusena põlevkivi kvaliteeti iseloomustav näitaja. Arvestab kütteväärtust, kihindi paksust ja mahumassi. Miinused: • Piirava kriteeriumina piirab varu efektiivset kasutamist. Näiteks täna kehtiva energiatootluse aktiivsuse piirang 35 GJ/m2 arvestab aktiivsena ainult 38% täna piiritletud maardla varu kogusest (Tabel 5 ja Joonis 7). © TTÜ Mäeinstituut 30/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Tabel 5 Põlevkivivaru kogused energiatootluse erinevate alampiiride korral Põlevkivi Osakaal Energiatootluse kogus, miljon kogu varust piirid, GJ/m2 tonni Min Max 4693.818 100.00% 5 50 4692.680 99.98% 10 50 4691.627 99.95% 20 50 4668.807 99.47% 25 50 3759.992 80.11% 30 50 1783.365 37.99% 35 50 860.578 18.33% 40 50 117.099 2.49% 45 50 Arvestatud on kogu maardla varuga, sh ka looduskaitseliste piirangutega kaetud alad. 0,05% varust moodustab alla 25 GJ/m2 energiatootlusega plokid (Tabel 6). Detailsemad ploki andmed on esitatud lisas (Lisa 3, Tabel 11, Tabel 12 ja Tabel 13). 100% 5 10 20 25 30 35 40 45 Osakaal, %100.00%99.98% 99.95% 99.47% 80.11% 37.99% 18.33% 2.49% Joonis 7 Põlevkivivaru koguste osakaal kogu varust energiatootluse erinevate alampiiride korral Rohelisega on märgitud täna kehtiv aktiivne piir ning halliga passiivse varu piir. © TTÜ Mäeinstituut 31/61 Osakaal kogu varust, % Põlevkivivaru koguste osakaal kogu varust energiatootluse erinevate alampiiride korral 80% 60% 40% 20% 0% Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Tabel 6 Põlevkiviplokid energiatootlusega kuni 25 GJ/m2 Varu suurus, Ploki nimi tuh. t. © TTÜ Mäeinstituut 32/61 Jooksev varu suurus, tuh. t. Energia- Varu Pindala, Paksus, tootlus, liik ha m GJ/m2 Täiendandmed Maardlaosa Kuulub mäeraldisse 14 plokk aR 39.00 1.09 638 638 23.40 E 23.4GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919 Tammiku kaeveväli Tammiku kaevandus 15 plokk pR 2.23 1.09 36 36 23.40 E 23.4GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919 Tammiku kaeveväli Tammiku kaevandus 19 plokk aR 19.32 1.09 316 316 23.40 E 23.4GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919 Tammiku kaeveväli 20 plokk pR 57.06 1.09 933 933 23.40 E 23.4GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919 Tammiku kaeveväli 16 plokk pR 152.22 0.42 1138 1138 6.10 E 6.10GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919, 1 ploki lamam, C-A Kohala uuringuväli 12 plokk pT 4.55 1.34 98 98 24.75 E 24.75GJ/m2; Kavastu park; käskkiri 10.07.2008 nr 919, F1-D Haljala uuringuväli 1 plokk aT 801.63 1.34 17294 17294 24.75 E 24.75GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919, F1-D, katendi paksus alla 13,4 m Haljala uuringuväli 8 plokk aR 3.11 1.96 63 4 24.20 E 24,20 GJ/m2, käskkiri 12.11.2009 nr 2109; käskkiri 14.07.2011 nr 1050, tunnistatud kaevandamisväärseks Põhja-Kiviõli uuringuväli Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär 24 plokk pR 117.90 1.04 1766 1766 24.53 E 24.53GJ/m2; Sirgala karjääri tehnol. kompleksi tervik; käskkiri 10.07.2008 nr 919, C-A Sirgala kaeveväli 4 plokk pT 33.48 0.87 488 488 13.90 E 13.9GJ/m2; raudtee kaitsetervik; käskkiri 10.07.2008 nr 919, F1-D Narva kaeveväli Narva karjäär 2 plokk aT 28.34 0.87 4 2 13.90 E 13.9GJ/m2, käskkiri 10.07.2008 nr 919, F1-D; käskkiri 23.09.2013 nr 941 Narva kaeveväli Narva karjäär 1 plokk aT 174.95 0.94 107 88 20.90 E 20.9GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919, 2 ploki lamam, C-A; käskkiri 23.09.2013 nr 941, käskkiri 18.08.2015 nr 739 Narva kaeveväli Narva karjäär 3 plokk pT 33.48 0.94 458 458 20.90 E 20.9GJ/m2; raudtee kaitsetervik; käskkiri 10.07.2008 nr 919, 4 ploki lamam, C-A Narva kaeveväli Narva karjäär 9 plokk aT 15.57 0.94 214 214 20.90 E 20.9 GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919, C-A Narva kaeveväli 10 plokk aT 15.70 0.94 215 215 20.90 E 20.9GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919, osaliselt 11 ploki lamam, C-A Narva kaeveväli 11 plokk aT 5.19 0.87 76 76 13.90 E 13.9 GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919, F1-D Narva kaeveväli 12 plokk pT 9.61 0.94 132 132 20.90 E 20.9 GJ/m2; Mustajõe laialehise nestiku püielupaik; käskkiri 10.07.2008 nr 919, C-A Narva kaeveväli 13 plokk aT 31.75 0.94 435 435 20.90 E 20.9 GJ/m2; käskkiri 06.12.2010 nr 1793, osaliselt 14 ploki lamamis, C-A Narva kaeveväli 14 plokk aT 27.57 0.87 403 403 13.90 E13.9 GJ/m2; käskkiri 06.12.2010 nr 1793, F1-D Narva kaeveväli 18 plokk pT 8.37 0.94 115 115 20.90 E 20.9GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919, 19 ploki lamam, C-A Narva kaeveväli Narva karjäär 19 plokk pT 5.71 0.87 83 83 13.90 E 13.9GJ/m2; käskkiri 10.07.2008 nr 919, F1-D Narva kaeveväli Narva karjäär Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.3. Õlisisaldus Õlisisaldus väljendab põlevkivist saadavat õli kogust protsentides (Joonis 11). 14.3.1. Kehtivad kriteeriumid Õlisisaldust kehtivas korras ei arvestata. § 9. (3) Põlevkivi kasutamisvõimaluste hindamisel uuringu käigus on tähtsamad kvaliteedinäitajad kuiva massi erikütteväärtus (Qpd) ja õlisaagis (T) [2]. 14.3.2. Õlisisalduse analüüs Kui kriteeriumites kasutada õlisisalduse piirangut, siis: Plussid: • Kirjeldusena põlevkivi kvaliteeti iseloomustav näitaja Miinused: • Piirava kriteeriumina kehtestamine piirab varu efektiivset kasutamist 14.4. Massitootlus Massitootlus iseloomustab kihindi või kihi massi pindalal. Massitootlust kasutatakse tehnoloogia projekteerimisel masina tootlikkuse arvutamisel. Maksustamine toimub ka põlevkivi massi alusel. 14.4.1. Kehtivad kriteeriumid Massitootlust kehtivas korras ei arvestata. 14.4.2. Massitootluse analüüs Kui kriteeriumites kasutada massitootluse piirangut, siis: Plussid: • Kirjeldusena põlevkivi massi, mis on seotud maksustamisega, iseloomustav näitaja. Miinused: • Piirava kriteeriumina kehtestamine piirab varu efektiivset kasutamist. • Ei sisalda infot põlevkivi kvaliteedi kohta. © TTÜ Mäeinstituut 33/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.5. Tootuskihindi koosseis 14.5.1. Kehtivad kriteeriumid Põlevkivi tootuskihindiks loetakse kõiki A-F1 põlevkivikihte ja nende vahel olevaid paekihte. § 9. (4) Põlevkivi tootuskihindi mäemassi energiatootlus, ehk kõikide A-F1 põlevkivikihtide ja nende vahel olevate paekihtide paksuse, kütteväärtuse ja kuiva aine mahumassi korrutiste summa, peab olema vähemalt 25 GJ/m2 [2]. Avakaevandamisel kasutatakse põlevkivikihtide summaarset paksust abikriteeriumina varu arvele võtmisel: § 11. (2) 2) avakaevandamisel, kui kihindi energiatootlus on alla 35 GJ/m2, võib aktiivse varu arvele võtmiseks kasutada abikriteeriume. Sel juhul peab põlevkivikihtide keskmine kütteväärtus olema üle 10,9 MJ/kg ja nende summaarne paksus suurem kui 10% katendi paksusest. Summaarne paksus peab olema minimaalselt 0,5 m [2]. 14.5.2. Tootuskihindi koosseisu analüüs Maavara säästliku kasutamise eesmärgil on mõeldav ka teiste kihtide arvele võtmine ja kaevandamine. Avakaevandamisel väljatakse G ja H kihid katendi koosseisus igal juhul. G ja H kihi lisamisel tootuskihindi koosseisu suurenevad kaevandatava varu kaod. Kui kriteeriumites kasutada tootuskihindina A-F1 kihte, siis: Plussid: • Kihtide koosseisu samaks jätmisel ei pea riik ega kaevandajad maavarade registri muutmiseks tegema lisategevusi. Miinused: • G ja H kihte ei kaevandata ning kogu ressurssi ei kasutata ära. © TTÜ Mäeinstituut 34/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.6. Põlevkivikihtide summaarne paksus Põlevkivi tootuskihindi ehk kõikide A-F1 põlevkivikihtide summaarne paksus (Joonis 13) ja tootuskihindi paksus [24] vähenevad lõuna suunas. 14.6.1. Kehtivad kriteeriumid § 9. (4) Põlevkivi tootuskihindi mäemassi energiatootlus, ehk kõikide A-F1 põlevkivikihtide ja nende vahel olevate paekihtide paksuse, kütteväärtuse ja kuiva aine mahumassi korrutiste summa, peab olema vähemalt 25 GJ/m2 [2]. Avakaevandamisel kasutatakse põlevkivikihtide summaarset paksust abikriteeriumina varu arvele võtmisel: § 11. (2) 2) avakaevandamisel, kui kihindi energiatootlus on alla 35 GJ/m2, võib aktiivse varu arvele võtmiseks kasutada abikriteeriume. Sel juhul peab põlevkivikihtide keskmine kütteväärtus olema üle 10,9 MJ/kg ja nende summaarne paksus suurem kui 10% katendi paksusest. Summaarne paksus peab olema minimaalselt 0,5 m [2]. 