Otse põhisisu juurde

Uuring: Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine


txt: KINNITAN Instituudi direktor Ingo Valgma Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine Lep 3-2_15/3275-3/2013 KIK14033 Vastutav täitja: Vivika Väizene Tallinn 2015 Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine © TTÜ Mäeinstituut 2/12 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................... 4 1.1. TERMINID............................................................................................................................................... 4 1.2. LÄHTEANDMED ...................................................................................................................................... 5 2. PLANŠETID ................................................................................................................................................ 5 2.1. MÕÕTKAVA............................................................................................................................................ 5 2.2. INFOGA KAETUS ..................................................................................................................................... 5 2.3. INFO PLANŠETIL...................................................................................................................................... 6 3. METOODIKA ............................................................................................................................................. 8 4. KAEVANDAMISTEHNOLOOGIAD....................................................................................................... 9 5. STABIILSUSHINNANG .......................................................................................................................... 11 TABELID Tabel 1 Planšeti mõõtkavad ja infoga kaetus kaevanduste kaupa.............................................. 7 Tabel 2 Sidumisvea tähistuste tähendused ................................................................................. 8 Tabel 3 Planšeti sidumisvea suurused kaevanduste kaupa......................................................... 9 Tabel 4 Kaevandamistehnoloogiate ja stabiilsusalade selgitus [2, 5, 6].................................. 10 LISAD Põlevkivi altkaevandatud alade kaart Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine © TTÜ Mäeinstituut 3/12 Töö teostajad PROJEKTI RAHASTAJA : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Narva mnt 7A Tallinn 10117 Tel: 627 4171 E-mail: info@kik.ee Registrikood 90005946 TÄITJA: Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut Ehitajate tee 5 19086 Tallinn Tel: 6203 850 Registrikood: 74000323 Arveldusarve nr. 10052037382001 SEB Vivika Väizene Vastutav täitja Ingo Valgma Põhitäitja Lembit Uibopuu Põhitäitja Margit Kolats Põhitäitja Gaia Grossfeldt Põhitäitja Veiko Karu Põhitäitja Kaupo Kuusemäe Põhitäitja Ain Anepaio Täitja Martin Saarnak Täitja Fred Rusanov Täitja Tiit Rahe Täitja Litsentsid Tallinna Tehnikaülikool on akrediteeritud teadusasutus. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000015 Veeuuringut teostava proovivõtja litsents 1276/15, 1277/15 ja 1307/15 Keskkonnamõju hindamise (KMH) litsents, KMH0125 Volitatud mäeinsener V, kutsetunnistus 074632 Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus 098319 ja 098628 Kaevandamise vastutav spetsialist, pädevustunnistus VS-020-11 ja VS-016-12 Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projekti koostamise vastutav spetsialist, pädevustunnistus VP-004-11 ja VP-004-12 Akrediteeritud Mäeinstituudi labor L266 Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine © TTÜ Mäeinstituut 4/12 1. Sissejuhatus Projekt on valminud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastamisel keskkonnaprogrammist maapõu. Töö on teostatud ajavahemikul 01.01.2014 – 19.11.2015. Töö eesmärk on digitaliseerida vanad põlevkivi altkaevandatud ala planšetid kaevandatud aladest, siduda need tänapäevasesse koordinaatide süsteemi ning üle digitaliseerida nii, et vastav info oleks kaasaegsete vahenditega kasutatavad. Kaevandatud aladele antakse stabiilsushinnangud. 1.1. Terminid Kaevandus maapõues, loodusliku kivimi all paiknev allmaakaevandamiskoht. Suletud kaevandus kaevandus, mis on töötamise lõpetanud. Šurf vertikaalne ehk püstkaeveõõs, või üksikutel juhtudel või osaliselt kaldkaeveõõs, mis avaneb ülemisest otsast maapinnale. Šurfi kasutatakse tuulutuseks, kaablite viimiseks kaevandusse ja inimeste varuväljapääsuks. Strekk horisontaalne kaeveõõs, mis on rajatud põlevkivikihindisse. Strekki kasutatakse maavara, kaevise ja vahendite ning seadmete veoks, tuulutuseks ja veekõrvalduseks. Planšett kaevandamise täpne plaan. Eesti põlevkivi kaevandamise planšetid on koostatud enamuses mõõtkavas 1 : 1000 või 1 : 2000, üksikud on ka 1 : 500 ja 1 : 5000. Mäetööde plaan kaevandamise vähemtäpsem plaan. Enamasti mõõtkavas 1 : 10 000 või 1 : 25 000. Sidumistäpsus planšeti koordinaatteljestiku ja digitaalkoordinaatteljestiku vahe meetrites planseti kõige suurema veaga kohas. Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine © TTÜ Mäeinstituut 5/12 1.2. Lähteandmed Põlevkivikaevanduste planšette koguti töö jooksul kõigist võimalikest kohtadest. Enamus planšette on pärit AS Eesti Energia Kaevanduste arhiivist. Sompa kaevanduse planšetid on pärit OÜ VKG Kaevanduste arhiivist. Andmete hankimiseks kasutati lisaks muuseume ja arhiivide materjale, milles oli üksikuid mäetööde plaane, kui mitte detailseid planšette. Kasutatud infomaterjali asukohad:  EEK AS peakontori arhiiv Jõhvis  EEK AS Narva karjääri arhiiv  EEK AS Estonia kaevanduse arhiiv  Viru Geoloogia arhiiv  Kukruse põlevkivimuuseum  Ubja muuseum  Kunda tsemendimuuseum  Kohtla Kaevanduspark-muuseum  Sillamäe muuseum Rakvere ning Tartu arhiividest saadud tagasiside põhjal neil põlevkivi planšette pole. Digitaliseerimisel on kasutatud ala reljeefi hindamiseks Maa-ameti avaliku WMS-teenuse maapinna reljeefivarjutuse kaarti [3]. 2. Planšetid 2.1. Mõõtkava Töö käigus digitaliseeriti 13 kaevanduse kohta kokku üle 1200 planšeti, enamus mõõtkavas 1 : 1000 ja 1 : 2000. Üksikud kohad on mõõtkavas 1 : 500 ja 1 : 5000 (Tabel 1). 2.2. Infoga kaetus Enamus kaevandustest on planšettidega terve kaevanduse kaevandatud osas kaetud (Kukruse, Kaevandus nr 4, Kohtla, Viru, Tammiku, Ahtme, Viivikonna ja Ubja). Mõnes kaevanduses on puudu üksikud plansetid (Kaevandus nr 2, Sompa, Estonia ja Kiviõli). Käva kaevanduse lääneosas ja Kaevandus nr 2 idaosas on mitmed planšetid puudu. Kiviõli kaevanduse planšettide paigutus jätab kaevanduse põhjaosas sisse kaks planšettidega katmata ala ega kata kõige põhjapoolsemat kaevandatud osa (Tabel 1). Kaevandatud alad, mis ei ole kaetud planšetiga või planšeti info antud kohas on puudulik, on hinnatud ning märgitud eraldi (vt peatükk 3). Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine © TTÜ Mäeinstituut 6/12 2.3. Info planšetil Töö on tehtud eeldusel, et kaevanduse markšeiderite tööde tegemise täpsus on maksimaalne võimalik, e. viga ei eksisteeri ja planšetil esitatud info vastab tõele. Küsitavate kohtade infot on võrreldud erinevate andmeallikate infoga, et saada tõenäoliseim tulemus. Töö tulemus on digitaliseeritud planšettide pealt. Töötavate kaevanduste tänapäevaseid osi see ei sisalda (Estonia, Viru, Ojamaa, Sompa uus osa, Lõuna-Ahtme, Uus-Kiviõli). Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine © TTÜ Mäeinstituut 7/12 Tabel 1 Planšeti mõõtkavad ja infoga kaetus kaevanduste kaupa Kaevan- duse nr Kaevanduse nimi Mõõtkava Mõõtkava selgitus Kaevanduse kaetus planšettidega 1 Kukruse kaevandus 1 : 1000, 1 : 2000 Kaevanduse põhjaosas on mõõtkavas 1 : 2000 ja lõunaosas 1 : 1000 Terve kaevandus on kaetud 2 Kaevandus nr 2 1 : 1000 Kaevanduse keskosas on 2 planšetti puudu ning kaevanduse idaosa on puudu 3 Käva kaevandus 1 : 2000, 1 : 5000 Kaevanduse loodenurgas on mõõtkavas 1 : 5000, ülejäänud on 1 : 2000 Kaevanduse lääneosa on puudu 4 Kaevandus nr 4 1 : 1000 Terve kaevandus on kaetud 5 Kohtla kaevandus 1 : 1000 Terve kaevandus on kaetud 6 Sompa kaevandus 1 : 1000 Põhjaosast on 1 planšett puudu 7 Viru kaevandus 1 : 1000 Terve planšetiaegne kaevandus on kaetud, puudu on hilisem pärastplanšetiaegne kaevandamine 8 Tammiku kaevandus 1 : 1000 Kaevanduse keskosas on Kohtla-Järve linnaosa, mille alt pole kaevandatud ja kirdeosas kaevandamata osast on puudu 9 Estonia kaevandus 1 : 1000 Kaevanduse keskelt on puudu 5-7 planšetti. Puudu on pärast planšettide perioodi kaevandatud osa 10 Ahtme kaevandus 1 : 1000, 1 : 500 Kaevanduse üks kamber on mõõtkavas 1 : 500, ülejäänud kaevandus on mõõtkavas 1 : 1000 Terve kaevandus on kaetud. Kaevanduse põhjaosas endise Ahtme soojuselektrijaama alt on kaevandamata 11 Viivikonna kaevandus 1 : 2000 Terve kaevandus on kaetud 12 Kiviőli kaevandus 1 : 1000 Kaevanduse lõunaosas on 1 planšett puudu. Planšettide paigutus Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine © TTÜ Mäeinstituut 8/12 jätab kaevanduse põhjaosas sisse kaks katmata ala ega kata kõige põhjapoolsemat kaevandatud osa. 13 Ubja kaevandus 1 : 2000 Terve kaevandus on kaetud 3. Metoodika Andmete digitaliseerimiseks teostati esmalt pildistatud planšettide fototöötlus, mille jooksul parendati foto kvaliteeti ja pöörati fotod ristkoordinaatide telgede järgi horisontaalseks. Foto sidumisel koordinaatsüsteemi (georeferentseerimisel) kasutati tarkvara Didger, mis võimaldab valida sidumisel foto venitamise metoodika ning arvutada sidumisviga. Planšetid on seotud esmalt Pulkovo 1942 koordinaatsüsteemi ning digitaliseeritud andmed on konverteeritud hiljem L-Est 97 koordinaatsüsteemi. Planšeti sidumisel koordinaatsüsteemi on kasutatud mõistet sidumisviga. Sidumisviga väljendab konkreetse planšeti kõige suuremat võimalikku viga. See viga esineb enamasti planšeti ühes või mitmes nurgas või servas, harva üle terve planšeti. Seega on ülejäänud planšeti ala väiksema veaga. Tulemil on objekti küljes kõige suurema võimaliku vea ehk sidumisvea klass meetrites. Üledigitaliseerimisel on arvestatud sidumisel saadud nihke suurust ning vähendatud viga nihutades jooni vastavalt vea suunale ja suurusele. See tähendab, et objekt, millel on sidumisviga üle 5 meetri, võib tegelikult vea suurus