Otse põhisisu juurde

Uuring: Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering


1 IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVIKAEVANDAMISALADE PIIRKONNA RUUMILINE PLANEERING MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED IDA- VIRUMAA MÄETAGUSE, ILLUKA, MAIDLA, SONDA, KOHTLA, VAIVARA, TOILA JA JÕHVI VALLA, JÕHVI JA KOHTLA-JÄRVE LINNA PÕLEVKIVI KAEVANDAMISE ALAL Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused 2 SISUKORD lk Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. Maakasutus- ja ehitustingimused Ida-Virumaa Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila ja Jõhvi valla, Jõhvi ja Kohtla-Järve linna põlevkivi kaevandamise alal ............................................................................................................ 5 1.1 Kaevandatud maade osatähtsus omavalitsustes 8 2. Tegevuskava............................................................................................................... 11 2.1 Sihtgrupp: maavalitsus.............................................................................................. 11 2.1.1 Omavalitsuste vahelise koostöö toetamine 2.1.2 Investeerimiskeskkonna tegevusstrateegia 2.2 Sihtgrupp: omavalitsused ....................................................................................... 12 2.2.1 Seaduste rakendamine 2.2.2 Omavalitsuse pikaajalise arenguvisiooni fikseerimine 2.2.3 Kaevandamisõiguse tasu ja muude finantsvahendite sihtotstarbeline kasutamine 2.2.4 Kaevandamise tõttu kahjustunud maade ümberhindamine 2.2.5 Omavalitsuste koostöö arendamine ühiste huvide väljaselgitamiseks põlevkivimajanduse vallas ja huvide tõhusamaks kaitseks 2.2.6 Kohalike elanike, sh kinnistuomanike nõustamine. Vahendustegevus põlevkivikaevandaja ja maaomaniku vahel 2.2.7 Uuringute ja konsultatsioonide tellimine 2.3 Sihtgrupp: piirkonna elanikud ja kinnistu/kinnisvara omanikud .......................... 16 2.3.1 Kohalike elanike ja kinnistu/kinnisvara omanike huvide kaitsmine 2.4 Sihtgrupp: ministeeriumid ja riiklikud ametid............................................................ 16 2.4.1 Seadusandluse täiendamine 2.4.2 Riiklike arengukavade ja teemaplaneeringute algatamine 2.4.3 Kaevandamis- ja rannaalade planeeringute koostamise metoodikate väljatöötamine 2.5 Sihtgrupp: kaevandajad.............................................................................................. 17 2.5.1 Avalikult kasutatavate andmebaaside kaasajastamine Ida-Viru Maavalitsus 2001 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused 3 2.6 Vajalikud uuringud.................................................................................................... 18 2.7 Teemaplaneeringu kaardid...................................................................................... 21 ❑ Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumilise planeeringu põhijoonis ❑ Põlevkivi kaevandamine Mäetaguse vallas ja Illuka vallas ❑ Põlevkivi kaevandamine Maidla vallas ja Sonda vallas ❑ Põlevkivi kaevandamine Kohtla vallas ja Kohtla-Järve linnas ❑ Põlevkivi kaevandamine Toila vallas ja Vaivara vallas ❑ Põlevkivi kaevandamine Jõhvi vallas ja Jõhvi linnas 2.8 Kasutatud materjalid.................................................................................................. 22 Ida-Viru Maavalitsus 2001 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused 4 SISSEJUHATUS Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering on algatatud Ida-Viru Maavanema korraldusega nr. 1 03.01.2000.a. ning koosneb järgmistest köidetest: Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused Ida-Virumaa Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila ja Jõhvi valla, Jõhvi ja Kohtla-Järve linna põlevkivi kaevandamise alal.( 31 lk) Lisa I - Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Koostematerjalid, analüüsid. ( 99 lk) Lisa II Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Protseduurilised dokumendid, protokollid ja kirjavahetus ( 101 lk) Lisa III Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Planeeringu kooskõlastused, avaliku väljapaneku ettepanekud ja kirjavahetus (194 lk) IV CD-ROM: 1. Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering *pdf Maakasutus- ja ehitustingimused Ida-Virumaa Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila ja Jõhvi valla, Jõhvi ja Kohtla-Järve linna põlevkivi kaevandamise alal. *pdf 2. Lisa I Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering 3. Kaardid Käesolev planeering - Maakasutus- ja ehitustingimused Ida-Virumaa Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila ja Jõhvi valla, Jõhvi ja Kohtla-Järve linna põlevkivi kaevandamise alal on täiendatud vastavalt Keskkonnaministri 19.01.2001.a. kirjale nr. 8-1-1-/177 (lisa III lk. 145). Teemaplaneeringu põhikaart ei kajasta N. Liidu ajal salastatud Sillamäe uraanikaevanduse ala, kuna planeeringu algatamise ajal ei olnud koostajatele teada konkreetseid andmeid. Käesolevaks ajaks on TTÜ Mäeinstituudi poolt koostatud, AS Silmetis olemasolevate andmete ( 1. План горных работ шахты No 1 и 2, Ф1, 1С ГД дело No 158-167 ja 2. Материалы по ликвидации рудника, Ф1, 1С, дело No 461) alusel, uraanikaevanduse digitaalkaart. Kuna algandmete koordinaatsüsteem on moonutatud, on selle sidumine M 1:10 000 katastrikaardiga paratamatult ligikaudne. (vt. planeering lisa 1 lk 28). Ida-Viru Maavalitsus edastab nimetatud digitaalinfo Sillamäe linnavalitsusele linna üldplaneeringu seni käsitlemata teemaosa täiendamiseks. Ida-Viru Maavalitsus 2001 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused 5 Teemaplaneeringus käsitletakse seni täiesti uurimata ja kaardistamata allmaakaeveala Toila valla territooriumil. Kuna nimetatud kaeveõõnte kohta puudub seni igasugune info, siis võib oletada, et tegemist on N. Liidu aegsete uraaniuuringute stollidega (vt. lisa 2, fotod 1,2 ja lisa 3 stollide ST1, ST2 ja ST3) suudmeavade paiknemine kaardil). E. Reinsalu, I. Valgma ja U. Majajääs teostasid kolme seni teadaoleva stolli (ST1, ST2 ja ST3 ) suudmeavade GPS mõõdistamise 05.09.01. Suudmeavad asuvad 12 m allpool klindi serva ning stollid suunduvad lõunasse. Teadaolevalt on noored sisenenud stolli ST2 kuni 70 m avausest. E. Reinsalu hinnangul on tegemist äärmiselt varisemisohtliku kaeveõõnega, mistõttu sellised ettevõtmised on eluohtlikud. Ida-Viru Maavalitsus edastab teadaoleva info Toila Vallavalitsusele stollide suudmeavade sulgemise meetmete kavandamiseks ja vastava teemaosa täiendamiseks valla planeeringus. 1. MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED IDA-VIRUMAA MÄETAGUSE, ILLUKA, MAIDLA, SONDA, KOHTLA, VAIVARA, TOILA JA JÕHVI VALLA, JÕHVI JA KOHTLA-JÄRVE LINNA PÕLEVKIVI KAEVANDAMISE ALAL Käesoleva teemaplaneeringu I osa lisa käsitleb maakasutus- ja ehitustingimusi altkaevandatud aladel, kuna vastavalt olemasolevale korrale (Pealmaakaevandamisega rikutud maa rekultiveerimise kord, keskkonnaministri 28.12.95 määrus nr 44 RTL 1996, 11, 89) on reguleeritud karjäärialade rekultiveerimise/ maakasutuse tingimused. Alljärgnevad, maakasutus- ja ehitustingimuste määratlemisel aluseks olevad maa oleku tüübid on lahti seletatud teemaplaneeringu peatükis 2.4 "Mäetööde lõpetamine ja peatamine ning sellega kaasnevad protsessid" lk. 51-53 Maakasutus- ja ehitustingimused kaevandatud alal ei ole Eestis veel täpselt sätestatud. E. Reinsalu, I. Valgma, M. Sepa ning A. Toomiku temaatilises artiklis "Altkaevandatud maa kasutamisvõimalused Kohtla kaevanduse näitel" on märgitud, et ilmselt ei saagi neid üheselt kehtestada ja iga konkreetse ala puhul tuleb lähtuda seadustest ja normdokumentidest (Maapõueseadus, Allmaakaevandamisel maa ja ehitiste hoidmise kord. Majandusministri 24.07.97 määrus nr 28). Maa planeerimisel soovitavad artikli autorid lähtuda konkreetsest mäetööde plaanist ning soovitatud altkaevandatud maa klassifikatsioonist. Ida-Viru Maavalitsus 2001 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused 6 Käesolev teemaplaneering kehtestab Ida-Viru alljärgneva altkaevandatud alade kohta, maa oleku klassifikatsiooni ja sellel põhinevad maakasutus-ning ehitustingimused (vt. tabel 1). Maakasutus- ja ehitustingimused ning -piirangud Ida-Virumaa altkaevandatud maal Tabel 1 Maa tüüp Hoonete ja rajatiste ehitamine Põllu- ja metsamajanduslik maaviljelus Püsiv Piirangud puuduvad Stabiilne Võib rajada kergeid ehitisi Piirangud puuduvad Langetatud Tuleb silmas pidada järelvajumiste võimalikkust ja suurust Ida-Viru Maavalitsus 2001 Tuleb silmas pidada võimalikku niiskusrežiimi muutumist, eriti ebasoodsa kvaternaarisetete koosluse puhul Kvaasistabiilne Ehitamine on üldiselt keelatud, lubatud vaid erandkorras, eksperteeritud projekti alusel Tuleb arvestada kultuuride hävimise riskiga, eriti ebasoodsa kvaternaarisetete koosluse puhul Kasutades eespool esitatud maa oleku klassifikatsiooni, on võimalik koostada konkreetsete alade kohta maa oleku plaane. Allolevalt on esitatud näitena Kohtla kaevanduse lõunaosa maa oleku plaan (vt. joonis 1). Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused 7 Joonis 1 Maa oleku plaan Kohtla kaevanduse lõunaosas Ida-Viru Maavalitsus 2001 Joonis 1 Maa oleku plaan Kohtla kaevanduse lõunaosas. Püsiv maa väljamata jäänud karstitsoonide ja hoonete alla jäetud tervikute kohal on tähistatud helerohelise viirutusega. Stabiilne on maa kambritega väljatud ala kambriplokkide vaheliste käikude kohal ja on viirutatud tumeroheliseks. Kvaasistabiilne maa, mis plaanil on punasetriibuline, moodustus langetatud alade piirimaile. Kollasetriibuline on langetatud maa- vajumislohkude põhi. Plaanil on mustaga joonistatud teed (pidev joon), elektriliinid ja nende postid (peen joon nooltega), hooned, varemed, aiamaad. Plaani alumisse ossa tõmmatud paarisjoon tähistab kaevandusvälja lõunapiiril olevat magistraalkraavi. Plaan on konstrueeritud arvutiprogrammiga MapInfo. Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused 8 Ülaltoodud klassifikatsioon annab võimaluse planeerida maakasutust teadaolevaid riske arvestavalt. Maa oleku klassifikatsiooni kehtestamisel on võimalik koostada selliseid plaane kõikide altkaevandatud alade kohta. Kuna tegemist on mahuka ning kalli tööga, on nimetatud plaane otstarbekas tellida spetsialistidelt konkreetsele, eelkõige majandamis- ja puhke eesmärgilistele aladele aga samuti ka üksikutele kinnistutele. Järgnevas allpeatükis 1.1 on toodud hinnangulised altkaevandatud maa tüüpide osatähtsused omavalitsuste kaupa. Selleks on kasutatud teemaplaneeringu põhijoonist (mille aluseks on TTÜ erinevate kaevandamistehnoloogiatega kaevandatud alade kaart, Eesti baaskaart, katastri-ja kõlvikute kaardid). Osatähtsusi tuleb käsitleda kui suhtarve, kuna arvnäitajad on tuletatud arvutiprogrammis MapInfo tehtud arvutuste kaudu. Altkaevandatud aladel detailplaneeringute koostamisel on vaja juhinduda Vabariigi Valitsuse 18. septembri 1996.a. määrusest nr. 316, Riigi omandusse kuuluvat maavara sisaldavale maatükile ehitise rajamise korra kinnitamine (vt. lisa I, lk. 70). 1.1 KAEVANDATUD MAADE OSATÄHTSUS OMAVALITSUSTES Mäetaguse vald Valla pindala on 285.043 km2 (ESA 2000). Valla kogupindalast on altkaevandatud alade osatähtsus ca 23 %, millest omakorda enamus - 19% valla kogupindalast - on kamberkaevandatud ala. Käsilaavaga on kaevandatud ca 2%, kombainilaavaga samuti ca 2% valla territooriumist. Mäetaguse valda jääb valdav osa Estonia kaevandusest, samuti olulised osad Viru ja Sompa kaevandustest. E. Reinsalu, I. Valgma, M. Sepa ning A. Toomiku ülalviidatud allikale (vt. kasutatud materjalid p. 35) põhinedes võib väita, et kogu Estonia ja Viru kaevanduste ala on kvaasistabiilne. Illuka vald Valla pindala on 543.815 km2, millest kaevandatud alade osatähtsus on suhteliselt väike, vaid ca 3 %, karjääride maa moodustab valla koguterritooriumist ca 0,2% ning altkaevandatud ala ca 2,8 %. Illuka valda ulatuvad Estonia ja Ahtme allmaakaevanduse idaservad ning Sirgala karjääri edelaserv. Altkaevandatud alast on ligikaudu 2% ulatuses valla koguterritooriumist kasutatud kambriviisilist kaevandamist, 0,8% on kaevandatud käsilaava tehnoloogiat kasutades. Kogu Estonia kaevanduse ala on pikaajaliste uuringute alusel määratletud kvaasistabiilse maana. (vt. kasutatud materjalid p. 35) Ida-Viru Maavalitsus 2001 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused 9 Maidla vald Valla pindala on 332.299 km2. Kaevandatud ala osatähtsus valla territooriumist on ca 10%, sellest peamise osa - üle 6% valla pindalast - moodustab Aidu karjäär. Valda jääb ka Kohtla kaevanduse lääneserv ja Kiviõli kaevandus, kus on kasutatud kombainilaavaga (ca 0,5% valla territooriumil asuvast altkaevandatud alast) ning käsilaavaga kaevandamist ( ca 3% valla territooriumil asuvast altkaevandatud alast), samuti kamberkaevandamist (0,5% valla territooriumil asuvast altkaevandatud alast). Sonda vald Valla pindala on 148.083 km2. Valla piiridesse jääb Kiviõli kaevandus, mis on peamiselt kaevandatud käsilaavaga (ala moodustab pisut üle 4% valla koguterritooriumist). Kohtla vald Kohtla valla pindala on 101.556 km2. Ca 3% valla territooriumist on kaevandatud kombainilaavaga, 14 % käsilaavaga, üle 1% kamberkaevandamisega. Valla territooriumile jääv Kohtla kaevanduse alal paikneb tehnogeenne maastik, kus on kombineerunud langetatud ja stabiilne/kvaasistabiilne ala. Suurem osa langetatud maad esineb ristkülikukujuliste tükkidena (1000...2000 x 500...800 m), mis vahelduvad käikude peal seisva stabiilse (+kvaasistabiilse) maaga. Käigutervikutel seisev maa ümbritseb langetatud maad väikeste peenrakujuliste kõrgendikena. On ilmne, et mäetöödest tekitatud reljeef põhjustab probleeme maaharimisel ja metsakorrastamisel. Tekkinud kõrguste vahed, kalded ja peenrakujulised kõrgendikud võivad segada maaharimist ja metsahooldust sellisel kujul nagu nad on ajalooliselt välja kujunenud. Kohtla kaevandusvälja deformeeritud maadel on metsanduslik ja põllumajanduslik maaviljelus võimalik kõikjal, hoolimata sellest, et maa mikroreljeef on muutunud. Eramaade puhul on soovitav muuta kinnistute ja kõlvikute piire selliselt, et reljeefi mõju oleks minimaalselt tuntav. (vt. kasutatud materjalid p. 35). Vaivara vald Valla pindala on 397.966 km2. Vaivara valla territooriumi edelaossa jääb Sirgala karjäär, mis moodustab ca 18,5% valla koguterritooriumist. Valla territooriumil töötas aastatel 1940 - 1955 Viivikonna kaevandus. Ida-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonnas on koostatud AS Eesti Põlevkivi markšeiderikaartide alusel kaevandusala skeem (vt. lisa 4). Teadaolevalt on kaevandaja alustanud kaevandusalade geoinfo digitaliseerimist. Soovitame Vaivara vallavalitsusel täiendada üldplaneeringut kaevandatud ala osas sellekohase andmematerjali valmimisel (vt. p. 2.4.1), seni aga kasutada lisa 4. Ida-Viru Maavalitsus 2001 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused 10 Toila vald Valla pindala on 159.661 km2. Valla lõuna-ja kaguossa jääb Sirgala karjäär, moodustades valla territooriumist ligikaudu 16%. Käesolevas teemaplaneeringus esitatakse esmakordselt andmed valla territooriumil paiknevate uraaniuuringute kaevestollide kohta. Seni teadaoleva kolme stolli kogupikkus on ca 300 m. Paiknedes 12 m sügavusel maapinnast ei põhjusta need hinnanguliselt otsest mõju piirkonna maaviljelustingimustele. Kuna nimetatud kaeveõõnte kohta puudub seni dokumenteeritud teave, ei saa planeeringu koostajad anda korrektseid hinnanguid keskkonnaohtlikkuse ja maa oleku kohta. Teades aga, et stollid kulgevad lõuna suunas ca 100 m ning see ala on praegu ja perspektiivselt kasutatav ehituste rajamiseks on oluline võimalikke ohte teada. Nimetatud teemavaldkond vajab käsitamist valla planeeringus. Jõhvi vald Jõhvi valla pindala on 116.447 km2, millest altkaevandatud ala osatähtsus on ca 70%. Kamberkaevandatud ala moodustab kogu kaevandatud alast omakorda 58%. Kvaasistabiilseks loetakse kambrite pealne maa, kus kaevandamissügavus on üle 35...40 m, sellised alad paiknevad Jõhvi vallas valdavalt Ahtme kaevanduse läänetiiva kohal. Jõhvi linn Jõhvi linna pindala on 7.615 km2. Linna piiresse jäävadsuletud Kaevandus 2 ja Tammiku kaevandus, kokku on altkaevandatud ala osatähtsus 11,5%. Kamberkaevandamist on kasutatud ca 4% kaevandatud alast, käsilaavaga kaevandamist ca 7% ning kombainilaavaga kaevandamist 0,5%. Kaevandus nr. 2 ala loetakse valdavalt kvaasistabiilseks. Kohtla-Järve linn Linna pindala on 41.765 km2, millest altkaevandatud ala moodustab veidi üle 2%. Kaevandamisel on kasutatud peamiselt käsilaavaga kaevandamist (ligikaudu 2% kogu linna territooriumist), väikesel alal ka kamberkaevandamist (ca 0,5%). Linna alla jäävat kaevandatud ala saab hinnata kvaasistabiilseks, kuna kambrite kaevandamissügavus on alla 35 meetri. (vt. kasutatud materjalid p. 35). Kohtla-Järve linna territooriumil asub eesti vanim põlevkivikarjäär Pavandu (1916-1927). Viimastel aastatel töötati väga väikeses mahus ka stolli kaudu maa all, kokku kaevandati ligi 1 milj. t põlevkivi. Karjääri maa-ala on hoonestatud, põhjaosa aga on haljastatud ja rekultiveeritud tiigiga pargiks. Linna keskel paikneva Eesti vanima põlevkivikarjääri asukoht vajaks tähistamist infotahvliga, näiteks Järveküla tee ja Tehnika tänava ristumiskohas. Ida-Viru Maavalitsus 2001 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused 11 Kõikides valdades, mida läbib põlevkivikihindi avamusjoon ja kus selle lähedal kaevandati, võib käikude kohal tekkida kohtvaringuid. Alad, kus kaevandamissügavus on alla 12...15 m (täpsemalt ei saa, sest see sõltub kvaternaari paksusest) tuleb lugeda kvaasistabiilseks. Sellist ala on näiteks Kaevanduse nr. 2, Kukruse, Käva, Küttejõu ja Kiviõli peal. 2. TEGEVUSKAVA Maakasutuse planeerimisel Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonnas on mitmeid spetsiifilisi aspekte, seda teemavaldkonda on käsitletud käesolevas teemaplaneeringus ja teemaplaneeringu lisas 1. Edasiste tegevuste ja nende teostamise ajakava määratlemine on vältimatult vajalik. Kuna põlevkivikaevandamisalade teemavaldkond puudutab maavalitsusest laiemat avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute ringi, esitatakse tegevuskavas kõik selle teemavaldkonnaga seotud edaspidi vajalikud tegevused. Tegevuskava osas 2.1 esitatakse need tegevused, mille läbiviimine on maavalitsuse ülesanne, tegevuskava osades 2.2 – 2.5. ja käesoleva peatüki lõpus esitatud tabelites tehakse käesoleva teemaplaneeringuga kohalikele omavalitsustele, elanikele ja kinnistuomanikele, ministeeriumidele ja riiklikele ametitele ning kaevandajatele ettepanek nendes punktides ja tabelites nimetatud tegevuste läbiviimiseks. Ida-Viru Maavalitsus on valmis koostööks viimatinimetatud tegevuste käivitamisel ja läbiviimisel. 2.1 SIHTGRUPP: MAAVALITSUS 2.1.1 Omavalitsuste vahelise koostöö toetamine Probleemi olemus: Omavalitsuste vaheline koostöö peaks olema kaevandamise temaatika käsitlemisel tulemuslikum. Tegevused: • Maavalitsus peaks kaasa aitama omavalitsuste vahelise koostöö arengule kaevandamisalade geoinfo materjali koondamise, kasutuselevõtu ja nõustamisega. 2.1.2 Investeerimiskeskkonna tegevusstrateegia Probleemi olemus: Ida-Virumaa ja eriti põlevkivikaevandamisalade eripära ning siinset maakasutust reguleerivate tegurite rohkust ja komplitseeritust arvestades, on äärmiselt vajalik võimalikult soodsa investeerimiskliima jätkuarendamine. Kuna siinse ala arendamine nõuab investorilt sageli erinevaid Ida-Viru Maavalitsus 2001 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused 12 lisauuringud ja -teavet, peaks maavalitsus võimalikult suurel määral potentsiaalset investorit aitama. Tegevused: • Rakendada investoritele suunatud, regulaarselt toimiv konverentsisüsteem. • Koostada investeerimiskeskkonna arendamise tegevusstrateegia. 