Otse põhisisu juurde

Artikkel: Põlevkivivaru ümberhindamine alaplokkides

txt: Põlevkivivaru ümberhindamine alaplokkides


Põlevkivi kaevandatakse Eestis ligikaudu 15 miljonit tonni aastas lubatud maksimaalsest 20 miljonist tonnist, millele lisandub 4 miljonit tonni kadu [2]. Kui enne tuli Keskkonnaministeeriumisse esitada kaevandatud varu koguse andmed ja selle põhjal tagantjärgi korrigeeriti varu kogust, siis nüüd on nõue esitada eelnevalt korrigeeritud kaevandatav varu kogus ette. Selleks tuli töötada välja põlevkivivaru ümberhindamise metoodika [3, 15]. Varu täpse koguse hindamine [6] aitab valida kaevandamistehnoloogiat [4, 7, 14], hinnata kaevandamise mõju keskkonnale [13] ja vähendada maavara kadusid [8, 12]. Uuringu eesmärgiks oli koostada tegelikkusele vastav põlevkivivaru bilanss Estonia, Sirgala, Narva, Viru, Kohtla ja Aidu kaeveväljadel [5]. Varu hindamisel lähtuti üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise korrast [16]. Varu hinnati ümber kaevandamiseks aastateks 2012-2017. Selleks projekteeriti alaplokid (Joonis 13-1), mille kuju on moodustatud ühelt poolt geoloogilise ploki kaevandatud ala piiriga ühtivalt ning teiselt poolt kuni viieks aastase varu kogusega. Varuplokk on eelnevate uuringute jooksul moodustatud arvel oleva varu plokk. Varu arvutamisel kasutati alaploki läheduses kaevandatud alal mõõdistatud tootsa kihindi paksuse andmeid (Joonis 13-2). Põlevkivivaru võrdub kaevandamata alaploki pindala, põlevkivivaru ploki mõõdistatud põlevkivikihtide keskmise paksuste summa ning mahukaalu korrutisega. Seejärel teostati statistiline analüüs (Tabel 13-1), mille käigus määrati mõõtemääramatus, seati kriitiline piir, arvutati trend, tõenäosus ja hinnati usaldusväärsust. Joonis 13-1 Alaplokid 1-1, 1-2 ja 1-6 plokis 1 Mäendus. Mäeinstituut 2014 Joonis 13-2 Põlevkivikihtide kogupaksus puursüdamikes alaplokkides 1-1, 1-2, 1-6 ja plokis 1 Tabel 13-1 Põlevkivikihtide paksuse statistiline analüüs Plokk 1 Alaplokid 1-1, 1-2 Alaplokk 1-6 Keskmine paksus 2,12 2,06 2,09 Keskmise paksuse standardhälve 0,02 0,02 0,02 Paksuste mediaan 2,12 2,06 2,11 Paksuste modaalväärtus 2,12 2,06 2,15 Paksuste standardhälve 0,07 0,09 0,10 Paksuste dispersioon 0,01 0,01 0,01 Paksuste sageduse ekstsess -0,36 -0,18 3,72 Paksuste sageduse asümmeetria -0,17 0,10 -1,43 Paksuste hajuvusvahemik 0,27 0,34 0,44 Minimaalpaksus 1,98 1,90 1,79 Maksimaalpaksus 2,25 2,24 2,23 Summa 33,90 35,09 41,77 Paksuste arv 16 17 20 Keskmise paksuse ülemine usalduspiir 2,25 2,24 2,23 Keskmise paksuse alumine usalduspiir 1,98 1,9 1,79 Paksuse mõõtemääramatus (95%) 0,04 0,05 0,05 t-Test t-Test Plokk 1 ja alaplokid 1-1, 1-2 Plokk 1 ja alaplokk 1-6 1 1-1, 1-2 1 1-1 Keskmine 2,12 2,06 2,12 2,09 Dispersioon 0,01 0,01 0,01 0,01 Arv 16 17 16 20 Oodatav erinevus 0 0 df 30 34 t Statistik 1,91 1,07 P(T<=t) ühepoolne 0,03 0,15 t Kriitiline ühepoolne 1,70 1,69 P(T<=t) kahepoolne 0,07 0,29 t Kriitiline kahepoolne 2,04 2,03 Mäendus. Mäeinstituut 2014 © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 120 Töö tulemusena hinnati varu ümber kuuel kaeveväljal. Viru, Narva ja Aidu kaeveväljal hinnati varu maha, Kohtla kaeveväljal juurde ning Estonia ja Sirgala kaeveväljal nii maha kui juurde. Arengukavade koostamisel või otsustamisel on otstarbekas kasutada reaalsete mõõtmiste ja analüüside põhjal koostatud järeldusi [1]. Varu muutlikkus on käsitletud alal peamiselt tingitud tektoonilisest muutlikkusest [9, 10, 11, 17]. Töö on seotud uuringuga ETP AR12007 nr. 3.2.0501.11-0025 „Põlevkivi kadudeta ja keskkonnasäästlik kaevandamine“ – mi.ttu.ee/etp; uuringuga B36, Kivimi raimamine ja rikastamine valikmeetoditega - mi.ttu.ee/rikastamine; KIK14033 Põlevkivi altkaevandatud alade stabiilsuse hindamine. Viited 1. Adamson, A. (2012). Ühest tonnist põlevkivist saab ühe barreli põlevkiviõli. Valgma, I.; Väizene, V.; Kolats, M.; Karu, V. (Toim.). Kaevandamine ja keskkond (50 - 56).Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut 2. EESTI VABARIIGI 2013. AASTA MAAVARAVARUDE KOONDBILANSID (seisuga 31.12.2013. a.) Maa-amet, Tallinn 2014 3. Ivanov,VV; Panfilov, RV. Principles of the calculation of perspective requirement for reserves of solid mineral-resources. Doklady Akademii Nauk SSSR. Volume: 252 issue: 4 pages: 934-937. Moscow Mineral Geochem & Rare Element Crystal Chem Inst, Moscow,ussr. 1980. 4. Orru, M.; Väizene, V.; Pastarus, J.-R.; Sõstra, Y.; Valgma, I. (2013). Possibilities of oil shale mining under the Selisoo mire of the Estonia oil shale deposit. Environmental Earth Sciences, 1 - 11. DOI: 10.1007/s12665-013-2396-x 5. Rahe, T.; Grossfeldt, G.; Kuusemäe, K. (2013). Poster of Oil shale mining in Estonia. In: International Oil Shale Symposium Tallinn, Estonia, 10.-13.06.2013: International Oil Shale Symposium Tallinn, Estonia, 10.-13.06.2013. Tallinn: Enefit, 2013, 1. 6. Raudsep, R. (2008). Estonian georesources in the European context. ESTONIAN JOURNAL OF EARTH SCIENCES, 80-86. 7. Reinsalu, E.; Valgma, I. (2007). Oil Shale Resources for Oil Production. Oil Shale, 24, 9 - 14. 8. Rossi, Mario E., Deutsch, Clayton V. (2014). Mineral Resource Estimation. Springer Science+Business Media Dordrecht. DOI 10.1007/978-1-4020-5717-5 9. Sõstra, Ü. (2013). Eesti aluspõhja tektooniliste uuringute rakenduslik olemus. In: XXI Aprillikonverentsi "Rakendusgeoloogilistest uuringutest Eestis - olevik ja tulevik" teesid: Rakendusgeoloogilistest uuringutest Eestis - olevik ja tulevik, Tallinn. 5.04.2013.a. (Toim.) Suuroja, K.; Põldvere, A.. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus, 2013, 55 - 58. Mäendus. Mäeinstituut 2014 © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 121 10. Sõstra, Ü. (2014). Eesti tektoonilise ehituse põhijooni. In: XXII Aprillikonverentsi "Geoloogialt ühiskonnale" teesid: XXII Aprillikonverents "Geoloogialt ühiskonnale", Tallinn, 4.04.2014.a. (Toim.) Suuroja, K.; Põldvere, A.. Tallinn: OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2014, 40 - 43. 11. Systra, Y. (2014). Tectonic deformation of the Ediacaran-Paleozoic bedrock in Estonia. In: Geologiska Föreningen, 31st Nordic Geological Winter Meeting, Lund, Sweden; January 8-10 2014: 31st Nordic Geological Winter Meeting, Lund, Sweden; January 8-10 2014. (Toim.) Johnson, M.D. et al.. Geoprint, 2014, 123 - 123. 12. Valgma, I.; Väizene, V.; Kolats, M.; Saarnak, M. (2013). Technologies for Decreasing Mining Losses. Environmental and Climate Technologies, 11(1), 41 - 47. 13. Valgma, I.; Väizene, V.; Orru, M.; Vendla, S.; Ljaš, J.; Pensa, M.; Karu, V. (2014). Influence of oil shale mining on the environment in Estonia. In: Resources and energy saving: (Toim.) I. Valgma. Tallinn: Mäeinstituut, 2014. 14. Väizene, V.; Valgma, I.; Iskül, R.; Kolats, (2013). High selective oil shale mining. Oil Shale, 30(2S), 305 - 325. DOI: 10.3176/oil.2013.2S.10 15. Väizene, V.; Valgma, I.; Reinsalu, E.; Roots, R. (2014). Analyses of Estonian oil shale resources. . In: Resources and energy saving: (Toim.) I. Valgma. Tallinn: Mäeinstituut, 2014. 16. Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord. Keskkonnaministri määrus nr. 44. RTL 2005, 60, 866 17. Никонов, А.А., Шварев, С.В., Родкин, М.В., Сыстра Ю.Й. (2014). Сейсмическая активность Российской части Фенноскандинавского кристаллического щита в последние 12 тыс. лет: новые материалы и решения по представительным участкам развития сейсмодислокаций. In: Разломообразование в литосфере и сопутствующие процессы: тектонофизический анализ. Тезисы докладов Всероссийского совещания с участием приглашенных исследователей других стран: Разломообразование в литосфере и сопутствующие процессы: тектонофизический анализ. Иркутск, Россия, 11-16.08.2014. Иркутск:, 2014, 63.