üledigitaliseerimisel väheneda alla 5 meetri. Objektidel märgitudsidumisvea tähiste tähendus on toodud allolevas tabelis (Tabel 2). Tabel 2 Sidumisvea tähistuste tähendused Tähis Sidumisvea suurus, m A Kuni 5 meetrit B Üle 5 meetri C Kasutatakse objektidel, mis ei ole planšetilt joonestatud Alad tähistusega 200 (Objekti tüüp = 200, 261, 262, 263, 264, 265, 266) on alad, kus on arvatavasti kaevandatud ning objekt on joonestatud ebatäpsemate mäetööde plaanide põhjal. Kasutatud on infot reljeefi varjutuskaardilt. Tabelis on märkuse veerus tehtud vastav märge tehno või reljeef. Näiteks nr 261 tähisab käsilaavaga kaevandamise tehnoloogiat. Nr 200 tähistab mitme erineva tehnoloogiaga kaevandatud ala (Tabel 4). Kaevanduste planšettide sidumisvigade suurused on näha tabelist (Tabel 3). Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine © TTÜ Mäeinstituut 9/12 Tabel 3 Planšeti sidumisvea suurused kaevanduste kaupa 4. Kaevandamistehnoloogiad Igale kaardiobjektile vastab kaevandamistehnoloogia tüübi tähis reas (Tabel 4). Igale tehnoloogiale kehtib põlevkivi väljamispaksus meetrites. Osa stabiilsusklasse sõltub kaevandamissügavusest. Väljamispaksus vastab tehnoloogiale, kuid kohati leidub erandeid, näiteks ebapüsiva laega piirkondades või katsejaoskondades. Planšettidel vastavat infot pole esitatud. Sama tehnoloogia puhul on erineval ajal ja erinevates kohtades väljatud peamiselt tabelis näidatud paksusi, kuid esineb ka erandeid, mis käesoleva töö kontekstis ei ole olulise mõjuga. Välja on toodud hoonete ja rajatiste ehitamise võimalused, põllu- ja metsamajandusliku maaviljeluse võimalused. Näiteks käsilaavaga kaevandades on väljamispaksus 2,5 m. Selle ala keskel on stabiilsusala objekti tüübiga nr 82, so langetatud ala ning servadesse moodustub servakonsool stabiilsusala objekti nr 81 ja püsivuse klassiga nr 4 ehk kvaasistabiilne ala (Tabel 4). Servakonsoolid on näidatud vajunud alade plokkide servades. Kuna samad plokid on näidatud mitmel planšetil, siis koosnevad kontuurid osadest. Servakonsoolide ala kehtib vajunud servade kohta. Kaevanduse nr Kaevanduse nimi Sidumisviga, m Max. Keskm. Min. 1 Kukruse kaevandus 4.40 1.48 0.10 2 Kaevandus nr 2 2.60 0.81 0.20 3 Käva kaevandus 6.40 1.91 0.40 4 Kaevandus nr 4 8.00 2.09 0.40 5 Kohtla kaevandus 5.70 2.08 0.01 6 Sompa kaevandus 9.00 1.00 0.00 7 Viru kaevandus 8.00 2.05 0.20 8 Tammiku kaevandus 16.50 3.26 0.31 9 Estonia kaevandus 14.50 2.91 0.10 10 Ahtme kaevandus 10.50 2.90 0.01 11 Viivikonna kaevandus 2.00 1.17 0.00 12 Kiviőli kaevandus 8.00 1.41 0.20 13 Ubja kaevandus 3.00 1.26 0.20 Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine © TTÜ Mäeinstituut 10/12 Tabel 4 Kaevandamistehnoloogiate ja stabiilsusalade selgitus [2, 5, 6] *Keelatud - Ehitamine on üldiselt keelatud, lubatav vaid erandkorras, geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel Objekti liik Objekti tüübi tähis Objekti tüüp Väljamisp aksus, m Püsivuse klass Püsivuse klassi nr Hoonete, rajatiste ehitamine Põllu- ja metsamajanduslik maaviljelus Kaevandamis- sügavus (kattekivimite ja põlevkivi paksus), max, m Kaevandamis- sügavus (kattekivimite ja põlevkivi paksus), min, m MapInfo faili nimi Tehnoloogia 61 Käsilaava 2,5 Langetatud - Arvestada maa hilise vajumise võimalikkust ja suurust Arvestada niiskuserežiimi võimalikku muutust - - Kaevandamine Tehnoloogia 62 Kombainilaava 1,5 Langetatud - Arvestada maa hilise vajumise võimalikkust