14.6.2. Põlevkivikihtide summaarse paksuse analüüs Põlevkivikihtide summaarne paksus on suurem maardla põhjaosas ning väheneb lõuna suunas (Joonis 13). Kui kriteeriumites kasutada põlevkivikihtide summaarse paksuse piirangut, siis: Plussid: • Kirjeldusena on põlevkivikihtide summaarne paksus põlevkivi omadust iseloomustav näitaja. • Kirjeldava infona aitab kihindi paksus kaevandajal tehnoloogiat planeerida. Miinused: • Piirava kriteeriumina arvele võetav põlevkivikihtide summaarne paksus piirab varu efektiivset kasutamist. © TTÜ Mäeinstituut 35/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.7. Kaevandamissügavus 14.7.1. Kehtivad kriteeriumid Avakaevandamisel kasutatakse kaevandamissügavust katendi paksuse abikriteeriumina varu arvele võtmisel: § 11. (2) 2) avakaevandamisel, kui kihindi energiatootlus on alla 35 GJ/m2, võib aktiivse varu arvele võtmiseks kasutada abikriteeriume. Sel juhul peab põlevkivikihtide keskmine kütteväärtus olema üle 10,9 MJ/kg ja nende summaarne paksus suurem kui 10% katendi paksusest. Summaarne paksus peab olema minimaalselt 0,5 m [2]. 14.7.2. Kaevandamissügavuse analüüs Eesti põlevkivimaardla täna piiritletud maardla lasumussügavus ulatub kuni 90m Permisküla uuringuväljal (Tabel 7 ja Joonis 14). Põlevkivivaru on maardla madalamas osas välja kaevandatud ning edasine varu kaevandamine liigub lõuna poole sügavama varu poole. Kõige sügavamal kaevandatakse põlevkivi Estonia kaevanduses 70m sügavusel (Tabel 8). Tabel 7 Kaeve- ja uuringuväljadel põlevkivikihindi lae sügavus Maardlaosa Põlevkivikihindi lae sügavus, m Min Keskm Max Põhja-Kiviõli uuringuväli 6 10 20 Kohtla kaeveväli 2 11 26 Uljaste uuringuväli 5 13 23 Pada uuringuväli 5 15 27 Aidu kaeveväli 11 19 27 Narva kaeveväli 1 20 40 Tammiku kaeveväli 11 21 45 Sirgala kaeveväli 0 25 36 Haljala uuringuväli 3 25 48 Kohala uuringuväli 7 27 63 Sompa kaeveväli 19 30 35 Uus-Kiviõli uuringuväli 14 32 51 Ahtme kaeveväli 13 34 55 Ojamaa uuringuväli 25 38 61 Viru kaeveväli 33 45 52 Sonda uuringuväli 16 50 79 Kabala uuringuväli 30 50 74 Puhatu uuringuväli 26 51 79 Estonia kaeveväli 27 55 70 Oandu uuringuväli 35 59 84 Seli uuringuväli 44 62 75 Permisküla uuringuväli 27 66 92 Peipsi uuringuväli 57 75 88 © TTÜ Mäeinstituut 36/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Tabel 8 Põlevkivi kaevandamissügavused aastatel 2000 - 2014 Ida-Virumaal [21] Nimi © TTÜ Mäeinstituut 37/61 Kaevandamissügavus aastatel 2000-2014 kaevandatud aladel, m Min Keskm Max Aidu karjäär 15 25 22 Narva karjäär 6 33 19 Sirgala karjäär 11 26 20 Estonia kaevandus 48 67 59 Viru kaevandus 33 50 43 Ojamaa kaevandus 28 30 31 Sompa kaevandus 26 30 31 Vanaküla karjääriväljad 2 10 8 Põhja-Kiviõli karjäär 6 10 8 Kui kriteeriumites kasutada kaevandamissügavuse piirangut, siis: Plussid: • Kirjeldusena põlevkivikihindi sügavust iseloomustav näitaja. Miinused: • Piirava kriteeriumina kehtestamine piirab varu efektiivset kasutamist. Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.8. Tuhasus Tuhasus iseloomustab põletamisel tekkivat tuha kogust (Joonis 15). Orgaanika sisaldus väljendab orgaanika kogust (Joonis 16). 14.8.1. Kehtivad kriteeriumid Tuhasust kehtivas korras ei arvestata. 14.8.2. Tuhasuse analüüs Kui kriteeriumites kasutada tuhasuse piirangut, siis: Plussid: • Kirjeldusena põlevkivi kvaliteeti iseloomustav näitaja. Miinused: • Piirava kriteeriumina kehtestamine piirab varu efektiivset kasutamist. 14.9. Niiskus Niiskus iseloomustab vee sisalust (Joonis 17). 14.9.1. Kehtivad kriteeriumid Niiskust kehtivas korras ei arvestata. 14.9.2. Niiskuse analüüs Kui kriteeriumites kasutada niiskuse piirangut, siis: Plussid: • Kirjeldusena põlevkivi omadust iseloomustav näitaja. Miinused: • Piirava kriteeriumina kehtestamine piirab varu efektiivset kasutamist. © TTÜ Mäeinstituut 38/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.10. Keemiline koostis Keemiline koostis iseloomustab keemiliste elementide sisaldust. 14.10.1. Kehtivad kriteeriumid Põlevkivi keemilist koostist ei arvestata. 14.10.2. Keemilise koostise analüüs Andmed keemilise koostise sisalduse hankimise kohta tuleb ette näha maavara uuringu staadiumis. Kuna Eestil puudub puuraukude andmebaas, siis pole võimalik ka analüüsida MgO sisaldust kogu maardlas [30]. Eelnevates uuringutes on välja toodud, et magneesiumisisalduse jaotuse uurimisel joonistus välja, et maardla lääneosas MgO sisaldus tootsas kihindis on vahemikus 0,9...3,3% (Joonis 18). Keskosas on MgO sisaldus 1,1...12,9% ja idaosas 1,4...13,1% vahemikus. Maardla idaosas on MgO sisaldus suurem rikete piirkonnas ja karstivööndites. Lääneosas geoloogiliste rikete ja karstivööndite mõju puudub, seega on MgO sisaldus tsemenditööstuse jaoks normi piires [4]. Kui kriteeriumites kasutada keemilise koostise piirangut, siis: Plussid: • Kirjeldava infona annab tarbijale lisainfot põlevkivi kasutamise kohta. Miinused: • Piirava kriteeriumina kehtestamine piirab varu efektiivset kasutamist. © TTÜ Mäeinstituut 39/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 14.11. Kriteeriumite muutmise mõju maavara kaole ja ressursisäästlikkus Põlevkivi arvele võtmise kriteeriumite kehtestamine piirab varu efektiivset kasutamist. Energiatootluse aktiivse piiri alandamisel on võimalik kasutusele võtta seni passiivsed olnud varud ning geoloogiline kadu väheneb. Tootuskihindi koosseisule G ja H kihi lisamisel geoloogilised kaod vähenevad (Tabel 9). Tabel 9 Kriteeriumite muutmise mõju kaole Kriteerium Muutus Pluss Miinus Kütteväärtus Kui kehtestada alampiir Kaevandamiskadu väheneb. Arvel mitteolev varu on geoloogiline kadu. Energiatootlus Kui energiatootluse põhjal aktiivseks ja passiivseks jaotamine kaotada (alates 25 GJ/m2) © TTÜ Mäeinstituut 40/61 Võimalik võtta kasutusele seni passiivsed olnud varud. Geoloogiline kadu väheneb. Pole Kui varu on arvel alates 0 GJ/m2 Võimalik võtta kasutusele seni passiivsed olnud ja 0-25 GJ/m2 varud. Geoloogiline kadu väheneb. Pole Tootuskihindi koosseis Kui kihindile A-F1 lisada juurde G ja H kihid Seni arvele võtmata G ja H kiht kaevandatakse ära ning geoloogiline kadu väheneb. Tehnoloogia mittemuutmise tõttu suurenevad kaod kuna G ja H kihid jäävad kaevandamata. Reaalselt looduses ei muutu olukord. Kihindi paksus Kui arvele võetav kihind piirata teatud paksuse väärtusega Kaevandamiskadu väheneb kuna arvel on ainult kaevandatavad kihid. Geoloogiline kadu suureneb kuna osa varust jääb kaevandamata. Kaevandamissügavus Kui seada abikriteerium kindla katendi paksuse ja kihindi paksuse nõuetega Pole Kadu suureneb nõuetest välja jäävate juhtumite arvelt. Keemiline koostis Kui seada kindel keemiline koostis kriteeriumina Pole Geoloogilised kaod suurenevad keemiliste piirangute tõttu. Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 15. Kokkuvõte Põlevkivi varu koguse määrab selle kasutamise tehnoloogia ja tarbimist kujundav majandustegevus. Vastavalt sellele kehtestatakse kriteeriumid, mis määravad, mis osa maapõues on maavara. Eelnevat analüüsi arvesse võttes on soovitav põlevkivivaru kriteeriumite kehtestamisel arvestada järgnevaga: 1. Varu aktiivseks ja passiivseks jaotamine energiatootluse põhjal pole põhjendatud. 2. Maardla on otstarbekas piiritleda energiatootluse minimaalse väärtusega 25 GJ/m2. See vastab praegusele maardla piirile. 3. Kaevandajale tuleks võimaldada soovi korral lisaks tootuskihindile väljata ka G ja H kihid sobiliku tehnoloogia olemasolul. 4. Äärealade parema kasutatavuse eesmärgil on otstarbekas võimaldada kaevandajale kaevandamisloaga etteantud mäeeraldise kõrvale luba teha ettevõttel enda vastutusega läbindustöid varu kaevandatavuse kindlaksmääramiseks. 5. On otstarbekas kehtestada kord, kus riigiga kokkulepitud põlevkivivaru kogus oleks garanteeritud pikema perioodi jaoks neile, kes kasutavad parimat võimalikku tehnoloogiat. 6. Maksudega saab mõjutada varu ressursisäästlikku ja efektiivset kasutamist paremini kui põlevkivile seatud kriteeriumitega. 7. Põlevkivivaru arvele võtmisel on otstarbekas kasutada järgnevaid andmeid informatiivsena maardlate registris, kuid mitte piirangutena: • Kütteväärtus • Õlisisaldus • Massitootlus • Põlevkivikihtide summaarne paksus • Kaevandamissügavus • Tuhasus • Niiskus • Keemiline koostis © TTÜ Mäeinstituut 41/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 16. Kasutatud allikad 1. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. Keskkonnaministeerium. 2015. Tallinn 2. Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord (RTL 2005, 60, 866). 3. Soone, J.; Adamson, A. jt. 2005. Kasutamissuundadele vastava põlevkivi varu hindamise kriteeriumite loomine ja koguse hindamine vastavalt arenevale kütuse ja energiamajandusele, ressursi pikaajaline planeerimine. Etapp 2.1. 