2.2 SIHTGRUPP: OMAVALITSUSED 2.2.1 Seaduste rakendamine Probleemi olemus: Eesti taasiseseisvumisjärgsel, väga kiirel ja laiahaardelisel seadusloome perioodil, on käsitletavas teemavaldkonnas tekkinud seadusandlikke tühimikke, mille tõttu on võimalik seaduste mittetäielik järgimine (kahtepidi tõlgitsemine). Näiteks ei ole käivitunud seadusandlikult ette nähtud rekultiveerimise tagatissumma süsteem, puuduvad seadusandlikud aktid omavalitsustele kaevandamisõiguse tasu (Maapõueseadus) kasutamiseks ning puudub altkaevandatud alade rekultiveerimise kord. Tegevused: • Rekultiveerimise tagatissumma süsteemi loomine. Selgitus: Vastavalt Maapõueseadusele (§ 38, lg2), peavad kohalikud omavalitsused määrama rekultiveerimise tagatissumma suuruse ja kehtestama selle tasumise korra, mille alusel kaevandamisloa valdaja kas maksab enne tööde alustamist rekultiveerimise tagatissumma deposiiti või annab varalise tagatise mõnel muul moel. • Keskkonnamõjude hindamine uutele kaevandamislubadele ja –projektidele. Selgitus: Maapõueseaduste mitmetes paragrahvides (§§ 16, 32) juhitakse tähelepanu kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude vähendamise nõudele. Keskkonnamõjude hindamise kohustuslikkus maavarade kaevandamisele (projektid, kaevandamisload) sisaldub ka 14.juulil 2000.a vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja auditeerimise seaduses (RT I 2000; 54,348). Analoogsed nõuded esinevad eurodirektiivides (EIA, environmental Impact Assessment, direktiiv European Council Directive 85/337/EEC, 27.06. 1985 on the assessment of the effects of certain public and private projects on the environment, täiendatud: Council Directive 97/11/EC, 3.03. 1997.) Ida-Virumaa keskkonnateenistuse (17.04.2001.a. kiri 1-5/602, II kd lk 78) andmetel ei ole ühelegi kehtivale kaevandamisloale keskkonnaekspertiisi/keskkonnamõjude hindamist teostatud. Ida-Viru Maavalitsus 2001 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused 13 Märkus: Keskkonnamõjude hindamine on koostatud Kohtla kaeveväljal mäetööde lõpetamise kohta. (TPÜ Ökoloogia Instituut Kirde - Eesti osakond Keskkonnamõju hindamise aruanne "AS Aidu karjäär Kohtla kaevandusväljal mäetööde lõpetamisjärgse keskkonnamõju hindamine" Töö nr. 05-02.EP Tellija: AS Eesti Põlevkivi Aprill 2001) 2.2.2 Omavalitsuse arenguvisiooni konkretiseerimine Probleemi olemus: Omavalitsuste arengu planeerimise nõuded (Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus §§ 6, 9, 37) sisalduvad seadusandluses üldplaneeringute ja arengukavade koostamise kohustuse kaudu. Omavalitsustel on kohustuslik välja töötada piisavalt detailne ja argumenteeritud visioon (arengukava, üldplaneering) ning kasutada koostatud dokumente läbirääkimisel kaevandajate, maavalitsuse, riigi, võimalike investorite ja muude huvigruppidega. Argumenteeritud ja piisavalt detailne kava on eelduseks edukate arendusprojektide koostamisel ning investorite kaasamisel. Kaevandatud ja kaevandatavate alade problemaatika on olemasolevates planeeringutes käsitletud pealiskaudselt. Tegevused: • Koostada Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeeringu geoinfoga seonduv arengudokument (arengukava, üldplaneering, soovitavalt 10-15.a. arengustrateegia), koondada ja analüüsida omavalitsust puudutavat informatsiooni, selgitada kohalike elanike seisukohti ja töötada välja kõikide ressursside (looduslikud eeldused, inimpotentsiaal, olemasolev infrastruktuur jm) optimaalseim kasutusviis. 2.2.3 Kaevandamisõiguse tasu sihtotstarbeline kasutamine Probleemi olemus: Puuduvad seadusandliud aktid, mis reguleeriksid omavalitsuste volikogusid laekunud raha sihtotstarbelise kasutamise korra kehtestamist, seetõttu kasutatakse seda valdavalt omavalitsuste eelarveliste kulutuste katteks. Selgitus: Maapõueseaduse § 35 sätestab, et üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu laekub 30% ulatuses riigieelarvesse ja 70% ulatuses kohalikku eelarvesse, kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse hind laekub kohalikku eelarvesse Maapõueseaduse § 56 p1 kohustab kaevandamisloa valdajat täielikult hüvitama kõik maavara kaevandamisega tekitatud kahjud, olenemata sellest, kas töid tehti kahjustatud maa-alal või selle naabruses ning kas kahju tekkimist võis ette näha või mitte. Ida-Viru Maavalitsus 2001 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused 14 Tegevused: • Omavalitsuse eelarvesse laekuva kaevandamisõiguse tasu sihtotstarbelise kasutamise korra kehtestamine. • Omavalitsuse ja kaevandaja vahelise hüvituskohustuste reguleerimine kaevandatud aladel tekitatud kahjude hüvitamisel • Pikaajalise (10-15.a.) arenguvisiooni väljatöötamine • Seda toetava laiahaardelise finantseerimisskeemi koostamine 2.2.4 Kaevandamise tõttu kahjustunud/parandatud maade ümberhindamine Probleemi olemus: Üldjuhul ei arvestata maade hindamisel põlevkivikaevandamise tagajärjel toimunud metsa- ja põllumaa väärtuse langust/tõusu. Oluliseks takistuseks on vastava metoodika puudumine. Ebaadekvaatne maa hind aga pärsib maa optimaalset, eeldustest tulenevat parimat kasutamist. Tegevused: • Koostada kaevandamisest mõjutatud maade ümberhindamise metoodika • Viia läbi kaevandatud maa ümberhindamine, arvestades tegelikke maa väärtust kujundavaid tegureid (niiskusrežiim ja reljeefi muutus jms.) 2.2.5 Omavalitsuste koostöö arendamine ühiste huvide väljaselgitamiseks kaevandamise mõjude piirkonnas Probleemi olemus: Suhtlemisel kaevandajatega ei ole välja töötatud ühiseid strateegilisi eesmärke. Tegevused: • Vajalik on aktiviseerida kaevandamise mõjude piirkonnas asuvate omavalitsustevahelist koostööd. Koos suudetakse selgemini välja tuua probleemid ja parimad lahendusteed. Paljudel juhtudel saab ühistööna kokku hoida rahalisi vahendeid. Näiteks eespool räägitud rekultiveerimise tagatissumma korra kehtestamine võiks toimuda omavalitsuste tihedas koostöös, kuna suure osa korra väljatöötamise kulusid saab katta ühiselt. 