Populaarsed postitused sellest blogist

Fosforiidimatk 18.05.2019 Maardus kl 10..14

Lisage omale meeldetuletus facebookis:

Fosforiidimatk FB
Fosforiidimatk vs. põlevkivimatk

Täpsustavad küsimused ja soovid on teretulnud kas allolevas registreerimisvormis või aadressil: retked@solo.ee

Laupäeval 18.05.2019 kl 10..14

Fosforiidimatk on kaheosaline: Külastame Ülgase kaevandust ehk läheme maa alla. Seejärel uurime Maardu kaevandust ja karjääri nii pealpoolt kui mitmelt küljelt. Matkal saab nii reipalt kulgeda kui üles-alla ukerdada.
______________


Põlevkivimatk. Küttejõu. Pühapäeval 19.05.2019 kl 12..15 ( andke teada kui teil on lõpuaeg kriitiline, et teaksime kiirust ja teekonda reguleerida )

Uurime kaevandust ja karjääri nii pealt kui mitmest küljest. Vaatame millega on pea sajandi eest hakkama saanud Eestis ainukordne puistangumoodustaja. Matkal saab ukerdada ja ka rahulikumalt kulgeda.

Kohtumispaiga aadress on Google kaardil Lepa haljasala 1.

Tasumine:

Sularahas kohapeal või kui soovite, siis eelnevalt ülekandega [ Minest OÜ EE442200221067550738 ]. Soovi korral saadame a…

Põlevkivimatk 19.05.2019 Kiviõlis

19.05.2019 Kiviõlis

Täpsustav info 👀

Pildialbum: Küttejõu kaevandus ja karjäär

Lisage omale meeldetuletus facebookis:
https://www.facebook.com/events/404983266730739/https://www.facebook.com/events/1092867877567264/ Andke meile alloleva vormi kaudu märku, kui soovite osaleda matkal:

Laadimine...


PõlevkivimaaRetked

Pealinnast piirilinna 18.-19.05.2019

Kutsume huvilisi matkama ajas ja ruumis fosforiidimaale ja põlevkivimaale!

Loe täpsustatud infot siit!

Registreeru veebis:

Fosforiidimatk, Maardu, 18.05.2019 FB
Põlevkivimatk, Kiviõli, 19.05.2019 FB

Perepileti võitmiseks osalege "Metsiku lääne" pildikonkursil

Giidituur + mõnus matk müstilisel ja tundmatul maal: Saame teada kuidas see kõik algas ja mis sellest on saanud?

Loodus, ajalugu, tehnoloogia, inimesed, minevik ja olevik

Retke juhib ja infot jagab loodusgiidi ja mäenduse haridusega ajaloohuviline Ingo Valgma

1 matka hind 15 eur/täiskasvanu; 5 eur/laps; 40 eur/perepilet.

Kõigile, kes osalevad mõlemal matkal, on soodustus 10%FB
(Maksta saab kas üleakandega või sularahas)

Pealinnast piirilinna kaart