ja suurust Arvestada niiskuserežiimi võimalikku muutust - - Kaevandamine Tehnoloogia 63 Kamberkaevandamine tulptervikutega 2,8 Kvaasistabiilne - Keelatud* Kultuuride hävimise risk >34 <11 Kaevandamine Tehnoloogia 63 Kamberkaevandamine tulptervikutega 2,8 Stabiilne - Kerged ehitised Piirangud puuduvad <=34 >=11 Kaevandamine Tehnoloogia 64 Käsikambrid 2,5 Langetatud - Arvestada maa hilise vajumise võimalikkust ja suurust Arvestada niiskuserežiimi võimalikku muutust >34 <11 Kaevandamine Tehnoloogia 64 Käsikambrid 2,5 Langetatud - Arvestada maa hilise vajumise võimalikkust ja suurust Arvestada niiskuserežiimi võimalikku muutust <=34 >=11 Kaevandamine Tehnoloogia 65 Kambrid (nt laavade vahel) 2,5 Stabiilne - Kerged ehitised Piirangud puuduvad >34 <11 Kaevandamine Tehnoloogia 65 Kambrid (nt laavade vahel) 1,5 Stabiilne - Kerged ehitised Piirangud puuduvad <=34 >=11 Kaevandamine Tehnoloogia 66 Linttervikutega kamberkaevandamine 2,5 Kvaasistabiilne - Keelatud* Kultuuride hävimise risk >34 <11 Kaevandamine Tehnoloogia 66 Linttervikutega kamberkaevandamine 2,5 Stabiilne - Kerged ehitised Piirangud puuduvad <=34 >=11 Kaevandamine Tehnoloogia 67 Tugevdatud tervikud (Estonias) kamberkaevandamisel 2,8 Kvaasistabiilne - Keelatud* Kultuuride hävimise risk >34 <11 Kaevandamine Tehnoloogia 67 Tugevdatud tervikud (Estonias) kamberkaevandamisel 2,8 Kvaasistabiilne - Keelatud* Kultuuride hävimise risk <=34 >=11 Kaevandamine Tehnoloogia 200 Kaevandamine, mille kohta puuudub info planšetil - - - - - - - Kaevandamine Strekk 11...17, 19...20... 22 Strekid 3...4 Kvaasistabiilne - Kerged ehitised Piirangud puuduvad - - Kaevandamine Kaeveõõs 51, 52 Šurf - Kvaasistabiilne - Keelatud* Kultuuride hävimise risk - - Kaevandamine Stabiilsusala 81 Langetatud ala servakonsool - Kvaasistabiilne 4 Keelatud* Kultuuride hävimise risk - - 81 Stabiilsusala 82 Langetatud ala - Langetatud 3 Arvestada maa hilise vajumise võimalikkust ja suurust Arvestada niiskuserežiimi võimalikku muutust - - 82 Stabiilsusala 83 Strekkide mõjuala - Kvaasistabiilne 4 Keelatud* Kultuuride hävimise risk >34 <11 83 Stabiilsusala 84 Strekkide mõjuala - Stabiilne 2 Kerged ehitised Piirangud puuduvad <=34 >=11 84 Stabiilsusala 85 Kamberkaevandamise mõjuala (servaala) - Kvaasistabiilne 4 Keelatud* Kultuuride hävimise risk >34 <11 85 Stabiilsusala 86 Kamberkaevandamise mõjuala (servaala) - Stabiilne 2 Kerged ehitised Piirangud puuduvad <=34 >=11 86 Stabiilsusala 87 Kamberkaevandamise mõjuala (sisemine) - Kvaasistabiilne 4 Keelatud* Kultuuride hävimise risk >34 <11 87 Stabiilsusala 88 Tervikud - Püsiv 1 Piirangud puuduvad Piirangud puuduvad - - 88 Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine © TTÜ Mäeinstituut 11/12 5. Stabiilsushinnang Altkaevandatud alade klassifikatsioon [1]: Püsiv maa paikneb kaevanduse mäeeraldisel, kui maavara selle all on jäänud väljamata ja see püsib tervikul. Hoidetervik on jäetud mõne rajatise või ehitise hoidmiseks. Jääktervik aga on jäetud sellel juhul, kui maavara osutus kaevandamiskõlbmatuks (geoloogilised rikked, mahakantud varu jne). Püsiva maa korral ei teki maa vajumist. Piirangud kasutamiseks puuduvad [1]. Langetatud maa tekib alal, kus kaevandamisel ei jäetud tervikuid (kombainkaevandamine), või kui jäeti, siis lühiajalisi, et nad puruneksid kaevandamise ajal, või kui tühimikud täideti täitematerjaliga. Langetatud maa vajub kaevandamise käigus. Selle püsivus sõltub