574L. Mäeinstituut 4. Valgma, I. jt. 2010. Põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse tagamiseks põlevkivi kasutamissuundade määramine ja varu hindamine uute kriteeriumite alusel. LMIN10094. Mäeinstituut 5. Reinsalu, E. jt. 2011. Fosforiidi ja põlevkivi allmaa-kaevandamise võimalus Rakvere fosforiidilevila ja Eesti põlevkivimaardla kattumusalal. Lep11072. Mäeinstituut 6. Keskkonnaregistri maardlate nimistu. Maa-amet 02.12.2015 7. Väizene, V. jt. 2013. Ojamaa kaevanduse põlevkivi varu suurendamise võimaluste uuring. Lep13057. Mäeinstituut 8. Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeerium saatis põlevkivisektori keskkonnatasude langetamise eelnõu kooskõlastusringile. 17.03.2016 http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaministeerium-saatis-polevkivisektori- keskkonnatasude-langetamise-eelnou 9. Maapõueseadus. 23.11.2004 RT I 2004, 84, 572 10. InfoMine http://www.infomine.com/ 31.03.2016 11. Suárez-Ruiz I., Crelling, J. C. Applied Coal Petrology: The Role of Petrology in Coal Utilization. 2008. Academic Press, 408 12. ASTM D388-99. Standard Classification of Coals by Rank. 1999. ASTM International. 13. Coal Resource Classification System of the U.S. Bureau Of Mines and U.S. Geological Survey.1976. GEOLOGICAL SURVEY BULLETIN 1450-B. United States Printing Office, Washington 14. ISO-11760:2005 Classification of Coals. International Organization for Standardization. 15. Paist, A., Poobus, A. 2008. Soojusgeneraatorid. Õppematerjal. TTÜ Soojustehnika Instituut. TTÜ kirjastus 16. Beychok, M. 2007. The Encyclopedia of Earth. Minerals and Mining. Coal., http://www.eoearth.org/view/article/151276/ 31.03.2016 17. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad. RT I 2009, 54, 366 18. Keskkonnatasude seadus. RT I 2005, 67, 512 19. Valgma. I. 2013. Põlevkivi ressurss. ETF4870. Mäeinstituut 20. Nikitin. O. Ojamaa kaevevälja ja sompa kaevevälja lõuna osa kaevandamise projekt. Eesti Põlevkivi 21. Väizene, V. jt. 2014. Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ruumilise planeeringu hinnang. Lep14060. Mäeinstituut 22. Väizene, V. jt. 2013. Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016-2030. Lep13056. Mäeinstituut 23. Valgma, I. jt. 2010. Jõhvi, Toila ja Mäetaguse valla ühise energiasäästliku arengu kavandamine. Lep10020A. Mäeinstituut © TTÜ Mäeinstituut 42/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 24. Valgma, I. jt. 2008. Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega põlevkivi tootmise tehnoloogilised võimalused ning majandusliku otstarbekuse analüüs. Lep7038AK. Mäeinstituut 25. Kattai, V. jt. 1995. Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995). Tallinn, Eesti Geoloogiakeskus 26. Reinsalu, E. jt. 1996. Eesti maavarade kütusena kasutamise perspektiivid. Etapp 2.1 Põlevkivi varu hindamise kriteeriumite majanduslikud alused. Lep614. Mäeinstituut 27. Reinsalu, E. jt. 1997. Eesti maavarade kütusena kasutamise perspektiivid. Etapp 2.2 Põlevkivi aktiivse varu kriteeriumid kaevandamiseks soodsatel aladel. Lep614. Mäeinstituut 28. Kattai, V. 2000. Eesti Kukersiitpõlevkivi ressurss. Põlevkivi talutav kaevandamine, toimetaja Enno Reinsalu. Jõhvi. Mäeinstituut 29. Kattai, V. 2000. Eesti põlevkivi : geoloogia, ressurss, kaevandamistingimused. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus 30. Бауков, С., Сизова, В, Нассанова, Н. (1961) Общаягорно-промышленная оценка Эстонского месторождения как база для энергоклинкерного производства, Изыскание способа подготовки горной массы валовой выемки промышленного пласта A-F, пригодной по качеству и постоянству компонентов. Eesti Geoloogiafond nr 1467. 31. Valgma, I. jt. 2011. Säästliku kaevandamise tingimused. ETF7499. Mäeinstituut © TTÜ Mäeinstituut 43/61 20 10 0 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Põlevkivikihtide A-F1 summaarsed kütteväärtused Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 8 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W 20 10 0 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Põlevkivi tootuskihindi energiatootlused Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 9 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W 20 10 0 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Põlevkivivaru liikide kaupa Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 10 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W 20 10 0 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Õlisisaldused Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 11 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W 20 10 0 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Põlevkivikihtide mahumassid Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 12 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W 20 10 0 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Tootuskihindi põlevkivikihtide summaarsed paksused Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 13 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. Kattekivimite paksuse andmed on Mäeinstituudi töödest 3. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 4. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 5. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Töö: KIK15013 Joonis 14 Põlevkivimaardla kattekivimite paksus ning kaeve- ja uuringuväljade keskmine kattekivimite paksus 6. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Vivika Väizene tel 620 3850 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee Kuupäev: 01.06.2016 Teostas Kontrollis Töö juht NSmi.ttu.ee W E 20 10 0 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Tuhasus Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 15 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W 20 10 0 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Orgaanilise massi sisaldused Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 16 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W 20 10 0 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 300 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Niiskuse sisaldus Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 17 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W MÄRKUSED: 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 2. MgO sisalduse andmed EGF 1467 3. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 4. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 5. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma 6. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas TTÜ Mäeinstituut Kontrollis Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, tel 620 3850 mi.ttu.ee maeinst@ttu.ee NS E mi.ttu.ee W Mõõtkava: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Narva mnt 7A 1 : 100 000 10117 Tallinn MgO sisaldus põlevkivimaardlas Kuupäev: 01.06.2016 Vivika Väizene Töö: KIK15013 Ingo Valgma Töö juht Vivika Väizene Joonis 18 3 0 1.5 0 kilomeeter 5 2.5 kilomeeter Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Lisa 1 Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord. Uuringu korra rakendamine põlevkivi suhtes 4. peatükk UURINGU KORRA RAKENDAMINE PÕLEVKIVI SUHTES § 9. Põlevkivi kasutusalad ja kasutusalade määramise nõuded (1) Eestis kasutatakse põlevkivi põhiliselt: 1) kütusena energeetikatööstuses; 2) toormena keemiatööstuses. (2) Põlevkivi põletamisel tekkivat lendtuhka võib kasutada põllumajanduses põldude lupjamiseks ning ehitusmaterjalitööstuses portlandtsemendi tootmiseks, tuhkbetoonplokkide valmistamiseks ja teedeehitusel. (3) Põlevkivi kasutamisvõimaluste hindamisel uuringu käigus on tähtsamad kvaliteedinäitajad kuiva massi erikütteväärtus (Qpd) ja õlisaagis (T). (4) Põlevkivi tootuskihindi mäemassi energiatootlus, ehk kõikide A-F1 põlevkivikihtide ja nende vahel olevate paekihtide paksuse, kütteväärtuse ja kuiva aine mahumassi korrutiste summa, peab olema vähemalt 25 GJ/m2. § 10. Uuringumetoodika (1) Maardla geoloogilise ehituse ja põlevkivilasundi monoklinaalse lasuvuse tõttu tuleb rajada vertikaalsed puuraugud. Arvestades leiukoha lääne-idasuunalist väljavenitatust ning kihindi paksuse, kvaliteedi ja sügavuse suuremat põhja-lõunasuunalist muutlikkust, tuleb rajada uuringuprofiilid samuti põhja- lõunasuunalistena. Profiilide maksimaalne vahekaugus on 2–4 km, puuraukude vahekaugus profiilil on 1–2 km, kusjuures: 1) tarbevaru uuringuvõrk peab olema tihedusega vähemalt 2×1 km; 2) reservvaru uuringuvõrk peab olema tihedusega vähemalt 4×2 km. (2) Kihindi väljakiildumisjoone, tektooniliste rikete, lokaalsete struktuuride ja mattunud ürgorgude piiride täpsustamiseks on vaja kasutada lõikes 1 sätestatust tihedamat uuringuvõrku. (3) Proove võetakse põlevkivi kvaliteedi uurimiseks kõikide puuraukude puursüdamikest, välja arvatud eriülesannet täitvad puuraugud. Puursüdamikest võetakse proovid kihtdiferentsiaalsel meetodil, mille kohaselt proove võetakse