2.2.6 Kohalike elanike, sh kinnistuomanike nõustamine. Vahendustegevus kaevandaja ja maaomaniku vahel. Ida-Viru Maavalitsus 2001 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused 15 Probleemi olemus: Enamus kohalikke elanikke ja maa või hoonete omanikke ei tea paljusid kaevandamise mõjusid nende maadele ja hoonetele. Veelgi vähem ollakse kursis seadusandlike õiguste ja protseduuriliste reeglitega, mille abil saaksid inimesed oma huvisid kaitsta. Tegevused: • Omavalitsus (või omavalitsuste ühendus) peaks palkama spetsialisti, kes tunneks põlevkivi kaevandamise alast seadusandlust (Maapõueseadust ja sellest tulenevaid seadusandlikke akte, keskkonnaõiguse alaseid seadusandlikke akte, Asjaõigusseadust jm) ning osutaks juriidilist ja protseduurilist abi kohalikele elanikele ja piirkonna maa ja hoonete omanikele. Vastav teenus võiks olla tasuta või mõõduka hinnaga, tagamaks selle kättesaadavuse kõigile abivajajatele. Kirjeldatud tegevuse tulemusena tekiksid tulemuslikumad suhted kaevandaja ja kohalike elanike vahel. 2.2.7 Uuringute ja konsultatsioonide tellimine Probleemi olemus: Planeeringuala omavalitsustes (Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila ja Jõhvi vald, Jõhvi ja Kohtla-Järve linn) on teostatud aja jooksul arvukalt mitmesuguseid uuringuid (vt. kasutatud materjalid), paraku on nende kasutamine omavalitsuste juhtimisel ja planeerimisel tänapäeval sageli raskendatud, kuna tehtud tööd on kas liiga spetsiifilised või on materjal esitatud kujul, mis ei võimalda nende operatiivset kasutamist. Seetõttu on pärsitud omavalitsuste motivatsioon, kasutamaks neid kohustuslike arengu- ja planeeringudokumentide koostamisel ja oma seisukohtade argumenteerimisel. Samal ajal puuduvad omavalitsustel mitmed äärmiselt vajalikud andmebaasid pikaajaliste kvaliteetsete arenguplaanide koostamiseks (näit. kaevandatud ja kaevandatavate alade geoinfo). Tegevused: • Omavalitsuse heakvaliteedilise arengudokumendi koostamise esimese etapina tuleb kriitiliselt üle vaadata olemasolevad uurimused ja andmebaasid ning kaasata käesolevas planeeringus esitatav geoinfot sisaldav digitaalne andmebaas (kaardimaterjal). Kindlasti selgub mitmeid valdkondi, kus olulistele küsimustele ei suudeta vastata. • Nende valdkondade katmiseks tuleb tellida spetsiaalsed uuringud maade seisundi hindamisel või hankida ja töödelda olemasolevaid andmeid (vt. Reinsalu, E; Valgma, I; Sepp, M; Toomik, A Altkaevandatud maa kasutamisvõimalused Kohtla kaevanduse näitel 2001). Lisaks teostatavate tööde rakenduslikkusele tuleb tähelepanu pöörata ka nende interdistsiplinaarsusele, st. haakuvusele erinevate distsipliinidega (näiteks maapinna deformatsioonide ja boniteedi Ida-Viru Maavalitsus 2001 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused 16 vähenemise/suurenemise uuringutega tuleb siduda maakasutuse majanduslikud arvutused ja huvigruppide analüüs). 2.3 SIHTGRUPP: PIIRKONNA ELANIKUD JA KINNISTU/KINNISVARA OMANIKUD 2.3.1 Kohalike elanike ja kinnistu/kinnisvara omanike huvide kaitsmine Probleemi olemus: Probleemi kirjeldati eespool omavalitsustele esitatud soovituste osas elanike nõustamise teema juures. Probleemi olemus seisneb üksikisiku suutmatuses kaitsta oma huvisid läbirääkimisel kaevandajatega. Tegevused: • Probleemi lahenduseks oleks lisaks eespool käsitletud omavalitsusepoolsele vajalikule nõustamis- ja abisüsteemile ka huvigrupil põhinevate kodanikeühenduste loomine. Praktiline on seda teha erinevate, juba olemasolevate struktuuride (näiteks talunike liidud, metsaomanike ühendus jm) baasil. 2.4 SIHTGRUPP: MINISTEERIUMID JA RIIKLIKUD AMETID 2.4.1 Seadusandluse täiendamine Probleemi olemus: Planeeringuala mõjuvälja reguleerivas seadusandluses leidub ebaselgusi ja seadusandlikke tühimikke (vt. 2.1.1). Esineb olukordi, kus kehtivaid seadusi ei täideta. Ebaselgetes tingimustes jääb kahju kannatajaks enamasti kohalik elanik, kohalik omavalitsus ning lõpuks riik tervikuna. Tegevused: • Altkaevandamisega rikutud maa rekultiveerimise korra väljatöötamine Selgitus: (Maapõueseaduse § 39 lõige (1) sätestab, et kaevandamisloa valdaja on kohustatud rekultiveerima kaevandamisega rikutud maa-ala vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale, selline kord puudub) • Keskkonnamõjude hindamise teostamine kehtestatavatele kaevandamislubadele ning kaevanduste avamise ja sulgemise projektidele. Ida-Viru Maavalitsus 2001 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused 17 • Kahjude arvestamise metoodikate väljatöötamine ja kinnitamine. 2.4.2 Riiklike arengukavade ja teemaplaneeringute algatamine Probleemi olemus: Tulenevalt arengustrateegiast Eesti 2010, peaks tänapäeval üleriigilise planeerimise horisont ulatuma aastani 2015-2020. Sellega seoses on vaja reglementeerida eelnevate planeeringutasemete struktuur ja seosed senisest täpsemalt. Tegevused: • Mitmesugused olemasolevad ja koostatavad sektorarengukavad (metsapoliitika, keskkonnastrateegia, põllumajanduse arengustrateegia) tuleb siduda ühtseks tervikuks. 2.4.3 Kaevandamis- ja rannaalade planeeringute koostamise metoodikate väljatöötamine Probleemi olemus: Eestis on vaatamata riigi suhtelisele väiksusele mitmeid spetsiifilisi piirkondi, millest igaühe ruumilisel planeerimisel ja ressursside juhtimisel tuleb rakendada spetsiifilisi metoodikaid. Teadaolevalt toimub käesoleval ajal mitmete planeeringualaste käsiraamatute/metoodikate koostamine. Välja on töötatud üldplaneeringute koostamise metoodika. ning detailplaneeringute teostamise metoodika, puudub aga kaevandamis- ja rannaalade planeerimise metoodika. Tegevused: • Koostada kaevandamis- ja rannaalade planeerimise metoodika. 2.5 SIHTGRUPP: KAEVANDAJAD 2.5.1 Avalikult kasutatavate andmebaaside kaasajastamine Probleemi olemus: Kaevandamine tekitab paratamatult olulisi keskkonnamõjusid ja puudutab suurt hulka inimesi. Demokraatlikus ühiskonnas ja keskkonnateadlikkuse tõusu puhul muutub ettevõtja ja avalikkuse Ida-Viru Maavalitsus 2001 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused 18 vaheline suhtlemine järjest olulisemaks. Suur osa võimalikke konflikte ja rahulolematust tekib asjaolust, et huvitatud isikutel puudub kiire ja mugav võimalus info saamiseks. Tegevused: • Muuta geoinfo digitaalseks ja omavalitsuste kaudu avalikult kättesaadavaks. 