katendi ja kihindi paksuse suhtest, katendi kooslusest, täitematerjali hulgast ja töö kvaliteedist. Eesti põlevkivimaardlas on nendeks aladeks, kus kasutati käsikambreid ja –laavasid, kombainlaavasid, laus- või kihtväljamise katselanke, kambriplokkide katselist varistamist. Langetatud maal võib esineda maa järel- või hilisvajumist. Kasutamisel tuleb silmas pidada maa vajumise võimalikkust ja niiskusrežiimi muutust [1]. Stabiilne maa tekib, kui maa alla on jäetud tervikud. Püsivuse kriteeriumiks on tervikute tugevusvaru ja kaeveõõnte mõõtmed. Kui kaeveõõned on ahtad, siis ei varise need maapinnani. Stabiilne maa vajub kaevandamise ajal kuni paarkümmend mm. Võib esineda ka väiksemat külgliikumist. Suure tõenäosusega stabiilne maa hiljem ei vaju. Võib rajade kergeid ehitisi, maaviljeluses piirangud puuduvad [1]. Maa jääb stabiilseks käikude kohal, kui nende hoidetervikud jäetakse alles ja katendi paksus on üle 10...12 m [1, 4]. Väiksema paksuse korral on võimalikud järel- ja hilisvaringud (kvaasistabiilne maa). Stabiilne maa on põlevkivimaardla osa, kus kamberkaevandamise sügavus on vähem kui 35...45 m [1]. Kvaasistabiilne maa tekib kui lae ülalhoidmiseks kasutatakse tervikuid, täiteriitu jne, mis ei purune kaevandamise ajal, kuid see võib toimuda hiljem. Seega kvaasistabiilne maa käitub esialgu kui stabiilne, kuid hiljem võib seal esineda maa vajumist ja varinguid. Ehitamine keelatud (lubatud ainult geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel) ja maaviljeluses võimalik saagi hävimine [1]. Põlevkivimaardla maa on kvaasistabiilne kambritega kaevandatud alal, kui kaevandamissügavus on suurem kui 35...40 m, langetatud alal vajumismolli perve ja seda ümbritseva püsiva või stabiilse maa vahel (kaevelangi või –ploki alguses ja lõpus), käikude peal, kui katendi paksus on väiksem kui 10...12 m [1]. Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine © TTÜ Mäeinstituut 12/12 Kasutatud allikad: 1. Reinsalu, E. ; Toomik, A. ; Valgma, I. 2002. Kaevandatud maa. Tallinn: TTÜ Mäeinstituut, 97 lk 2. Väizene, V., Valgma, I., Pastarus, J.R. Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ruumilise planeeringu hinnang. 2014. Lep14060. Mäeinstituut. http://axis.ivmv.ee/mv_kodulehe_failid/failid/204543/Ida- virumaa%20polevkivi%20kaevandamisalade%20ruumilise%20planeeringu%20hinnan g.pdf 3. Maa-ameti avaliku WMS-teenus reljeefivarjutusega põhikaart. http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Avalik-WMS-teenus-p65.html 4. Allik, A. 1957. Eesti põlevkivikaevanduste ettevalmistuskaeveõõsi ümbritsevates kivimites mäerõhu nähtusi esile kutsuvad protsessid. Teaduslik-Tehnilise Mäeühingu infobülletään. Jõhvi, lk. 19-45 (vene keeles). 5. 90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis : tehnoloogia ja inimesed / [idee algatajad ja koostajad Nikolai Varb ja Ülo Tambet ; toimetaja Kalle Suuroja ; kujundus: Valdek Alber, Sten Suuroja ja Indrek Mikk ; kaane kujundus: Valdek Alber] [Tallinn] : GeoTrail KS, [2008] ([Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda]) 761 lk. 6. 50 aastat põlevkivi kaevandamist Eesti NSV-s / Eesti Vabariiklik Teaduslik-Tehniline Mäeühing, trust "Eesti Põlevkivi" ; [koostanud A. Allik]. Tallinn : Valgus, 1968 (Tartu : H. Heidemanni nim. trükikoda) 383 lk.
  • MinestRetked
  • Populaarsed postitused sellest blogist

    Astangublogi

    Loodusgiidid said lisaks kutsetunnistusele ka koolilõputunnistuse