kõigist põlevkivikihtidest ja nende vahel olevatest lubjakivikihtidest. Iga eraldi proovitava lubjakivikihi minimaalne paksus on 5 cm. Õhemaid lubjakivi vahekihte proovitakse koos põlevkiviga. Kaeveõõntest võetakse proovid nii vao- kui kihtdiferentsiaalmeetodil. Vao mõõtmed peavad olema vähemalt 20×3 cm. Kõik proovivõtukohad dokumenteeritakse. (4) Kogu puursüdamikust võetud proov purustatakse ja peenendatakse, nii et osakeste läbimõõt ei ületa 3 mm. Proovi vähendatakse kvarteerimise meetodil kaaluni 100–200 grammi ja antakse laborisse. Peenendatud proovist moodustatakse ka proovi duplikaat. (5) Tellija soovil võib kasutada tehnoloogilist koguproovimist põlevkivi rikastatavuse ja tehnoloogiliste omaduste selgitamiseks tingimustes, mis on lähedased tööstuslikele. Tehnoloogilisi proove võib võtta kaevanditest, suure läbimõõduga puuraukudest või puuraukude grupist. Proovid võivad olla kihtidest, kihikompleksidest või kogu kihindist. Proovide mass ja proovimismetoodika kooskõlastatakse katseid tegeva laboriga. (6) Uuringuala geoloogilise ehituse eripärast tulenevalt tehakse järgmisi geofüüsikalisi töid: 1) elektromeetrilist profileerimist, mille korral profiilide vahekaugus on 250–500 m, punktide vahekaugus profiilil 10–25 m. Profiilid peavad olema orienteeritud risti põhiliste karstitsoonide levikuga. Anomaalsete vööndite geoelektrilise läbilõike uurimiseks sügavuti kasutatakse vertikaalset elektrilist sondeerimist; 2) gravimeetrilist uuringut tuleb teha instrumentaalselt rajatud profiilidel, mis on risti ürgorgude levikuga. Sõltuvalt oru laiusest ja läbilõike kujust peab vaatluspunktide vaheline kaugus olema 10–50 m. (7) Geofüüsikalised tööd peavad eelnema puurimisele. (8) Hüdrogeoloogiliste ja hüdroloogiliste tööde uurimisobjektideks on põhjaveekihid, pinnavesi ja veekogud, soomassiivid, vettandvate kivimite looduslikud ja tehispaljandid, puuraugud ja kaeveõõned, veehaarded, drenaaži- ja hüdrotehnilised süsteemid, pinna- ja põhjavee reostusallikad, töötavad põlevkivikaevandused ja -karjäärid. (9) Uuringu käigus tehakse järgmisi hüdrogeoloogilisi ja hüdroloogilisi töid: 1) puuraukude veetaseme mõõtmine ja proovide võtmine; 2) hüdrogeoloogiliste puuraukude katse- ja proovipumpamised; © TTÜ Mäeinstituut 55/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs 3) hüdrogeoloogiliste puuraukude vooluhulga karotaaž; 4) detailsete hüdrogeoloogiliste marsruutide läbimine; 5) veemõõtepunktide sisseseadmine vooluvees ja veekogudes; 6) hüdromeetrilised tööd; 7) põhja- ja pinnavee hüdrokeemiliste ja bakterioloogiliste proovide võtmine; 8) katse- ja vaatluspuuraukude veetaseme, keemilise koostise ja kvaliteedi regulaarsed režiimivaatlused; 9) laboritööd vee füüsikaliste omaduste ning keemilise koostise, naftasaaduste, fenoolide ja teiste kahjulike ainete sisalduse, vee süsihappelise agressiivsuse ning sanitaar-bakterioloogiliste näitajate määramiseks. (10) Hüdrogeoloogiliste tööde tulemused peavad võimaldama: 1) hinnata uuringuruumi veerohkust ning määrata lasundi avamisel ja põlevkivi kaevandamisel kaeveõõntesse tuleva võimaliku vooluhulga 3–5 aasta kestel; 2) eristada veerohked piirkonnad; 3) anda hinnangu veeressurssidele ja nende muutumisele põlevkivi kaevandamise käigus ning määrata majandus- ja joogivee ning tehnilise veevarustuse allikad. (11) Põlevkivi põhiliseks kvaliteedinäitajaks on kuivaine kütteväärtus, mis määratakse akrediteeritud laboratooriumides. Väliskontrolli peab läbima 3–5% proovidest. Kütteväärtuse määrangu erinevus väliskontrolli proovi tulemusest võib olla ±50 kcal/kg (±0,21 MJ/kg). (12) Tellija soovil võib uurida ka muid põlevkivi kvaliteedinäitajaid, pinnakatte ja kattekivimite agrokeemilisi omadusi, määrata ümbriskivimite koostise ja omadused nende kasutamise seisukohast, põlevkivi rikastamise võimalused või muud põlevkivi omadused. § 11. Varu arvutamine (1) Põlevkivi varu arvutatakse põlevkivikihtide summana maapõues esinevas koguses 1000 tonni täpsusega. Uuringuruumis oleva varu arvutamise alus on põlevkivikihindi leviku pindala, kihindi põlevkivikihtide summaarne paksus, põlevkivi kvaliteet, mida näitab kuiva massi kütteväärtus ja mahumass kuivas olekus. (2) Majanduslikust aspektist lähtuvalt klassifitseeritakse põlevkivivaru aktiivseks ja passiivseks vastavalt järgmistele kriteeriumidele: 1) allmaakaevandamise korral on varu majanduslikult aktiivne, kui varu arvutusliku ploki tootsa kihindi keskmine energiatootlus on vähemalt 35 GJ/m2, erijuhtudel mitte alla 34 GJ/m2; 2) avakaevandamisel, kui kihindi energiatootlus on alla 35 GJ/m2, võib aktiivse varu arvele võtmiseks kasutada abikriteeriume. Sel juhul peab põlevkivikihtide keskmine kütteväärtus olema üle 10,9 MJ/kg ja nende summaarne paksus suurem kui 10% katendi paksusest. Summaarne paksus peab olema minimaalselt 0,5 m; 3) passiivse varuna arvele võetava põlevkivi varuploki keskmine kihindi energiatootlus peab olema vähemalt 25 GJ/m2. © TTÜ Mäeinstituut 56/61 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Lisa 2 Põlevkivi kaevandavate ja tarbivate ettevõtete seisukohad põlevkivi hindamiskriteeriumite kohta Tabel 10 Põlevkivi kaevandavate ja tarbivate ettevõtete seisukohad põlevkivi hindamiskriteeriumite kohta EE EE EE EE VKG VKG VKG KNT KKT MKM EEK Energiakaubandus EE Narva Narva Õlitööstus VKG Kaevandused OÜ VKG OIL AS VKG Energia OÜ Kunda Nordic Tsement AS Kiviõli Keemiatööstuse Varad Elektrijaamad AS OÜ © TTÜ Mäeinstituut 57/61 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Andres Vainola Heikko Mäe Tõnu Aas Dmitri Lipatov Margus Kottise Jaanus Purga Merle Renzer, VKG Energia juhiabi Riho Iskül Robert Karpelin Timo Tatar Esitatud küsimus Antud vastuste koostamisel osales ka NEJ ja meie seisukohtadega on seal arvestatud Ei vastanud VKG kontsernis tegeleb põlevkivi kaevandamisega VKG Kaevandused ja põevkivi tarbimisega AS VKG Oil. OÜ VKG Energia kasutab põlevkivi vaid erandkorras. Põhiliseks kütuseks on meil õlitehases tekkiv gaas. Palun esitada kaevandaja kontaktisik, kellega edaspidi suhelda Allan Viil, peamarkšeider, tel: 336 4823 Allan Viil, peamarkšeider, tel: 336 4823 Kaevandaja poolne kontaktisik on Margus Loko, margus.loko@vkg.ee Kontaktisik jaanus.purga@vkg.ee Kaevandaja kontaktisik Riho Iskül Robert Karpelin – KKT OIL tegevdirektor Palun esitada tarbija kontaktisik, kellega edaspidi suhelda Direktor, energiakaubandus – Heikko Mäe, tel: 5086525. Direktor, Energiakaubandus – Heikko Mäe, tel: 5086525. Tarbijad on ka Narva Elektrijaamad (direktor Tõnu Aas) ja Narva Õlitööstus (direktor Dmitri Lipatov). Tarbija poolse kontaktisiku saamiseks pöörduge VKG Oil AS poole. Kontaktisik jaanus.purga@vkg.ee Tarbija kontaktisik Riho Iskül Maapõueseaduse alusel kehtestatud määruses nr 44 Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord on põlevkivivaru arvele võtmise üheks kriteeriumiks kehtestatud põlevkivi tootuskihindi mäemassi energiatootlus, ehk kõikide A–F1 põlevkivikihtide ja nende vahel olevate paekihtide paksuse, kütteväärtuse ja kuiva aine mahumassi korrutiste summa, mis peab olema vähemalt 25 GJ/m2. Üldjuhul loetakse varu majanduslikult aktiivseks, kui varu arvutusliku ploki tootuskihindi keskmine energiatootlus on vähemalt 35 GJ/m2. Kas peaks seoses põlevkivi kasutamise tehnoloogia arenguga muutma põlevkivivaru kaevandamisväärsuse (aktiivsuse) alampiiri (näiteks senise energiatootluse 35 GJ/m2 asemel 30 GJ/m2 ) või üldse kaotama energiatootluse kui mittevajaliku kriteeriumi? Seoses arengutega on tänapäeval keskmine energiatootlus kriteeriumina oma tähtsust minetamas. Tänasel päeval määravad põlevkivivaru kaevandamisväärsuse, lisaks sellele, ärilised kriteeriumid, näit. geoloogilised tingimused, kaevandamise sügavus, transpordi- ja logistikaküsimused jne ning loomulikult tarbija olemasolu. Siit tulenevalt teeb iga kaevandusettevõtja oma otsused iseseisvalt arvestades nii energiatootlust, kui teisi kriteeriume. Kui ettevõtja eelduste kohaselt on tema jaoks kasumlik kaevandada ka varu mille keskmine energiatootlus on alla 35 GJ/m2 või isegi alla 30 GJ/m2, tuleb seda talle võimaldada. Seetõttu võib energiatootluse kaotada kui mittevajaliku põhikriteeriumi. Kehtiv seadusandlus võimaldab tegelikult ka täna kasutada eelnimetatud kriteeriumile mittevastavat varu läbi keskkonnaministri 21.04.2005 määruse nr 29 §1 lg8. Seega on juba täna tegemist kriteeriumiga, mis ei oma sisulist tähendust suurendades vaid haldusorganite halduskoormust ning põhjustades taotlejatel ebamõistlikke kulutusi. Tarbija seisukohalt ei ole põlevkivikihindile minimaalse keskmise energiatootluse sätestamine vajalik, kuna kasutusse läheb juba