2.6 VAJALIKUD UURINGUD • Kaevandatud alade kandmine digitaalkaardile, reljeefi täpne mõõtmine kaevanduspiirkonnas pika aja jooksul (võimaldab tulevikus dokumenteerida langatusi ja deformatsioone). • Keskkonnamõjudest tingitud olemasolevate ja tulevaste ohutsoonide (sh seismiliste võngete ohutsoon) tuvastamine ja vastava andmebaasi loomine. • Kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude interdistsiplinaarne hindamine. • Kaevanduste sulgemiste mõju põhjaveele ja valgaladele. Põhjavee taastumisprotsesside modelleerimine. • Pealmaarajatiste (aherainemäed, basseinid jne) rekultiveerimise korra väljatöötamine. • Kaevandamise tõttu kahjustunud/parandatud maade ümberhindamise metoodika väljatöötamine, maade ümberhindamise teostamine. • Kaevandamise mõju looduskaitsealadele, väljaselgitamine. Ida-Viru Maavalitsus 2001 19 Planeeritud tegevuste ja uuringute ajaline teostamine 2001-2005 Tegevus Vastutaja Osapooled Teostamise lõpptähtaeg Märkused 1. Rekultiveerimise tagatissumma süsteemi loomine Omavalitsused Kaevandaja, keskkonnaministeerium, maavalitsus 2003.a. Süsteemi rakendumistähtajaks on orienteeruvalt aasta 2007. 2. Keskkonnamõju hindamine uutele kaevandamislubadele ja –projektidele Kaevandamisloa väljaandja Keskkonnateenistus pidev protsess 3. Pikaajaliste integreeritud arengudokumentide koostamine koos finantseerimisskeemi väljatöötamise ja keskkonnamõju hindamise teostamisega Omavalitsused Maavalitsus, keskkonnateenistus 2003.a. 4. Omavalitsuste vahelise koostöö arendamine ühiste huvide väljaselgitamiseks kaevandatud aladel Omavalitsused Maavalitsus 2002 - 2003.a. 5. Maaomanike nõustamine Omavalitsused Maavalitsus, keskkonnateenistus pidev protsess 6. Altkaevandamisega rikutud maa rekultiveerimise/korrastamise korra väljatöötamine Keskkonnaministeerium Kaevandaja, omavalitsused 2004.a. 7. Kahjude arvestamise metoodikate väljatöötamine ja kinnitamine Keskkonnaministeerium Omavalitsused, maavalitsus 2003 8. Põlevkivikaevandamispiirkondade planeeringute metoodika väljatöötamine Keskkonnaministeerium 2003 9. Kaevandamist kajastava geoinfo digitaliseerimine ja kasutamise võimaldamine planeeringute koostamisel ja õigustatud subjektide poolsel sooviavaldusel Kaevandaja Maavalitsus, Omavalitsused pidev protsess Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Maakasutus- ja ehitustingimused 20 VAJALIKUD UURINGUD 1. Kaevandatud alade kandmine digitaalkaardile, reljeefi täpne mõõtmine kaevanduspiirkonnas pika aja jooksul, Ida-Viru Maavalitsus 2001 Keskkonnaministeerium 2002 2. Keskkonnamõjudest tingitud olemasolevate ja tulevaste ohutsoonide tuvastamine ja vastava andmebaasi loomine. Keskkonnaministeerium 2002 3. Kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude interdistsiplinaarne hindamine. Keskkonnaministeerium 2004 4. Kaevanduste sulgemise mõju põhjaveele ja valgaladele. Põhjavee taastumisprotsesside modelleerimine. Eesti Põlevkivi Keskkonnaministeerium 2005 5. Pealmaarajatiste (aherainemäed, basseinid jne) rekultiveerimise korra väljatöötamine 2002 6. Kaevandamise tõttu kahjustunud/parandatud maade ümberhindamise metoodika väljatöötamine, maade ümberhindamise teostamine Omavalitsused Maavalitsus, keskkonnateenistus 2004 2004 7. Kaevandamise mõju looduskaitsealadele Keskkonnateenistus 2003 21 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Ehitus- ja maakasutustingimused 2.7 TEEMAPLANEERINGU KAARDID Käesoleva öö üheks olulisimaks ja informatiivseimaks väljundiks on koostatud kaardimaterjal. Kaartide tegemisel kasutati erinevate ekspertide poolt koostatud digitaalseid andmebaase: Maakatastrit puudutav informatsioon ( katastriüksuste andmebaas) Keskkonda hõlmavad andmed (jõed, järved, looduskaitsealade välispiirid, probleemalad, mulla ja metsaalad, jt.) Inimtegevust hõlmavad andmed ( omavalitsuste ja külade piirid, asulad ja linnad) Infrastruktuuri andmed (raudteed, maanteed, gaasitrassid ja elektriülekandeliinid) Kaevandatud alasid puudutav informatsioon (TTÜ Mäeinstituudi poolt koostatud altkaevandatud alade kaevandamistehnoloogiline informatsioon, uuringu- ja kaeveväljade piirid, ammendatud ja kasutuselolevate kaeveväljade piirid jt. Planeeringu I köite lisaga on kaasatud paberkandjal trükitud teemaplaneeringu põhikaart kogu põlevkivikaevandamispiirkonna kohta mõõtkavas M 1:55 000 ja kaardid mõõtkavas M 1:25 000 kaevandatud piirkonna omavalitsuste lõikes. Andmebaasid ja kaardimaterjal on koostatud (töödeldud) digitaalselt MapInfo 6,0 programmiga, mida kasutades on võimalik teostada väljatrükke vastavalt vajadusele. Planeeringuala maakasutus-ja ehitustingimused ning geotehniline seisund on esitatud eraldi kaardil. Teemaplaneeringu hetkeolukorda analüüsivad skeemid on köites "Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering" lisa I. Kaartide nimekiri: 1. Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumilise planeeringu põhikaart 2. Põlevkivikaevandamisalade ruumilise planeeringu kaart Illuka valla ja Mäetaguse valla piirkonnas 3. Põlevkivikaevandamisalade ruumilise planeeringu kaart Maidla valla ja Sonda valla piirkonnas 4. Põlevkivikaevandamisalade ruumilise planeeringu kaart Kohtla-Järve linna ja Kohtla valla piirkonnas 5. Põlevkivikaevandamisalade ruumilise planeeringu kaart Toila valla ja Vaivara valla piirkonnas 6. Põlevkivikaevandamisalade ruumilise planeeringu kaart Jõhvi linna ja Jõhvi valla piirkonnas Ida-Viru Maavalitsus 2001 22 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Ehitus- ja maakasutustingimused 2.8 KASUTATUD MATERJALID 1. Aarna,A 1989 Põlevkivi,Tallinn, 2. Adamson, A; Reinsalu, E; Toomik, A 1999 Võimalikud protsessid suletud kaevandustes. Artikkel kogumikus "Mäeõigus ja mäeohutus. Konverentsi teesid ja artiklid." TTÜ mäeinstituut, juuni 1999. 3. De Vet, J M; Põder E 1998 Regionaalse investeerimiskliima uuring. Phare projekt "EL abi regionaalarengule Eestis". 4. Eesti Energia Strateegia. Hinnang energia situatsioonile.1996 5. Eesti Keskkonnaminisiteerium, Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuur. Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Agentuur. 1996 Keskkonnakaitseekspertiisi Kurtna piirkonna tootmisalade mõju järvestiku seisundile lühikokkuvõte. 6. Eesti Keskkonnastrateegia. http://www.envir.ee/ 7. Eesti Keskkonnategevuskava http://www.envir.ee/ 8. Заключение о резулътатах обследования состояния хозяйственно-птьевой воды в колоцах на территории ликвидированной шахты "Кивиыли". По "Эстонгеология", 1989. 9. Eesti Maaparandusprojekt 1992 Maidla valla veekaitseskeem Tallinn 10. Heinaru,A 1991 Põlevkivikaevanduste heitvete mõju Kirde-Eesti veekogudele Tartu 11. Ida-Viru Maavalitsus, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 1999 Ida-Virumaa aastaraamat 1998. Jõhvi, 12. Ida-Viru Maavalitsus, OÜ Maaplaneeringud 1998 Ida-Viru maakonnaplaneering. 13. Põlevkivi kaevandamisviisid ja mäenduslikud tingimused. Artikkel kogumikus Kattai, V; Saadre, T; Savitski, L 2000 "Eesti Põlevkivi". Geoloogia. Resurss. Kaevandamistingimused. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2000 14. Kirch, A; Tuisk, T; Võsu, A 1999 Tööhõive ja toimetuleku alase olukorra hinnang. Eurouuringute Instituut, Tallinn 15. Kiviõli-Küttejõu karjääri taaskasutusse võtmise ja rekultiveerimise otstarbekuse uuring. - TPÜ Ökoloogia Instituut. Kirde -Eesti osakond Jõhvi 1998 16. Kõll,R 1994 Muldade kasutussobivus ja agrorühmad. Tartu 17. Kõre, J 1998 Ida-Virumaa tööjõusituatsioon ja selle mõju maakonna sotsiaalsetele protsessidele. Tartu Ülikool 18. Laigna, K. Joosep, E. Prognosis of surface subsidence by oil shale and phosphorite mining in Estonia. Tallinn, 1989 19. Leedu, E 1998 Põlevkivi kaevandamisega Eesti põllumajandusele tekitatavate kahjude leevendamise võimalused. Dissertatsioon. Eesti Põlumajanduse Ülikool. 20. Liblik, V; Toomik, A 1997 Mäetöödest mõjustatud alade uurimine ja vairnguohtlikkuse hinnang Maidla ja Sonda valdade territooriumil. TPÜ Ökoloogia Instituut. Jõhvi 21. Lille, R 1999 Ida-Virumaad puudutavad uuringud ja analüüsid. Toila Ida-Viru Maavalitsus 2001 23 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Ehitus- ja maakasutustingimused 22. Lüüde, A. Kaevandatud alade rekultiveerimine põlevkivi avakaevandamisel. Põlevkivi talutav kaevandamine. Konverentsi teesid ja artiklid." TTÜ Mäeinstituut, 2000 Tallinn 23. Maves AS 1999 Mäetaguse valla veekasutuskava. 24. * "Mäetöödest mõjustatud alade uurimine ja varinguohtlikkuse hinnang Jõhvi valla territooriumil" lepinguline töö nr 1/94 ÖI. TA Ökoloogia Instituut, Kirde -Eesti osakond, Jõhvi 1994 25. * "Mäetöödest mõjustatud alade uurimine ja varinguohtlikkuse hinnang Kohtla valla territooriumil" lepinguline töö nr 1/94 ÖI. TA Ökoloogia Instituut, Kirde -Eesti osakond, Jõhvi 1994 26. * "Mäetöödest mõjustatud alade uurimine ja varinguohtlikkuse hinnang Mäetaguse ja Illuka valla territooriumil" lepinguline töö nr 1/95 ÖI. TA Ökoloogia Instituut, Kirde -Eesti osakond, Jõhvi 1996 27. * "Mäetöödest mõjustatud alade uurimine ja varinguohtlikkuse hinnang Maidla ja Sonda valla territooriumil" lepinguline töö nr 1/96 ÖI. TA Ökoloogia Instituut, Kirde -Eesti osakond, Jõhvi 1997 28. Niitlaan, E. Kambritega kaevandatud alade maakatte muutuste hindamine aerofotodelt. Põlevkivi talutav kaevandamine. Konverentsi teesid ja artiklid." TTÜ Mäeinstituut, 2000 Tallinn, 29. Noorkõiv,R 1999 Maakonnaplaneeringud. Tulemuste analüüs ja ettepanekud. Geomedia OÜ, 30. Pastarus, Jüri. Study and analysis of the mining blocks situation in the mines of "Estonslanets" Transactions of Tallinn Polytechnic Institute, No.533, 1982 31. Pastarus, J. Nikitin, O. Tomberg, T, Maa seisundi juhtimine kamberkaevandamisel. Põlevkivi talutav kaevandamine. Konverentsi ettekannete teesid ja artiklid. TTÜ Mäeinstituut, 2000 Tallinn 32. Pensa, M. Kas põlevkivikarjäärid muudavad meie looduse vaesemaks? Põlevkivi talutav kaevandamine. Konverentsi ettekannete teesid ja artiklid. TTÜ Mäeinstituut, 2000 Tallinn 33. Raagmaa, G 1998 Maakondade arenguvõimaluste jätkuprognoos ja Eesti tulevikustsenaariumite regionaliseerimine Tallinn, 34. Reinsalu, E 2000 Mis võib juhtuda Virumaal pärast põlevkivi kaevandamise hääbumist?; Põlevkivitööstuse võimalikud arengusuunad ja selle mõju Ida-Virumaa keskkonnale. artiklid kogumikus Põlevkivi talutav kaevandamine. Konverentsi ettekannete teesid ja artiklid. Jõhvi Artikkel on osa Eesti Teadusfondi poolt toetatud uuringust Posttehnoloogilised protsessid kaevandatud aladel, grant nr G3403 35. Reinsalu, E; Valgma, I; Sepp, M; Toomik, A Altkaevandatud maa kasutamisvõimalused Kohtla kaevanduse näitel 2001 36. Reinsalu, E. Stochastic approach to room and pillar failure in oil shale mining. Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised, Tehnikateadused, nr 6/3, 2000 Ida-Viru Maavalitsus 2001 24 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Ehitus- ja maakasutustingimused 37. Richards, Moorehead & Laing Ltd, AS Eesti Põlevkivi 1996 Kaevandamise ja taastamise arengukava Kohtla pealmaakaevandusele / Mining and Resotration Masterplan for Kohtla Opencast Mine. 38. Rätsep, A 1999 Veekeskkonna ja veekasutuse probleemid. Artikkel kogumikus "Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskkonnamõjud Kirde-Eestis", Ökoloogia Instituut, Tallinna Pedagoogikaülikool 39. Rätsep, A; Liblik, V; Toomik A 1998 Ida-Viru maakonna üldplaneering aastatel 1998- 2003/2010. Veemajanduse üldplaneeringust ja tulevikutrendidest Ida-Virumaal. TPÜ Ökoloogia Instituut. Kirde-Eesti Osakond. Jõhvi 40. Savitski, L 2000 Hüdrogeoloogilised tingimused. Artikkel kogumikus Kattai, V; Saadre, T; Savitski, L 2000 Põlevkivi. Geoloogia. Resurss. Kaevandamistingimused. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2000 41. Savitski, L; Vallner L Ida-Virumaa Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavee tarbevaru hinnang Tallinn, 1999 42. Spatial Planning For Sustainable Development in the Baltic Sea Region. Helsinki 1997 43. Tammiku kaevanduse mäetööde peatamise keskkonnamõjude hinnang. Keskkonnaekspertiisi akt. Lepinguline töö nr 21-06.EP/2. TPÜ ÖI. Kirde -Eesti osakond, Jõhvi 2000 44. Sompa kaevanduse mäetööde peatamise keskkonnamõjude hinnang. Keskkonnaekspertiisi akt. Lepinguline töö nr 21-06.EP/1. TPÜ ÖI. Kirde -Eesti osakond, Jõhvi 2000 45. Tint, M 1996 Ida-Viru maakond. Jõhvi vald. Maa korraline hindamine 1996.a, 46. Toomik, A 1999. Allmaakaevandamise mõjud maapinnale ja nende hindamine. Artikkel kogumikus "Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskkonnamõjud Kirde-Eestis", Ökoloogia Instituut, Tallinna Pedagoogikaülikool, 47. Toomik,A; Liblik,V Põlevkivi kujundab maastikku. Artikkel ajakirjas Eesti Loodus, aprill 2000. 48. TPÜ Ökoloogia Instituut. Kirde-Eesti osakond. Põlevkivikaevandamisalade ruumiline planeering. Lisamaterjal põlevkivi kaevandamise keskkonnamõjude osas. Jõhvi 2000 49. TPÜ Ökoloogia Instituut Kirde-Eesti osakond. Keskkonnamõju hindamise aruanne "AS Aidu karjäär Kohtla kaevandusväljal mäetööde lõpetamisjärgse keskkonnamõju hindamine" Töö nr. 05-02.EP Tellija: AS Eesti Põlevkivi Aprill 2001. 