konkreetselt tellitud ja tellimuse alusel välja kaevatud põlevkivi. Selle kriteeriumi kaotamine lubaks suuremat paindlikkust kaevanduste töös ja oleks seega ka tarbijale kasulik. Iseenesest kihindi (energiatootlus ja kütteväärtus) kaevandamisväärsuse ja vastavalt ka kaevandamise riski peab võtma ettevõtja, seega üleüldiselt nende parameetrite olemasolu on kaheldava väärtusega. Energiatootlus informatiivsena võiks varu hindamises ja arvele võtmises olla kindlasti toodud, küll aga ei peaks see olema kriteeriumiks varu aktiivseks või passiivseks määramisel. Energiatootlust peaks kasutama erinevate maardla osade võrdluses, kuid mitte panema kunstlikult alampiiri, millest allpool maavaru nagu väärtusetuks või kasutamiskõlbmatuks muutub. Põlevkivivaru arvele võtmise kriteeriumid peaks esitama arendaja, mille ta esitab enne uuringuloa taotlemist 35 GJ/m2 on kindlasti iganenud. AS KNT näitel on Kohala uuringuvälja põlevkivi arvele võetud energiatootlusega 26,3 GJ/m2. Täna on energiatootluse näitaja tähtsus väikene – kui on tarbija, on põlevkivi kaevandamisväärne. Seega põlevkivi säästva ja säästliku kaevandamise nimel ei oleks seda kriteeriumi vaja . Kindlasti peaks alandama senise energiatootluse 35 GJ/m2 asemele 30 GJ/m2 põhjusel, et oluline osa üle 35 GJ/m2 varudest on juba kaevandatud või kaevandamisel ning perspektiivsed varud uute kaevelubade taotluste perspektiivis asuvad alades, kus kogu või osa mäeeraldisest on alla 35 GJ/m2 energiatootlusega. Samas aitaks selline piirmäär leevendada hirmu teatud aladel (eriti Lääne-Virumaal), et nendele aladele kunagi põlevkivi kaevandama asutaks. Seega toetab MKM põlevkivi energiatootluse aktiivse varuna arvestamise piirmäära fikseerimist 30 GJ/m2 tasemel. Maapõueseaduse alusel kehtestatud määruses nr 29 Nõuded maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu on põlevkivi kohta järgmine nõue: põlevkivi ehk kukersiit – rohkem kui 10% süngeneetilist orgaanilist ainet sisaldav terrigeen- karbonaatse koostisega kivim, mille tootuskihindi mäemassi (põlevkivikihtide A–F1 koos nendevaheliste lubjakivikihtidega) kütteväärtus on vähemalt 6,1 MJ/kg (1450 kcal/kg). Kui kaotada eelmises punktis kirjeldatud energiatootlus, jääb põlevkivivaru arvele võtmise kriteeriumiks kütteväärtus vähemalt 6,1 MJ/kg. Kas see nõue on sobiv ja piisav põlevkivimaardla piiritlemiseks? Või oleks vajalik kehtestada lisaks veel tootuskihindi paksus? Põlevkivitarbijate arengute tõttu on käimas erinevad katsetused. Ei ole välistatud variandid, kus vajalik kaubapõlevkivi kütteväärtus võib langeda ka alla 6,1 MJ/kg (näiteks põletades seda koos kõrgema kütteväärtusega lisandiga – süsi vmt). Siiski ei näe me täna põhjendatud vajadust nimetatud kriteeriumi muutmiseks, mis tooks ebaselges kasutusvõimaluste ning teadmata majandusliku tasuvuse olukorras kaasa ulatusliku vajaduse Eesti Põlevkivimaardla põlevkivivarude ümberhindamiseks ning kehtivate lubade muutmise vajaduse. Põlevkivi kütteväärtuse nõudest peaks piisama varu arvele võtmiseks. Minimaalne kütteväärtus võiks olla väiksem kui 6,1 MJ/kg, sest primaarenergia puudujäägi või sobiva turuseisu korral on mõeldav ka madalama kütteväärtusega kütuse kasutamine. Samuti on võimalik sellise põlevkivi segamine kõrge kütteväärtusega kütusega. Vt. p 3. Praeguse kirjelduse ja nõudega ollakse harjunud ja seda võiks ka edaspidi kasutada. Energiatootlus tänasel moel on mittevajalik ja arendaja ise otsustab millisel juhul on varu talle energeetiliselt atraktiivne meie jaoks võib ka jääda pakutud 6,1 MJ/kg. ( eelmine punkt on suures plaanis sama). See nõue on sobiv ja piisav. Mingi täiendav nõue või selle nõude muutmine võib kaasa tuua mitte midagi andvat ja põhjendamatut aja- , töö- ja muu ressursi kulu. Ei näe otstarvet tootluskihindi paksuse kriteeriumil. Tootuskihindi keskmine energiatootluse kriteerium on piisav ning võimaldab aktiivseks määrata piisava varu põlevkivi. Praegu arvutatakse põlevkivivaru kihtide A–F1 järgi. Kuna Eesti põlevkivimaardla lääneosas muutuvad paksemaks ülemised kihid, kas siis oleks otstarbekas arvutada varu hulka ka G ja H kiht? Kihtide G ja H varu hulka arvamist ei pea me otstarbekaks. Põlevkivi kaevandamise arengud on suures osas suunatud maardla lõuna- ja kagusuunda, kus põlevkivikihid üldiselt muutuvad õhemaks. Maardla lääneosa kasutamine perspektiiv on suurema asustustiheduse ja väärtuslike põllumaade tõttu ebaselge ning ei kuulu kindlasti põlevkivi tööstuse lähima 20-30 aasta perspektiivi. Kuna kõnealuste kihtide puhul ei ole neid uuritud põlevkivi tarbevaru uuringule esitatavaid nõudeid silmas pidades, siis ei ole ilma täiendavate uuringuteta selge, kas nende kihtide võimalik kasutussevõtmine nõuab tänase kaevandamistehnoloogia olulist muutmist ning millisel määral see tõstab kaevandamise kulusid ning keskkonnakoormust. Põlevkivivaru hulka kihtide G ja H arvamiseks ei paista tarbija seisukohast olevat vajadust. Ei ole mõistlik lisada olemasolevatele põlevkivivaru kihinditele lisaks veel G ja H kihti. Kuna selleks, et jõuda nende kihtide väljamiseni, peab vähemalt Ojamaa kaevanduse näitel väljama veel ca 1,1 m erinevaid madala kütteväärtusega kihindeid. Ei ole mõistlik ega vajalik. Pakuks välja ka mõtte jätta varu arvutamisel ära etteantud kihid, täna on Kohala uuringuvälja Ubja uuringuala ( töötav Ubja põlevkivikarjäär) aktiivse varu kihid D- F1. Tootsad kihid igal konkreetsel juhul saab siiski määrata arendaja poolt ette antud vahemikus uuringu käigus. G ja H kihi arvamine põlevkivivaru hulka on põhjendamatu, sest kasutavate tehnoloogiate puhul on nende kaevandamine üldiselt võimatu. Jah, kui G ja H kihid on piisavalt paksud, et neid on ökonoomne kaevandada, siis tuleks need varu hulka arvata. Siiski peab selle kohta olema koos mäenduspraktikutega koostatud majanduslik analüüs, millisest paksusest ja kütteväärtusest alates G ja H kihte on majanduslik kaevandada ning järelikult põhjendatud varu hulka arvata. Kas põlevkivivaru hindamisel oleks vaja arvestada ka keemilist koostist (näiteks MgO sisaldust)? EEK AS seisukohalt ei ole see vajalik. Põlevkivi keemilise koostise uurimine võib olla oluline erinevate tööstuse tehnoloogiliste lahenduste valimisel ja arendamisel. Seega leiame, et keemilise koostise uurimine võib küll olla vajalik parimate logistiliste või tehnoloogiliste lahenduste valimisel ettevõttesiseselt ning on seega pigem vajaduse põhiselt ekspluatatsiooni uuringute raames rakendatav. Tarbija seisukohast on vajalik teada põlevkivi keemilist koostist, et hinnata mõju olemasolevale tehnoloogiale, arendusprojektide vajalikkust, täpsustada mitmesuguseid otsuseid ja leida potentsiaalseid väärtusloome kohti. Põhimõtteliselt võiks olla kihindi keemiline koostis üheks kriteeriumiks, samas võib jätta selle kaevandaja ja tarbija vaheliseks otsuseks. Varu kirjeldamiseks on keemiline koostis kindlasti vajalik, samuti otsustamiseks, millises valdkonnas on ühe või teise keemilise koostisega põlevkivi sobivam ja perspektiivikam. Keemiline koostis peaks kindlasti olema, aga informatiivse ja soovituslikuna, otsuse kasutamise sobilikkuse üle teeb lõpuks ikkagi tulevane kasutaja. AS Kunda Nordic Tsemendi jaoks on väga oluline kriteerium varu keemiline koostis, peamiselt MgO sisaldus , mis ei tohi olla üle 3,3 % Peale Kunda tsemenditehase ei huvita MgO sisaldus kedagi . Kui mingil tarbijal tekkib huvi veel mingi keemilise ühendi vastu, lahendatakse see eraldi. Mingit üldist põlevkivivaru hindamise kriteeriumi keemilisest koostisest lähtuvalt vaja ei ole. Liigne kriteeriumite hulk muudaks varu arvestamise põhjendamatult keeruliseks ega anna lisandväärtust riigile, keskkonnakaitsele või arendajatele. Kas on vaja lisaks veel kriteeriumi põlevkivivarule õlitootmisest lähtuvalt? Põlevkivist vedelkütuste tootmiseks ei ole vaja kehtestada põlevkivivarule mingeid lisakriteeriume/piiranguid. Samas juhime tähelepanu, et põlevkivist vedelkütuste tootmise suurendamine nõuab investeeringuid, mida saab teha vaid siis kui põlevkivi ressurss on uusi investeeringuid tegema hakkava tootja jaoks garanteeritud piisavalt pikaks ajaks (20-35 aastat). Seega võiks põlevkivivarude riikliku arvestuse üheks kriteeriumiks olla varude ettevõtetele garanteerituse kestus. Õli tootmiseks pole põlevkivivarule lisakriteeriume vaja. Pöörduge selle küsimusega tarbijate poole. Energiatootlusele lisaks võiks olla õlisaagis varu iseloomustamiseks kindlasti. Aga passiivseks/aktiivseks kuulutamist selle järgi teha ei tohiks. Ettepanek Kohala uuringuväli, või mingi kindel osa sellest, kinnitada kasutusotstarbe järgi tehnoloogiliseks kütuseks. Selle ettepaneku tingib olukord, et Eestis mujal, täna teada oleva informatsiooni alusel, ei ole teist sellist põlevkivivari, mis sobiks klinkri tootmise kütuseks iseseisvalt või segatud teiste kütustega ( just aluseks on materjalide keemiline koostis). Kui peaks kaduma võimalus kasutada selle piirkonna põlevkivi tekkiks olukord, kus ei saa eelmainitud eesmärgil kasutada kodumaist kütust. Samas ei saa me unustad fakti, et täna on ainus tööstusharu kus kasutatakse põlevkivi 100 % ilma kadudeta ( kogu tsükkel) , pigem isegi vastupidi tsemenditootmine kasutab ära osa teiste põlevkivitöötlevate ettevõtete jäätmeid. Õlitootmisest lähtuvalt mingeis lisakriteeriume vaja ei ole, oleks aga varu, mida töödelda. Liigne kriteeriumite hulk muudaks varu arvestamise põhjendamatult keeruliseks ega anna lisandväärtust riigile, keskkonnakaitsele või arendajatele. Hinnangud põlevkivi kasutusvaldkondade mahtudele. Mis kasutusvaldkonna jaoks ja kui suurtes mahtudes kaevandatakse. Tänasel päeval läheb suurem osa EEK poolt kaevandatud põlevkivivarust otsepõletamisega elektri tootmiseks, väiksem osa õlitööstuse tooraineks. Põlevkivi ressursi efektiivsemaks kasutamiseks ja sellest maksimaalse võimaliku energia saamiseks on EE edasine suund suurendada õli- ja elektri koostootmist Enefit tehnoloogia seadmetel, vähendades otsepõletamisega saadava elektrienergia osakaalu. Ka õli- ja elektri koostootmisel tekkiv gaas on plaanis tulevikus paremini ära kasutada, suunates ta kateldesse põletusele koos põlevkiviga. Meie hinnangul liigub põlevkivi kasutus peamiselt õli tootmise suunas, kuna see väärtustab põlevkivi kõige rohkem. Seetõttu puhtalt energia tootmiseks tuleks põlevkivi kasutada ainult riigi strateegiliste eesmärkide täitmiseks. Elektrienergia tootmiseks kasutatav maksimaalne lubatud põlevkivi hulk peaks olema selgelt piiratud Eesti sisese tarbimise ekvivalendiga. Kogu ülejäänud kaevandatav põlevkivi tulen tarbida kütuste- ja keemiatööstuses. Sellisel moel - kasutades maksimaalselt 7 miljonit tonni elektrienergia tootmiseks ja ülejäänud osas kütuste - ja keemiatootmiseks - on praegu kehtestatud aastane üldine piirmäär realistlik ja arvestab nii keskkonna kui majanduse huvidega. KKT plaanib lähema 5 aasta perspektiivis jõuda kogu kaevandatava põlevkivi kasutamist õlitootmiseks. Kasutusvaldkondade ehk elektri ja õli tootmise mahud sõltuvad olulisel määral vastavalt elektri hulgituru (täna Eestis NordPoolSpot) hinnast ja raske kütteõli hinnast. Mõlemad sõltuvad omakorda kümnetest faktoritest nii lühi kui pikas perspektiivis ning nende ette ennustamine on ülimalt keeruline ja madala täpsusega. Küll on selgelt Eesti riigi huvi luua keskkond, et sobivate hindade korral oleks tootmistegevus potentsiaalilähedane. Peame arvestama, et seoses Euroopa Liidu nõukogu 2009 seatud kliimapoliitilise eesmärgiga vähendada CO2 emissioone 80-95% võrreldes 1990 aastaga tähendab see pikemas perspektiivis kindlasti põlevkivist elektri tootmise lõppu ning muudab keerulisemaks ka põlevkiviõli tootmise. Eesti riigi huvi on, et arvestades suurt, 3,4 miljardi tonni suurust aktiivse põlevkivivaru mahtu, saaks maksimaalne osa sellest rahvuslikust rikkusest maksimaalselt väärindatud. Tuleb tõdeda, et väärindamata põlevkivil puudub väärtus kui kaob ka tööstuslik potentsiaal (seadmed, tööjõud ja oskused) selle töötlemiseks. Hinnangut kaevandamissügavuse arvestamise kohta. Selgelt on Eesti põlevkivimaardla parimate osade varu ammendatud ning kaevandamise areng on lõuna suunas, kus tootuskiht lasub sügavamal ja on ahtam ning halvemates geoloogilistes tingimustes. Seoses sellega suurenevad kulud põlevkivi tootmisel pidevalt. Kaevandamissügavus on oluline põlevkivi väärtust objektiivselt mõjutav asjaolu. Samas ei ole otstarbekas lihtsalt keelata sügavamal asuva põlevkivi kasutamist. Meie hinnangul tuleks põlevkivivarude arvestamisel eristada erinevatel sügavustel asuva põlevkivi erinevat majanduslikku väärtust. Seega tuleks välja töötada põlevkivi kasulike varude arvutusvalem, mis võtab arvesse järgmisi peamisi asjaolusid: 1. põlevkivi kättesaamise kulude erinevust sõltuvalt sügavusest; 2. väljatava põlevkivi osakaalu erinevust koguvarust, tulenevalt maapinna stabiilsuse tagamiseks vajalike tervikute suuruse erinevusest; 3. põlevkivi kihindi paksuse erinevusest tekkivaid kaevandamise lisakulusid; 4. geoloogiliste tingimuste erinevusest tekkivate kaevandamisköstus on suuresti seotud riigi julgeolekuaspekti ning sotsiaal-majandusliku olukorraga. Seepärast teeme ettepaneku põlevkivi kaevandamise- ja ümbertöötlemisega seotud otsuste lang Kaubapõlevkivi vajadus tootmiseks, tuh t. Elektrienergia Soojusenergia Põlevkiviõli 2016-2020 2021-2025 2026-2030 2016-20202021-20252026-2030 2016-2020 2021-2025 2026-2030 Võimalik toota üldse 97 896 78 398 56 694 1 875 1 794 1 882 31 498 69 422 92 887 Optimaalse tootmisega 57 896 31 904 15 161 1 338 1 387 1 190 29 596 61 447 85 768 EE Kaevandused vastas küsimusele põhjalikult. Palume täpsustada käesoleva küsimuse sisu. Mida selle küsimusega teada soovitakse - ei oska vastata ilma täpsustamata. Kaevandamissügavuse osas ei peaks mingisuguseid kriteeriumeid kehtestama, arendaja otsustab koos teiste mõjuteguritega. Kuigi kaevandamissügavus mõjutab tugevalt kaevandatava põlevkivi väärtust, ei tohiks selle näitajaga küll piirata varu kasutuselevõttu. Lõpuks paneb põlevkivivaru kaevandamisväärsuse paika turg, mida vähem kriteeriume, seda mõistlikumalt saame kasutada varusid vastavalt muutuvatele tingimustele. Kaevandamissügavus on vaid majandusliku tähendusega. Liigne kriteeriumite hulk muudaks varu arvestamise põhjendamatult keeruliseks ega anna lisandväärtust riigile, keskkonnakaitsele või arendajatele. Varu arvestuse lisakriteeriumitest on riigi jaoks olulisem selgelt määratleda alad, mis on kõige perspektiivsemad kaevandusalad kuni aastani 2050 ning teiseks, määratleda kaevandustingimused vastusena konkreetsetele küsimustele: a) kas lubatav kaevandamine looduskaitse objektide ja hoiualade alt lühieekombainiga; b) kas ja mis tingimustel lubatud pikaeekombainiga langatamisega Majandus –ja kommunikatsiooniministeerium on valmis tegema koostööd Keskkonnaministeeriumiga, et antud küsimustele leida vastused arvestades sotsiaal-majanduslike ja keskkonnakaitseliste kaalutluste tasakaalu. Lisakommentaarid Arvestades muutunud situatsiooni, võrreldes eelnevate regulatsioonide kehtestamise ajaga, on mõistlik võimalikult minimeerida (kaotada) erinevaid regulaatoreid põlevkivivaru kaevandamises. Varu kasutuselevõttu (selle ulatust jne) reguleerib nn turg – ettevõtja lähtub oma otsustes kompleksist kriteeriumitest ning otsustab ettevõtmise tulukuse baasilt. Seetõttu ei ole mõistlik piirata kaevandatava varu kriteeriume – need võivad, erinevates kombinatsioonides teiste kriteeriumitega, kõikuda väga suurtes piirides. Edaspidi tuleks põlevkivi omanikul täpsemalt hinnata, kuidas ülaltoodud viisil täpsustatud kasulike varude arvestust siduda põlevkivi ressursitasuga, mis tagaks, et ebasoodsamates tingimustes kaevandades on ka tasude määr väiksem, kompenseerides nii näiteks sügavuse kasvades vajalike suuremate hoidetervikute jätmist, kihindi ahtamaks muutmisest ja geoloogiliste tingimuste halvenemisest tingitud ettevõtja poolt sügavamalt kaevandamisel sama energiahulga saamiseks tehtavaid suuremaid kulutusi. Põlevkivitööstus on suuresti seotud riigi julgeolekuaspekti ning sotsiaal-majandusliku olukorraga. Seepärast teeme ettepaneku põlevkivi kaevandamise- ja ümbertöötlemisega seotud otsuste langetamisel kaasata rohkem Majandus- ka kommunikatsiooniministeeriumit vähendades Keskkonnaministeeriumi ainuotsustaja rolli. Lisa märkus: käesoleva tööga oleks mõistlik teha põlevkivi varude hindamiskriteeriumide tabel, mis võrdleb varude arvestust Eesti vs GKZ standard vs JORC vs muu tihtipeale maailmas kasutatav varude klassifitseerimise süsteem. Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Lisa 3 Põlevkivi plokiandmed kaeve- ja uuringuväljadel Tabel 11 Põlevkivi plokiandmed Ahtme, Aidu, Estonia, Haljala, Kabala, Kohala, Kohtla, Narva ja Oandu kaeve- ja uuringuväljadel Maardlaosa Ploki nimi Varu liik Jooksev kogus, tuh t © TTÜ Mäeinstituut 58/61 Energiatootlus, Maardlaosa Ploki nimi Varu liik Jooksev Energiatootlus, GJ/m2 kogus, tuh t GJ/m2 Ahtme kaeveväli 1 plokk aT 8047 46.65 Haljala uuringuväli 1 plokk aT 17294 24.75 Kohtla kaeveväli 1 plokk aT 539 44.65 Ahtme kaeveväli 10 plokk pT 14638 43.33 Haljala uuringuväli 10 plokk pT 33314 30.90 Kohtla kaeveväli 10 plokk aT 0 44.70 Ahtme kaeveväli 11 plokk pT 1933 43.33 Haljala uuringuväli 11 plokk pR 3509 30.73 Kohtla kaeveväli 11 plokk aT 1316 44.70 Ahtme kaeveväli 12 plokk pR 385 40.73 Haljala uuringuväli 12 plokk pT 98 24.75 Kohtla kaeveväli 12 plokk pT 548 44.70 Ahtme kaeveväli 13 plokk pR 1008 40.73 Haljala uuringuväli 13 plokk pT 316 29.16 Kohtla kaeveväli 13 plokk pT 160 44.70 Ahtme kaeveväli 14 plokk pR 1624 40.73 Haljala uuringuväli 14 plokk pT 257 31.70 Kohtla kaeveväli 14 plokk pT 11871 44.70 Ahtme kaeveväli 2 plokk aT 6912 46.65 Haljala uuringuväli 15 plokk pT 612 31.70 Kohtla kaeveväli 15 plokk pR 627 26.29 Ahtme kaeveväli 3 plokk pT 851 46.65 Haljala uuringuväli 16 plokk pT 210 31.70 Kohtla kaeveväli 2 plokk aT 1065 44.65 Ahtme kaeveväli 4 plokk pT 4395 45.39 Haljala uuringuväli 17 plokk pR 26 29.16 Kohtla kaeveväli 3 plokk aR 368 44.65 Ahtme kaeveväli 5 plokk pT 418 45.39 Haljala uuringuväli 18 plokk pR 653 30.73 Kohtla kaeveväli 4 plokk pT 121 44.65 Ahtme kaeveväli 6 plokk pT 2010 45.39 Haljala uuringuväli 19 plokk pR 525 30.73 Kohtla kaeveväli 5 plokk aT 263 44.70 Ahtme kaeveväli 7 plokk pT 2862 45.39 Haljala uuringuväli 2 plokk aT 14277 26.42 Kohtla kaeveväli 6 plokk aT 0 44.70 Ahtme kaeveväli 8 plokk pT 467 45.39 Haljala uuringuväli 20 plokk pR 17 25.74 Kohtla kaeveväli 7 plokk aT 5 44.70 Ahtme kaeveväli 9 plokk pT 90 45.39 Haljala uuringuväli 3 plokk pT 107906 30.19 Kohtla kaeveväli 8 plokk aT 0 44.70 Aidu kaeveväli 1 plokk aT 609 40.91 Haljala uuringuväli 4 plokk aT 20111 25.38 Kohtla kaeveväli 9 plokk aT 1 44.70 Aidu kaeveväli 10 plokk pR 5511 40.28 Haljala uuringuväli 5 plokk pR 18681 29.16 Narva kaeveväli 1 plokk aT 88 20.90 Aidu kaeveväli 11 plokk pR 110 40.28 Haljala uuringuväli 6 plokk pR 108337 30.73 Narva kaeveväli 10 plokk aT 215 20.90 Aidu kaeveväli 2 plokk pT 215 40.91 Haljala uuringuväli 7 plokk aR 11723 25.74 Narva kaeveväli 11 plokk aT 76 13.90 Aidu kaeveväli 3 plokk pT 128 40.91 Haljala uuringuväli 8 plokk pT 62785 29.16 Narva kaeveväli 12 plokk pT 132 20.90 Aidu kaeveväli 4 plokk aR 126 40.28 Haljala uuringuväli 9 plokk pT 59535 31.70 Narva kaeveväli 13 plokk aT 435 20.90 Aidu kaeveväli 5 plokk pR 504 40.28 Kabala uuringuväli 1 plokk pT 30355 31.20 Narva kaeveväli 14 plokk aT 403 13.90 Aidu kaeveväli 6 plokk aT 25387 40.91 Kabala uuringuväli 10 plokk pR 340 30.10 Narva kaeveväli 15 plokk pT 12011 37.70 Aidu kaeveväli 7 plokk pT 349 40.91 Kabala uuringuväli 11 plokk pR 185 30.10 Narva kaeveväli 16 plokk pT 13 37.70 Aidu kaeveväli 8 plokk pT 172 40.91 Kabala uuringuväli 12 plokk pR 3143 30.10 Narva kaeveväli 17 plokk pT 666 37.70 Aidu kaeveväli 9 plokk aR 942 40.28 Kabala uuringuväli 13 plokk pR 191 30.10 Narva kaeveväli 18 plokk pT 115 20.90 Estonia kaeveväli 1 plokk aT 30701 39.17 Kabala uuringuväli 2 plokk pT 10236 31.20 Narva kaeveväli 19 plokk pT 83 13.90 Estonia kaeveväli 10 plokk aT 59573 41.83 Kabala uuringuväli 3 plokk pT 22086 28.00 Narva kaeveväli 2 plokk aT 2 13.90 Estonia kaeveväli 11 plokk pT 1060 41.83 Kabala uuringuväli 4 plokk pT 1308 28.00 Narva kaeveväli 3 plokk pT 458 20.90 Estonia kaeveväli 12 plokk pT 673 41.83 Kabala uuringuväli 5 plokk pT 6290 28.00 Narva kaeveväli 4 plokk pT 488 13.90 Estonia kaeveväli 13 plokk aT 967 41.83 Kabala uuringuväli 6 plokk pT 37303 28.70 Narva kaeveväli 5 plokk aT 25065 37.70 Estonia kaeveväli 14 plokk pT 122 41.83 Kabala uuringuväli 7 plokk pT 138 28.70 Narva kaeveväli 6 plokk pT 5187 37.70 Estonia kaeveväli 15 plokk aR 0 41.83 Kabala uuringuväli 8 plokk pT 157 28.70 Narva kaeveväli 7 plokk pT 398 37.70 Estonia kaeveväli 16 plokk aT 59409 39.43 Kabala uuringuväli 9 plokk pR 3764 30.10 Narva kaeveväli 8 plokk aT 11535 37.70 Estonia kaeveväli 17 plokk aT 0 39.43 Kohala uuringuväli 1 plokk aT 2441 26.29 Narva kaeveväli 9 plokk aT 214 20.90 Estonia kaeveväli 18 plokk aR 95752 37.17 Kohala uuringuväli 10 plokk pR 1146 33.59 Oandu uuringuväli 1 plokk pT 17111 29.80 Estonia kaeveväli 19 plokk pR 1953 37.17 Kohala uuringuväli 11 plokk pR 13647 33.59 Oandu uuringuväli 10 plokk pT 4690 31.40 Estonia kaeveväli 2 plokk pT 1764 39.17 Kohala uuringuväli 12 plokk pR 12287 33.59 Oandu uuringuväli 11 plokk pT 31680 33.90 Estonia kaeveväli 20 plokk pR 2481 37.17 Kohala uuringuväli 13 plokk pR 6359 31.62 Oandu uuringuväli 12 plokk pT 9520 33.90 Estonia kaeveväli 21 plokk pR 3646 37.17 Kohala uuringuväli 14 plokk pR 9104 34.26 Oandu uuringuväli 13 plokk pT 26006 33.90 Estonia kaeveväli 22 plokk pR 2315 37.17 Kohala uuringuväli 15 plokk pR 58 34.26 Oandu uuringuväli 14 plokk pR 28899 27.30 Estonia kaeveväli 23 plokk pR 206 37.17 Kohala uuringuväli 16 plokk pR 1138 6.10 Oandu uuringuväli 15 plokk pR 42012 27.30 Estonia kaeveväli 24 plokk pR 3 37.17 Kohala uuringuväli 2 plokk aT 3047 26.29 Oandu uuringuväli 16 plokk pR 1093 27.30 Estonia kaeveväli 25 plokk pT 17318 43.03 Kohala uuringuväli 3 plokk pR 57830 31.62 Oandu uuringuväli 17 plokk pR 55737 27.40 Estonia kaeveväli 26 plokk pT 678 43.03 Kohala uuringuväli 4 plokk pR 3102 31.62 Oandu uuringuväli 18 plokk pR 11487 27.40 Estonia kaeveväli 27 plokk pT 476 43.03 Kohala uuringuväli 5 plokk pR 71057 34.26 Oandu uuringuväli 19 plokk pR 8158 33.90 Estonia kaeveväli 28 plokk pT 21832 43.03 Kohala uuringuväli 6 plokk pR 9113 34.26 Oandu uuringuväli 2 plokk pT 18028 29.80 Estonia kaeveväli 29 plokk pR 583 31.80 Kohala uuringuväli 7 plokk pR 87032 33.59 Oandu uuringuväli 3 plokk pT 2703 29.80 Estonia kaeveväli 3 plokk pT 3715 39.17 Kohala uuringuväli 8 plokk pR 395 33.59 Oandu uuringuväli 4 plokk pT 2515 29.80 Estonia kaeveväli 30 plokk pR 594 31.80 Kohala uuringuväli 9 plokk pR 169 33.59 Oandu uuringuväli 5 plokk pT 16963 29.80 Estonia kaeveväli 31 plokk pR 1073 31.80 Oandu uuringuväli 6 plokk pT 115 29.80 Estonia kaeveväli 4 plokk pT 2480 39.17 Oandu uuringuväli 7 plokk pT 823 29.80 Estonia kaeveväli 5 plokk pT 170 39.17 Oandu uuringuväli 8 plokk pT 59430 31.40 Estonia kaeveväli 6 plokk pT 237 39.17 Oandu uuringuväli 9 plokk pT 2374 31.40 Estonia kaeveväli 7 plokk aR 8391 39.17 Estonia kaeveväli 8 plokk aT 72 39.17 Estonia kaeveväli 9 plokk pT 235 39.17 Maardlaosa Ploki nimi Varu liik Jooksev kogus, tuh t Energiatootlus, GJ/m2 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Tabel 12 Põlevkivi plokiandmed Ojamaa, Pada, Peipsi, Permisküla, Puhatu, Põhja-Kiviõli ja Seli kaeve- ja uuringuväljadel Maardlaosa Ploki nimi Varu liik Jooksev kogus, tuh t © TTÜ Mäeinstituut 59/61 Energiatootlus, Maardlaosa Ploki nimi Varu liik Jooksev Energiatootlus, Maardlaosa Ploki nimi Varu liik Jooksev Energiatootlus, GJ/m2 kogus, tuh t GJ/m2 kogus, tuh t GJ/m2 Ojamaa uuringuväli 1 plokk aT 7041 45.50 Permisküla uuringuväli 1 plokk aT 19645 37.00 Puhatu uuringuväli 19 plokk pR 13102 33.00 Ojamaa uuringuväli 10 plokk pR 602 41.20 Permisküla uuringuväli 10 plokk pR 36569 34.80 Puhatu uuringuväli 2 plokk aR 8485 40.00 Ojamaa uuringuväli 11 plokk pR 5191 41.20 Permisküla uuringuväli 11 plokk pR 21878 33.60 Puhatu uuringuväli 20 plokk pR 2431 33.00 Ojamaa uuringuväli 12 plokk pR 14539 41.20 Permisküla uuringuväli 12 plokk pR 40113 29.70 Puhatu uuringuväli 3 plokk pR 77309 37.50 Ojamaa uuringuväli 13 plokk pR 2034 41.20 Permisküla uuringuväli 13 plokk pR 30367 26.90 Puhatu uuringuväli 4 plokk aT 73357 41.30 Ojamaa uuringuväli 14 plokk pR 1742 41.20 Permisküla uuringuväli 14 plokk pT 6587 37.00 Puhatu uuringuväli 5 plokk aT 62073 39.10 Ojamaa uuringuväli 2 plokk aT 31575 42.60 Permisküla uuringuväli 15 plokk pT 8002 34.00 Puhatu uuringuväli 6 plokk aR 17862 36.40 Ojamaa uuringuväli 3 plokk aR 15572 41.20 Permisküla uuringuväli 16 plokk pT 58451 31.90 Puhatu uuringuväli 7 plokk pR 14355 33.00 Ojamaa uuringuväli 4 plokk pT 1620 42.60 Permisküla uuringuväli 17 plokk pT 1596 36.20 Puhatu uuringuväli 8 plokk pR 17178 42.30 Ojamaa uuringuväli 5 plokk aT 11810 41.20 Permisküla uuringuväli 18 plokk pT 181 33.60 Puhatu uuringuväli 9 plokk pR 2371 39.10 Ojamaa uuringuväli 6 plokk aT 2751 42.60 Permisküla uuringuväli 19 plokk pT 384 29.70 Põhja-Kiviõli uuringuväli 1 plokk aT 13846 39.90 Ojamaa uuringuväli 7 plokk aR 14579 41.20 Permisküla uuringuväli 2 plokk pT 40679 34.00 Põhja-Kiviõli uuringuväli 2 plokk aR 2122 39.90 Ojamaa uuringuväli 8 plokk pR 2275 41.20 Permisküla uuringuväli 20 plokk pT 9979 29.40 Põhja-Kiviõli uuringuväli 3 plokk aT 2599 28.40 Ojamaa uuringuväli 9 plokk pR 1542 41.20 Permisküla uuringuväli 21 plokk pT 1787 33.60 Põhja-Kiviõli uuringuväli 4 plokk aT 203 39.90 Pada uuringuväli 1 plokk pR 8665 30.70 Permisküla uuringuväli 22 plokk pT 289 33.60 Põhja-Kiviõli uuringuväli 5 plokk aT 8 28.40 Pada uuringuväli 2 plokk pR 3317 30.70 Permisküla uuringuväli 23 plokk aT 8007 36.20 Põhja-Kiviõli uuringuväli 6 plokk aT 1079 39.90 Pada uuringuväli 3 plokk pR 15036 32.50 