50. Valgma, I 1999 Eesti põlevkivimaardla potentsiaalsete vajumisalade kaardistamine, Võimalikud protsessid suletud kaevanduses. Artiklid kogumikus "Mäeõigus ja mäeohutus. Konverentsi teesid ja artiklid." TTÜ Mäeinstituut Tallinn 2000 51. Valgma, I Maakatte kujundamine avakaevandamisel. Põlevkivi talutav kaevandamine. Konverentsi teesid ja artiklid." TTÜ Mäeinstituut, 2000 Tallinn, lk 22-23 52. Liblik V; Punning J-M 1999 "Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskkonnamõjud Kirde - Eestis" publikatsioonid 6/1999 Tallinn * tööd on saadud vastavatelt omavalitsustelt. Ida-Viru Maavalitsus 2001 25 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Ehitus- ja maakasutustingimused Olemasolevad piirkonna valdade üldplaneeringud 53. Illuka valla üldplaneering 54. Jõhvi linna üldplaneering 55. Jõhvi valla üldplaneering 56. Kohtla valla üldplaneering 57. Mäetaguse valla üldplaneering 58. Maidla valla üldplaneering 59. Sonda valla üldplaneering 60. Toila valla üldplaneering 61. Vaivara valla üldplaneering Teised andmebaasid 62. Baaskaart M 1: 50 000 (Riigi Maa-amet litsentsileping KK19) 63. Katastrikaart M 1: 10 000 (Riigi Maa-amet litsentsileping KK19) 64. Erinevate kaevandamistehnoloogiatega kaevandatud alade kaart. TTÜ Mäeinstituut (digitaalkaart on välja töötatud Sihtasutuse Eesti Teadusfond grant G3403, posttehnoloogilised protsessid kaevandatud aladel (grandi hoidja Enno Reinsalu) toetusel. 65. REDOS digitaalne andmebaas 66. Ida-Viru maakonnaplaneering digitaalne andmebaas 67. Eesti mullastiku kaart (Geograafia instituut) 68. Leonid Savitski, Leo Vallner Ida-Virumaa Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavee tarbevaru hinnang. CD-ROM Olulisemad põlevkiviga seonduvad kasutatud õigusaktid Seadused 69. Maapõueseadus RT I 1994, 86, 1488 70. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna auditeerimise seadus RT I 2000, 54, 348 71. Keskkonnaseire seadus RT I 1999, 10, 154 72. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus RT I 1999, 82, 755 73. Veeseadus RT I 1996, 13, 241 Valitsuse määrused 74. Riikliku maavarade registri pidamise põhimääruse kinnitamine RT I 1999, 12, 194 75. Riigi omandisse kuuluvate maavarade kaevandamisõiguse hindade kinnitamine RT I 1998, 88, 1438 Ida-Viru Maavalitsus 2001 26 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Ehitus- ja maakasutustingimused 76. Riigile kuuluva kinnisasja maavara ja maa-ainese kaevandamiseks loovutamiseks ning sellega seotud tasu määramisekorra kinnitamine RT I 1997, 8, 57 77. Riigi omandisse kuuluva maavara sisaldavale maatükile ehitiste rajamise kord RT I 1996, 89, 1606 78. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1995. a. määruse nr. 388 muutmine RT I 1996, 73, 1299 79. Vee erikasutuse tasumäärade ja põlevkivi kaevandamisõiguse hinna kehtestamine RT I 1996, 30, 601 80. Riigimaal paikneva ja riigi poolt uuritud maavara kaevandamise loa enampakkumise teel müügi kord RT I 1995, 42, 626 81. Riigi maavarade katastri asutamine ja põhimääruse kinnitamine RT I 1995, 22, 329 82. Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja kinnitamine RT I 1995, 13, 156 Keskkonnaministri määrused 83. Maa-ainese kaevandamise loa andmise kord RTL 2000, 70, 1057 84. Maapõue kasutamist reguleerivate keskkonnaministri määruste muutmine RTL 2000, 37, 516 85. Keskkonnaministri 19. märtsi 1996. a määruse nr 18 "Riigi omandisse kuuluvate maavarade kaevandamisõiguse eest tasumise kord" muutmine RTL 1999, 131, 1826 86. Maardlate kandmine riigi maavarade katastrisse RTL 1996, 89, 534 87. Riigi omandisse kuuluvate maavaravarude kaevandamisõiguse eest tasumise kord RTL 1996, 33, 229 88. Maardlate kandmine riigi maavarade katastrisse RTL 1996, 31, 213 89. Kaevandamisalade rekultiveerimise kordade kinnitamine RTL 1996, 11, 89 90. Üldgeoloogiliste uurimistööde läbiviimise kord RTL 1995, 82 91. Maavara geoloogilise uuringu läbiviimise ja maavaravarude kinnitamise kord RTL 1995, 51 92. Maapõue kasutamist käsitlevate normatiivaktide kinnitamine RTL 1995, 51 93. Maapõue kasutamist käsitlevate normatiivaktide kinnitamine RTL 1995, 37 94. Maavara kaevandamise kehtivate lubade nimekirja avaldamise kord RTL 1995, 37 95. Mäetööde lõpetamise ja peatamise kord RTL 1995, 27 96. Maapõue kasutamist käsitlevate normatiivaktide kinnitamine RTL 1995, 14 Majandusministri määrused 97. Majandusministri 8. jaanuari 1998. a määruse nr 2 kehtetuks tunnistamine ja mäetööde tegemise korra kinnitamine RTL 1999, 36, 480 98. Allmaakaevandamisel maapinna ja ehitiste hoidmise korra kinnitamine RTL 1997, 211, 1116 99. Mäetööde arengukava kinnitamine RTL 1997, 26, 154 100. Markšeideritööde läbiviimise nõuete kinnitamine RTL 1997, 26, 153 101. Mäetööde lõpetamise ja peatamise korra kinnitamine RTL 1995, 27, lk 922; Ida-Viru Maavalitsus 2001 27 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Ehitus- ja maakasutustingimused Viited interneti lehekülgedele 102. http://www.ida-virumaa.ee/uuringud/index.html 103. http://www.aiesec.ee/projektid/AK98/4loeng.html 104. http://www.energia.ee/systeem/index.html 105. http://www.agenda21.ee/EA21/1_05tooturg.html 106. http://trip.rk.ee/cgi-bin/thw?${BASE}=akt&${OOHTML}=rtd&TA=1998&TO=1&AN=295 (Kütuse ja energiasüsteemi riiklik arengukava) 107. http://www.energia.ee/firmast/kk_raport.pdf 108. http://www.ida-virumaa.ee/invest/ 109. http://www.ciesin.ee/undp/iviru/ 110. http://www.ida-virumaa.ee/sotsplaan/index.html 111. http://www.ivmv.ee/pakt/index.html 112. http://www.ida-virumaa.ee/uuringud/index.html 113. http://www.energia.ee/firmast/kuukiri_5/06.html 114. http://www.tpu.ee/Teadus/Okoloogia/okolrakendus.htm 115. http://web.inter.nl.net/users/Paul.Treanor/europlan.extra.html 116. http://www.vkgrupp.ee/ 117. http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut 118. http://www.ep.ee 119. http://www.ee/np/kesk.html Ida-Viru Maavalitsus 2001 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Ehitus- ja maakasutustingimused Ida-Viru Maavalitsus 2001 28 Lisa 1 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Ehitus- ja maakasutustingimused Ida-Viru Maavalitsus 2001 Lisa 2 29 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Ehitus- ja maakasutustingimused Ida-Viru Maavalitsus 2001 30 Foto 2 Toila vallas, Päite pankrannikul asuva uuringustolli ST 2 avaus ja sissevaade. Kaeveõõned on asjahuvilistele sisenemiseks äärmiselt ohtlikud Pildil asjahuvilised: M. Vaher, S. Sareal, ja K. Vene. Fotod: E. Reinsalu R. Einiste Lisa 3 Foto 1 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Ehitus- ja maakasutustingimused Ida-Viru Maavalitsus 2001 31 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering Ehitus- ja maakasutustingimused Ida-Viru Maavalitsus 2001 32
  • MinestRetked
  • Populaarsed postitused sellest blogist

    Astangublogi

    Loodusgiidid said lisaks kutsetunnistusele ka koolilõputunnistuse