Permisküla uuringuväli 24 plokk pT 1052 37.00 Põhja-Kiviõli uuringuväli 7 plokk pR 7578 35.40 Pada uuringuväli 4 plokk pR 11341 32.50 Permisküla uuringuväli 25 plokk pT 11893 33.60 Põhja-Kiviõli uuringuväli 8 plokk aR 4 24.20 Pada uuringuväli 5 plokk pR 27963 32.60 Permisküla uuringuväli 26 plokk pT 9724 29.40 Põhja-Kiviõli uuringuväli 9 plokk pR 1280 35.40 Pada uuringuväli 6 plokk pR 18338 32.30 Permisküla uuringuväli 3 plokk pT 13326 31.90 Seli uuringuväli 1 plokk aT 32275 35.20 Pada uuringuväli 7 plokk pR 974 32.50 Permisküla uuringuväli 4 plokk aR 20485 34.80 Seli uuringuväli 10 plokk pT 11535 32.40 Pada uuringuväli 8 plokk pR 6745 32.30 Permisküla uuringuväli 5 plokk pT 21609 33.60 Seli uuringuväli 11 plokk pT 55843 31.00 Peipsi uuringuväli 1 plokk pR 23852 27.70 Permisküla uuringuväli 6 plokk pT 11404 29.70 Seli uuringuväli 12 plokk pT 1728 31.00 Peipsi uuringuväli 11 plokk pR 103698 27.70 Permisküla uuringuväli 7 plokk pT 44738 29.40 Seli uuringuväli 13 plokk pT 87 31.00 Peipsi uuringuväli 12 plokk pR 2090 27.70 Permisküla uuringuväli 8 plokk pT 37070 26.90 Seli uuringuväli 14 plokk pT 3695 31.00 Peipsi uuringuväli 13 plokk pR 23414 26.90 Permisküla uuringuväli 9 plokk pT 61711 37.00 Seli uuringuväli 15 plokk pT 772 31.00 Peipsi uuringuväli 14 plokk pR 59 26.90 Puhatu uuringuväli 1 plokk pR 66468 42.30 Seli uuringuväli 2 plokk pT 26446 35.20 Peipsi uuringuväli 15 plokk pR 767 26.90 Puhatu uuringuväli 10 plokk pR 80723 40.00 Seli uuringuväli 3 plokk pT 2471 35.20 Peipsi uuringuväli 16 plokk pR 754 30.80 Puhatu uuringuväli 11 plokk pT 6938 41.30 Seli uuringuväli 4 plokk pT 1346 35.20 Peipsi uuringuväli 17 plokk pR 88139 30.40 Puhatu uuringuväli 12 plokk pT 773 41.30 Seli uuringuväli 5 plokk pT 4684 35.20 Peipsi uuringuväli 18 plokk pR 17328 30.40 Puhatu uuringuväli 13 plokk pT 10777 39.10 Seli uuringuväli 6 plokk pT 17098 35.20 Peipsi uuringuväli 4 plokk pR 45712 26.90 Puhatu uuringuväli 14 plokk pT 7780 39.10 Seli uuringuväli 7 plokk pT 26832 33.70 Peipsi uuringuväli 5 plokk pR 108712 30.80 Puhatu uuringuväli 15 plokk pT 2110 39.10 Seli uuringuväli 8 plokk pT 27560 33.70 Peipsi uuringuväli 8 plokk pR 74919 30.40 Puhatu uuringuväli 16 plokk pT 2116 39.10 Seli uuringuväli 9 plokk pT 35336 32.40 Puhatu uuringuväli 17 plokk pR 8311 36.40 Puhatu uuringuväli 18 plokk pR 314 36.40 Põlevkivi hindamiskriteeriumite analüüs Tabel 13 Põlevkivi plokiandmed Sirgala, Sompa, Sonda, Tammiku, Uljaste, Uus-Kiviõli ja Viru kaeve- ja uuringuväljadel Maardlaosa Ploki nimi Varu liik Jooksev kogus, tuh t © TTÜ Mäeinstituut 60/61 Energiatootlus, Maardlaosa Ploki nimi Varu liik Jooksev Energiatootlus, Maardlaosa Ploki nimi Varu liik Jooksev Energiatootlus, GJ/m2 kogus, tuh t GJ/m2 kogus, tuh t GJ/m2 Sirgala kaeveväli 1 plokk aT 17 43.86 Sonda uuringuväli 1 plokk pT 88264 33.20 Tammiku kaeveväli 1 plokk pT 16600 44.10 Sirgala kaeveväli 10 plokk pR 1791 43.86 Sonda uuringuväli 10 plokk aR 9645 34.60 Tammiku kaeveväli 10 plokk pT 1778 41.60 Sirgala kaeveväli 11 plokk pR 1153 43.86 Sonda uuringuväli 11 plokk pR 1968 34.60 Tammiku kaeveväli 11 plokk pT 724 41.60 Sirgala kaeveväli 12 plokk aT 11444 46.01 Sonda uuringuväli 12 plokk pT 459 34.60 Tammiku kaeveväli 12 plokk pT 176 41.60 Sirgala kaeveväli 13 plokk aT 143 46.01 Sonda uuringuväli 13 plokk aT 12233 34.60 Tammiku kaeveväli 13 plokk pR 468 46.70 Sirgala kaeveväli 14 plokk pT 41460 46.01 Sonda uuringuväli 14 plokk aR 6106 34.60 Tammiku kaeveväli 14 plokk aR 638 23.40 Sirgala kaeveväli 15 plokk pT 9414 46.01 Sonda uuringuväli 15 plokk aT 4554 33.10 Tammiku kaeveväli 15 plokk pR 36 23.40 Sirgala kaeveväli 16 plokk pT 1666 46.01 Sonda uuringuväli 16 plokk pT 24456 33.10 Tammiku kaeveväli 16 plokk pT 6378 41.60 Sirgala kaeveväli 17 plokk pT 10059 46.01 Sonda uuringuväli 17 plokk pT 1986 33.10 Tammiku kaeveväli 17 plokk aR 3093 46.70 Sirgala kaeveväli 18 plokk aT 32575 43.78 Sonda uuringuväli 18 plokk pT 4611 33.10 Tammiku kaeveväli 18 plokk pR 2260 46.70 Sirgala kaeveväli 19 plokk pT 8396 43.78 Sonda uuringuväli 19 plokk pT 6052 33.10 Tammiku kaeveväli 19 plokk aR 316 23.40 Sirgala kaeveväli 2 plokk aT 278 43.86 Sonda uuringuväli 2 plokk pT 1002 33.20 Tammiku kaeveväli 2 plokk pT 4606 44.10 Sirgala kaeveväli 20 plokk pT 402 43.78 Sonda uuringuväli 20 plokk pT 569 33.10 Tammiku kaeveväli 20 plokk pR 933 23.40 Sirgala kaeveväli 21 plokk pR 576 39.69 Sonda uuringuväli 21 plokk pT 25281 33.10 Tammiku kaeveväli 3 plokk pT 405 44.10 Sirgala kaeveväli 22 plokk pR 3502 39.69 Sonda uuringuväli 22 plokk pT 3621 33.10 Tammiku kaeveväli 4 plokk pT 479 44.10 Sirgala kaeveväli 23 plokk pR 3187 39.69 Sonda uuringuväli 23 plokk pT 1267 33.10 Tammiku kaeveväli 5 plokk pT 386 44.10 Sirgala kaeveväli 24 plokk pR 1766 24.53 Sonda uuringuväli 24 plokk pT 2353 33.10 Tammiku kaeveväli 6 plokk pT 48 44.10 Sirgala kaeveväli 25 plokk pR 339 43.67 Sonda uuringuväli 25 plokk aT 67446 31.90 Tammiku kaeveväli 7 plokk pT 579 44.10 Sirgala kaeveväli 26 plokk pR 2242 43.67 Sonda uuringuväli 26 plokk pT 22373 31.90 Tammiku kaeveväli 8 plokk aT 4917 41.60 Sirgala kaeveväli 27 plokk pR 349 43.67 Sonda uuringuväli 27 plokk pT 675 31.90 Tammiku kaeveväli 9 plokk pT 1906 41.60 Sirgala kaeveväli 28 plokk pR 628 43.67 Sonda uuringuväli 28 plokk pT 4276 31.90 Uljaste uuringuväli 1 plokk aR 12043 37.40 Sirgala kaeveväli 29 plokk pR 2023 43.67 Sonda uuringuväli 29 plokk pT 8571 31.90 Uljaste uuringuväli 10 plokk aR 3133 38.80 Sirgala kaeveväli 3 plokk pR 544 43.86 Sonda uuringuväli 3 plokk pT 1658 33.20 Uljaste uuringuväli 2 plokk aR 14127 37.40 Sirgala kaeveväli 4 plokk aT 3371 43.86 Sonda uuringuväli 30 plokk pT 11408 27.60 Uljaste uuringuväli 3 plokk aR 28752 40.10 Sirgala kaeveväli 5 plokk pT 5762 43.86 Sonda uuringuväli 31 plokk pT 20262 27.60 Uljaste uuringuväli 4 plokk pR 5791 40.10 Sirgala kaeveväli 6 plokk pR 1292 43.86 Sonda uuringuväli 32 plokk pT 4435 27.60 Uljaste uuringuväli 5 plokk aR 9869 40.10 Sirgala kaeveväli 7 plokk pT 2330 43.86 Sonda uuringuväli 33 plokk pT 1548 27.60 Uljaste uuringuväli 6 plokk pR 770 40.10 Sirgala kaeveväli 8 plokk pT 2753 43.86 Sonda uuringuväli 34 plokk pT 3490 27.60 Uljaste uuringuväli 7 plokk pR 1039 40.10 Sirgala kaeveväli 9 plokk pT 6518 43.86 Sonda uuringuväli 35 plokk pT 9731 27.60 Uljaste uuringuväli 8 plokk aR 3046 38.80 Sompa kaeveväli 1 plokk aT 13380 44.50 Sonda uuringuväli 36 plokk pT 2122 27.60 Uljaste uuringuväli 9 plokk pR 503 38.80 Sompa kaeveväli 2 plokk pT 373 44.50 Sonda uuringuväli 37 plokk pT 694 27.60 Uus-Kiviõli uuringuväli 1 plokk aT 54155 37.20 Sompa kaeveväli 3 plokk pT 115 44.50 Sonda uuringuväli 38 plokk pR 3495 26.20 Uus-Kiviõli uuringuväli 2 plokk aT 74584 38.00 Sompa kaeveväli 4 plokk aT 374 44.50 Sonda uuringuväli 39 plokk pR 44222 26.20 Uus-Kiviõli uuringuväli 3 plokk aT 79027 39.00 Sompa kaeveväli 5 plokk pT 169 44.50 Sonda uuringuväli 4 plokk pT 6010 33.20 Uus-Kiviõli uuringuväli 4 plokk pT 1494 37.20 Sompa kaeveväli 6 plokk aT 632 44.50 Sonda uuringuväli 40 plokk pR 13894 26.20 Uus-Kiviõli uuringuväli 5 plokk pT 97 38.00 Sompa kaeveväli 7 plokk pT 245 44.50 Sonda uuringuväli 41 plokk pR 2750 26.20 Viru kaeveväli 1 plokk aT 3349 42.20 Sompa kaeveväli 8 plokk pT 577 44.50 Sonda uuringuväli 42 plokk pR 3930 26.20 Viru kaeveväli 10 plokk pT 17 42.20 Sonda uuringuväli 43 plokk pR 250 26.20 Viru kaeveväli 2 plokk aR 15015 42.30 Sonda uuringuväli 44 plokk pT 3908 33.10 Viru kaeveväli 3 plokk pR 9338 42.30 Sonda uuringuväli 45 plokk pT 962 31.90 Viru kaeveväli 4 plokk pT 1196 42.20 Sonda uuringuväli 5 plokk pT 980 33.20 Viru kaeveväli 5 plokk pT 416 42.20 Sonda uuringuväli 6 plokk aT 68626 34.60 Viru kaeveväli 6 plokk pT 44 42.20 Sonda uuringuväli 7 plokk pT 1998 34.60 Viru kaeveväli 7 plokk pT 64 42.20 Sonda uuringuväli 8 plokk pT 1071 34.60 Viru kaeveväli 8 plokk pT 328 42.20 Sonda uuringuväli 9 plokk pT 4511 34.60 Viru kaeveväli 9 plokk pT 32 42.20 Mõõtkava: MÄRKUSED: Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1. Põlevkivimaardla andmed on maardlate keskkonnaregistri Narva mnt 7A 1 : 65 000 maardlate nimistust. Maa-amet. 2015 10117 Tallinn 2. MapInfo Professional 15.20 MASWES1500000015 3. Pädevustunnistus nr VP-004-11, Vivika Väizene. 4. Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632, Ingo Valgma Põlevkivimaardla plokkide varu liik, varu kogus ja energiatootlus Kuupäev: 01.06.2016 5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098628, Vivika Väizene Teostas Vivika Väizene TTÜ Mäeinstituut Töö: KIK15013 Kontrollis Ingo Valgma Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Lisa 4 Töö juht Vivika Väizene tel 620 3850 Joonis 19